Füüsika Instituudi nõukogu akadeemiliste töötajate esindajate liikmekandidaatide nimekiri

• JAANISO, Raivo (materjaliteaduse ja rakendusfüüsika kaasprofessor)
• JUNNINEN, Heikki (keskkonnafüüsika professor)
• JÕGI, Indrek (plasmatehnoloogia kaasprofessor)
• JÄRV, Laur (teoreetilise füüsika kaasprofessor)
• KIRM, Marco (eksperimentaalfüüsika professor)
• KISAND, Vambola (materjaliteaduse kaasprofessor)
• KUKLI, Kaupo (materjaliteaduse professor)
• LANGE, Sven (optika ja spektroskoopia kaasprofessor)
• PIKKER, Siim (mikro- ja nanooptika kaasprofessor)
• POST, Piia (meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofessor)
• SAAL, Margus (teoreetilise füüsika kaasprofessor)
• TAMM, Aile (materjaliteaduse kaasprofessor)

Loe lisaks: https://www.fi.ut.ee/et/uudised/fuusika-instituudi-noukogu-liikmete-valimised

Tartu Ülikooli lõpuaktused toimuvad 15.–30. juunini. Tartus peetakse aktused vana anatoomikumi esisel platsil. Viljandi kultuuriakadeemia lõpetamine leiab aset juba eelmisel aastal menukaks osutunud individuaalaktustena. Narvas, Pärnus ja Tallinnas toimuvate lõpuaktuste asukoht on selgumisel.

Kehtivate riiklike kogunemispiirangute tõttu saavad lõpuaktustel kohapeal osaleda vaid lõpetajad, kuid kõik soovijad saavad aktusi jälgida veebist UTTV vahendusel. Lähedased on oodatud lõpetajaid õnnitlema pärast aktust, pidades silmas, et vältida tuleb suuri kogunemisi, hoida distantsi ja järgida riiklikke piiranguid.

Igal aastal soovivad lõpetajad teha Tartus mälestuseks pilte peahoone ees. Ka seal tuleb olla hajutatult ja vältida kogunemisi. Lõpetajad on oodatud pildistama ka Pirogovi platsile eelmisel aastal ülikooli lõpetajate auks istutatud iluõunapuu juurde, von Bocki maja seinamaali ees oleva lõpetajate pühenduspingi juurde, ülikooli teklitega ehitud suudlevate tudengite skulptuuri ette ja õites botaanikaaeda.

Täpne info ja käitumisjuhised saadetakse lõpetajatele enne aktust meili teel. Aktustel tuleb kanda maski, desinfitseerida käsi ja järgida korraldajate juhiseid. Ülikool teeb endast kõik oleneva, et lõpuaktused oleksid erilised ja meeldejäävad, ning loodab seejuures ka lõpetajate ja nende lähedaste hoolsale käitumisele.

Lõpetajad, kes soovivad endale ülikooli teklit või sõrmust, saavad seda tellida ülikooli veebipoest shop.ut.ee. Sõrmusetellimused edastatakse iga kuu viimasel päeval kullassepale, kellel kulub sõrmuste valmistamiseks kuni poolteist kuud. Teklihuvilistel soovitame esitada tellimus esimesel võimalusel, et tekkel enne lõpuaktust kätte saada. Nii teklid kui ka sõrmused saab kätte mugavalt pakiautomaadist.

Järelvaatamise veebilingid lisatakse pärast aktust allpool olevasse tabelisse konkreetse üksuse juurde.

Me kõik ootame tulevikult paremat elu – unistame helgemast ja kardame tundmatut. Uues Eesti Rahvusringhäälingu saatesarjas arutlevad teiste hulgas ka Tartu Ülikooli teadlased, mida toob alanud kümnend Eesti inimestele ning kas oleme kümne aasta pärast tervemad, rikkamad, targemad ja õnnelikumad. 

Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor Mart Noorma ütleb, et kui püüdled millegi enneolematu poole, siis läheb midagi kindlasti ka nässu ja see käib asja juurde.

15 aastat tagasi peeti elavat arutelu selle üle, kas Eesti peaks liituma Euroopa Kosmoseagentuuriga. Tartu Ülikooli ja observatooriumi teadlased leidsid, et ilma spetsialistideta, kes kosmosekoostöösse reaalselt panustada oskaksid, pole sellel mõtet. Üliõpilastele avati uuenduslik kosmose- ja kaitsetehnoloogia õppemoodul, mis nõudis teaduspõhist praktikat.

„Otsustasime, et tudengitel on vaja oma kätega ehitada valmis Eesti esimene satelliit ja et see satelliit peab tegema midagi olulist terve inimkonna jaoks,“ meenutab tudengisatelliidi projekti juhtima hakanud Noorma.

Ametlikult sai satelliidi eesmärgiks katsetada esimest korda kosmoses elektrilise päikesepurje komponente. Sellise kosmosest energiat koguva mootori abil saaks tulevikus vähendada kosmoseprügi, suunata kõrvale Maad ohustavaid asteroide ning saata teaduslikke instrumente kiiremini teistele planeetidele. Mitteametlik siht oli lihtsam: õppida praktilise töö käigus kosmosetehnoloogia kohta võimalikult palju.

Mõttega tuli kiirelt kaasa hulk noori, keda toetasid nõu ja jõuga mitu kogenud teadlast. Satelliidiprojektil oli siiski toetajatest tunduvalt rohkem kriitikuid, kes küsisid, kas Eestile on üldse sellist asja vaja. Oldi kindlad, et üliõpilased ei saa satelliidi ehitamisega hakkama, vaid selleks oleks vaja kogenud, päris teadlasi.

Noorma sõnul on siiani aeg-ajalt tarvis selgitada, et kvaliteetne ja uuenduslik arendustöö meie ülikoolides ja ettevõtetes toob mitmekordset kasu nii Eesti majandusele kui ka mainele. Pealegi saab kosmosetehnoloogilise arendustöö saavutusi rakendada ka Maa peal.

Takistavad piirid
Tudengisatelliidi väljatöötamisel oli põhiline katsumus mahutada kõik vajalik ära etteantud väikestesse piiridesse. Satelliit pidi vastama üheühikulise kuupsatelliidi standardmõõtmetele ja -kaalule. See pani piiri ka kasutatavale vooluvõimsusele.

Esimene otsene rahaline toetus tuli projektile alles siis, kui satelliit oli juba Euroopa Kosmoseagentuurile üle antud. Õnneks oli Tartu observatoorium saanud toetuse kosmosetehnoloogia laborite väljaehitamiseks. Sealse laboritehnikaga sai teha mitmeid satelliidi jaoks vajalikke mõõtmisi.

Abi oli ka teistest partneritest, näiteks käidi Taanis Aalborgis satelliidile päikesepaneele peale liimimas. Vibratsioonikatseid tehti kodumaal autotööstusettevõtte Stoneridge Electronics ruumides.

„Neil olid olemas vibratsioonistendid, millega testida auto elektrisüsteeme, ja nad lubasid meil lahkelt oma laborit kasutada. Esimesel testil lendas meie katsekeha tükkideks: päikesepurje väljakerimissüsteem purunes,“ meenutab Noorma.

Sellised ebaõnnestumised on tema sõnul arendusprotsessi loomulik osa, sest uute, enneolematute asjadeni jõutaksegi enamasti katse-eksitusmeetodil. Nii tuli Eesti esimese tudengisatelliidi ehitamise käigus pidevalt ette olukordi, kus kõik tundus lootusetu.

Rahanappus seadis piiri ka võimalusele satelliit kosmosesse lennutada. Esialgu plaaniti seda teha ühe India raketiga, kuid siis saadi teada, et Euroopa Kosmoseagentuur on nõus ESTCube-1 võtma oma Vega missiooni pardale. Kõhklema pani vaid see, et Vega kanderaketi start oli kavas pool aastat varem kui satelliidi planeeritud valmimisaeg.

Uhke võimalus
Parasjagu füüsika suvekoolis viibinud meeskonna töörühmad pidasid uudist kuuldes nõu, kas nad suudavad oma asjadega pool aastat kiiremini valmis saada. Arutelude lõppedes ütlesid kõik „jah“.

„Eriti enne satelliidi üleslennutamist oli igal nädalal korraks selline tunne, et nüüd on kõik lõplikult nässus ja väljapääsu pole, aga saime kõik mured tõsise töö ja entusiasmiga lahendatud,“ kinnitab Noorma.

Lahenes isegi täiesti lootusetuna tundunud olukord, kus Lõuna-Korea ja USA protestisid Eesti meeskonna õiguse vastu satelliidiga ühenduse pidamiseks kosmoses teatud sagedusi kasutada. Ametkonnad tegid otsuse eestlaste kasuks.

Eesti esimene kosmosesatelliit ESTCube-1 saadeti orbiidile 7. mail 2013. Kuni aasta lõpuni kasutati satelliiti põhiliselt pildistamiseks ja andmete allalaadimiseks. 2014. aastal tegeleti mitmesuguste ootamatute tehniliste probleemide lahendamise ja elektrilise päikesepurje eksperimendiks valmistumisega.

Pärast mitut ebaõnnestunud katset avada 10-meetrise traadi kujuline päikesepuri selgus, et mootori või pooli lukustussüsteemi rikke tõttu see ei toimi. Elektrilist päikesepurje ei õnnestunud tööle saada, kuid Noorma kinnitab, et see ei tähendanud sugugi projekti läbikukkumist.

„Purje ennast ei oleks me nagunii proovida saanud, sest päikesetuulde jõudmiseks oleks satelliit pidanud Maa orbiidist kaugemale lendama. Meie katse tulemus, et päikesepurje traadi väljakerimise süsteem ei töötanud, oli teaduslikus mõttes samm edasi: saime teada, et tuleb leida teistsugune lahendus. Soome teadlased on tänu sellele süsteemi jõudsalt edasi arendanud,“ räägib Noorma.

Võimas saavutus
Projekti mitteametlik eesmärk õpetada välja uus põlvkond praktilisi kosmoseteadlasi täitus kuhjaga. ESTCube-1 projektis osales ligi 200 üliõpilast enam kui kümnest rahvusest. Kaitsti üle 30 bakalaureuse- ja 20 magistritöö, avaldati 14 teadusartiklit ja rajati neli hargettevõtet.

Satelliidi ehitamine muutis paljude meeskonnaliikmete jaoks tulevikku. Näiteks jäid tänu ESTCube-1 kosmoses tehtud kaunitele piltidele TÜ üliõpilased silma Euroopa tudengisatelliidi projektijuhtidele, kelle tellimusel nad valmistasid Kuule saadetava satelliidi jaoks kaks kaamerat, mis suudavad Maast teha värvifotosid.

ESTCube-1 kallal töötanud üliõpilastest on saanud kosmosetehnoloogia spetsialistid, kes on jõudnud näiteks NASA-sse, Euroopa Kosmoseagentuuri ning mainekatesse tehnoloogiakõrgkoolidesse ja -ettevõtetesse meil ja mujal.

„Ma usun, et tudengid tundsid, et nad ei tee lihtsalt mingit asja, vaid kõik see mõjutab nende mainet ja tulevikku ka rahvusvahelisel tasemel. Oli vaja ainult, et see õnnestuks – ja õnnestus hästi!“ on Noorma rahul.

Tänavu peaks valmis saama tudengisatelliit ESTCube-2, millega katsetatakse mitut uuenduslikku tehnilist lahendust ja uuesti ka elektrilise päikesepurje tehnoloogiat.

Loe ka sarja teisi lugusid

• Marika Mikelsaar ja Hell Musketär
• Taavi Pae ja geograafide unistus
• Janne Sepp ja müüdimurdmine

Sinu võimalus muuta maailma. Loe õppekavade kohta ülikooli veebilehelt ut.ee/sisseastumine.

Tartu Ülikooli materjaliteadlaste juhitav rahvusvaheline uurimisrühm sai Euroopa Liidu tuumasünteesi uuringute konsortsiumilt EUROfusion 780 000 eurot, et arendada suure kiirgustaluvusega optilisi materjale, mis sobiksid kasutamiseks uut tüüpi tuumasünteesireaktorites.

Tuumasüntees on Päikese ja teiste tähtede energiaallikas, mille käigus ühinevad vesinikutuumad. Sellise protsessi jäljendamine reaktoris võimaldaks toota nii suurel hulgal energiat, et inimkonna energiavajadus oleks igavesti rahuldatud. Sellega ei kaasneks ohtlikku keskkonnasaastet ja kütusevaru oleks piiramatu. Ettevõtmise varjukülg on aga see, et niisuguses tuumasünteesireaktoris valitsev kiirgustase oleks nii kõrge, et praegu teadaolevad materjalid seda välja ei kannataks. Niisiis tuleb teadlastel reaktori ehitamiseks sobivad materjalid alles luua.

Prantsusmaal juba rajatakse tuumasünteesi tehnoloogial põhinevat väikse võimsusega eksperimentaalreaktorit ITER, mis on mõeldud teaduskatseteks. Reaktor peaks valmima 2027. aastaks, misjärel tuleb katseperiood, pärast mida saab juba asuda rajama praegu projekteerimisetapis olevat demonstratsioonreaktorit DEMO.

Teemantaknad vahendavad infot reaktoris toimuvast

Tartu Ülikooli materjaliteadlaste juhitav uurimisrühm arendab tulevase DEMO reaktori tööprotsesside hindamiseks ja jälgimiseks vajalikke dielektrilisi ja diagnostikaaknaid. Projekti juhi, tahkisefüüsika professori Aleksandr Luštšiki sõnul on Tartu Ülikooli ioonkristallide füüsika laboris pikaajalised kogemused kiiritusnähtuste uurimisega. „Praeguse projekti tuumaks on teemantakende arendus. Täpsemalt selgitatakse projekti käigus, kuidas teemantkeraamika puhtusaste, mitmesugused kaitsekihid ja muud tehnoloogilised uuendused mõjutavad selliste akende kiirgustaluvust. Samuti soovime teada, kuidas ja kui kaua akna omadused kiirgustingimustes püsivad,“ selgitas Luštšik.

Kolmeaastase projekti partnerid on Karlsruhe Tehnoloogiainstituut Saksamaalt ja Läti Ülikooli tahkisefüüsika instituut. Karlsruhe teadlased valmistavad teemantaknad, Tartu ioonkristallide füüsika laboris analüüsitakse nende omadusi ja Lätis modelleeritakse, kuidas materjal käituks tegelikes töötingimustes. „Akende analüüsil tuleb kasutada väga tundlikke meetodeid, kuna lisandeid võib olla väga väikestes kogustes ja teemanti kristallides toimuvad muutused väga väikeses ulatuses. Väikeste muutuste mõju kogu akna töökindlusele võib aga kiirgustingimustes olla suur. Peame kindlaks tegema, kuidas lisandid mõjuvad ja millised struktuuridefektid kiirgustingimustes tekivad, ning uurima, kas need defektid on püsivad või taanduvad mingites oludes,“ selgitas Luštšik. Tartu teadlaste juhitava töörühma eesmärk on saada aken, mille olulised omadused säilivad kiirgustingimustes võimalikult kaua.

Luštšik rõhutas, et kogu töö on ettevalmistus selleks, et kunagi võiks ehitada reaktoreid, ja neid praegu alles projekteeritakse. „Praegu kasutusel olevate tuumareaktorite tööpõhimõte seisneb raskete tuumade lõhenemises. Selleks kasutatakse lähteainena peamiselt uraani ja plutooniumi. Meie valmistame ette aga sünteesireaktoreid, mis hakkavad tootma vesinikutuumade ühinemisel tekkivat energiat. Seal on radioaktiivsusega seotud probleemid tuumade lõhenemisel põhinevate reaktoritega võrreldes peaaegu olematud, sh võimalike jäätmete puhul,“ selgitas professor.

DEMO reaktori rajamiseks vajaliku tehnoloogia ja materjalide arendamisega võib minna teadlaste sõnul veel paarkümmend aastat. EUROfusioni tööplaanide järgi võiks DEMO tööd alustada umbes 2050. aastal. Siis läheb aga veel paarkümmend aastat selleks, et jõuda tööstusliku mudelini.

EUROfusion on maailma suurim tuumasünteesi uuringute konsortsium. Tartu Ülikooli juhitav projekt valiti välja 72 kandidaadi seast.

Lisateave: Aleksandr Luštšik, Tartu Ülikooli tahkisefüüsika professor, 5330 4502, aleksandr.lushchik [ät] ut.ee

Koroonaviiruse levik nii Eestis kui ka mujal maailmas jätkub ja selle vältimiseks on endiselt parim viis iga inimese vastutustundlik käitumine.

Oleme kirja pannud soovitused ja nõuanded selle kohta, kuidas viiruse leviku tingimustes üksteist hoida. Olulisemad neist on järgmised.

• Õppetöö jätkub kuni 30. juunini 2021 kaugõppena. Loe lähemalt õppetöö korraldusest allpool.
• Kaugtööd tuleks teha kõigil, kelle töö iseloom seda võimaldab.
• Töö- ja õpikeskkonnas tuleb hoida teiste inimestega vahet ja järgida hügieenireegleid.  
• Maski kandmine ülikooli õppehoonetes on vabatahtlik. 
• Soovitame kasutada mobiilirakendust HOIA, mille abil saab kiiresti teada võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga. Rakenduse kasutamine on turvaline.
• Kontaktandmed tuleks hoida ajakohased, sest ülikool teavitab koostöös Terviseametiga oma liikmeid võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga telefoni ja e-kirja teel.
• Suure koroonaohuga riikidest naastes tuleb pidada kinni Välisministeeriumi kehtestatud liikumispiirangutest.

Õppekorraldus

• Õppetöö jätkub kuni 30. juunini 2021 kaugõppena. Loe lähemalt välisveebiuudisest.
• Tutvu eelmise kevade kogemusel põhinevate üldiste e-õppe tarkuste ja õppetundidega. 
• Kõigist muudatustest teavitatakse üliõpilasi kohe ja muudatused on nähtavad ÕIS-is.
• Kui sul on küsimusi õppetöö korralduse kohta, palun esita need siin.

Töökorraldus

• Kaugtööd tuleb teha kõigil, kelle töö iseloom seda võimaldab. Juhid ja töötajad leiavad koostöös lahendused, milles arvestatakse nii ülikooli kui ka töötaja huve ning tagatakse kõigile turvaline töökeskkond.
• Kaugtööd tegevatele inimestele tuleb luua võimalus osaleda koosolekutel elektrooniliselt.
• Vajaduse korral tuleb klientide ja üksuseväliste isikutega kokkupuutumist eeldavate tööde jaoks luua eraldi turvalised töökohad.
• Maski kandmine ülikooli õppehoonetes on vabatahtlik. Kui mingil üritusel vmt juhul on mask siiski vajalik, siis on õigus maski kandmine konkreetsel juhul kohustuslikuks teha.
• Eelistada tuleks paberivaba asjaajamist ja edastada dokumendid elektrooniliste kanalite kaudu.
• Täpsemaid juhiseid töö korraldamiseks koroonaviiruse leviku tingimustes saab lugeda ülikooli siseveebist.
• Soovitame ülikoolipere liikmetel jälgida vaktsineerimise üleskutseid meedias ja minna võimaluse korral vaktsineerima. Loe lähemalt ülikooli siseveebist.

Avalike ürituste korraldamine

Palume jälgida riiklikke juhiseid avalike ürituste korraldamiseks.
 

Reisimine

Kui olete käinud reisil, jälgige kindlasti Välisministeeriumi kodulehel olevat teavet riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele. Kuna epidemioloogiline olukord muutub kiiresti, tasub välisreisi planeerides arvestada võimalusega, et Eestisse tagasi jõudes tuleb järgida liikumispiiranguid.

Võimalik nakatumine

• Nakatumiskahtluse korral tuleb helistada nõu saamiseks oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220. Perearsti juurde kohale minekut tuleb vältida. 
• Testitulemusi oodates või positiivse testivastuse korral tuleb nakkushaiguse edasise leviku tõkestamiseks püsida kodus.
• Teave koroonasse nakatumise kohta kuulub eriliigiliste isikuandmete hulka, mida ei ole lubatud edastada, kui nakatunu sellega ei nõustu. Julgustame töötajaid ja üliõpilasi siiski ülikoolile teada andma, kui nad osutuvad viirusekandjaks või on viirusekandja lähikontaktsed. Teabe kiire jagamine aitab meil tõkestada ülikoolis võimalikku viiruse levikut, vähendada teadmatusest tulenevat segadust ja tulla appi Terviseametile.

• Kui koroonasse nakatub või lähikontaktseks osutub töötaja, soovitame tal tungivalt teavitada oma vahetut töökorraldajat või akadeemilist sekretäri, kes on ülikoolis Terviseameti kontaktisik. On aga väga teretulnud, kui töötaja teavitab ka ise oma kolleege ja võimalikke lähikontaktseid.
• Kui koroonasse nakatub või lähikontaktseks osutub üliõpilane, soovitame tal tungivalt teavitada kas
  • oma õppekorraldusspetsialisti,
  • programmijuhti,
  • instituudi juhti või
  • eelkõige õhtuti ja nädalavahetusel otse ülikooli akadeemilist sekretäri Tõnis Karkit (529 7917, tonis.karki [ät] ut.ee).
• Soovitame juba enne ülikooli teavitamist tuletada meelde, millal ilmnesid esimesed haigusnähud. Mõelge ka kahele päevale enne seda ja püüdke meenutada, millal osalesite auditoorsel õppetööl ning millistes ruumides viibisite. Kui haigusnähtusid ei ole, aga olete andnud positiivse proovi, mõelge oma käikudele kaks päeva enne proovi andmist. Selle info toel saab ülikool välja selgitada võimalikud lähikontaktsed ja teavitada neid eneseisolatsiooni vajalikkusest.
• Seejärel otsustavad akadeemiline sekretär, ülikooli üksus ja Terviseamet ühiselt, millised abinõud on vaja õppetöös ning õppe- ja tööruumides tarvitusele võtta.

Terminid

• Viirusekandjaon inimene, kelle viiruseproov on positiivne. Diagnoosi saamisest kuni terveks tunnistamiseni ei tohi ta elukohast lahkuda. 
• Viirusekandja lähikontaktne on inimene, kes on viibinud viirusekandjaga ühes ruumis vähemalt 15 minutit ja vähem kui kahe meetri kaugusel. Lähikontaktne peab viibima 10 päeva eneseisolatsioonis, isegi kui tal ei ole ühtegi haigustunnust. Lähikontaktseid selgitab välja ja teavitab Terviseamet. Tutvu Terviseameti juhisega viirusekandja lähikontaktsele. 

Kontaktid

Tõnis Karki, Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär, Terviseameti Tartu Ülikooli kontaktisik, 529 7917, tonis.karki [ät] ut.ee 
Viivika Eljand-Kärp, Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuht, 5354 0689, viivika.eljand-karp [ät] ut.ee

Riiklik koroonaviiruse infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247)

Riiklik koroonateabe veebileht www.kriis.ee
Terviseameti veebileht www.terviseamet.ee 

Funktsionaalsete materjalide ja tehnoloogiate doktorikooli konverents 2021 VSpa konverentsikeskuses 14. ja 15. juunil 2021.

Topic: GSFMNT conference
Time: Jun 15, 2021 09:00 AM Helsinki

Join Zoom Meeting
https://ut-ee.zoom.us/j/97871410507?pwd=SUk3REkxZGZHRG1mMlpYNnNZRmVidz09

Meeting ID: 978 7141 0507
Passcode: 20210615

Teesid ja ajakava:
http://fmtdk.ut.ee/konverentsi-programm-2021/

Täna, 17. juunil hakkas Tartu Ülikool võtma vastu avaldusi neilt, kes soovivad asuda õppima eestikeelsete õppekavade alusel kõrghariduse esimesel astmel. Samuti jätkub vastuvõtt magistriõppesse.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk leiab, et kõrgharidus on parim investeering, mida tulevikku silmas pidades teha. „Elus tervikuna ja sel aastal eriti on palju ebakindlust. Kooli lõpetamine ja uue valik lisab määramatust veelgi. Pole teada, kuidas läks lõpupingutus, kas soovitud erialale sisse saab ja kas see on üldse õige valik. Määramatust ei õnnestu elust kaotada, kuid saab arendada oskust sellega toime tulla. Ülikool on selleks suurepärane koht,“ lisas Valk.

Sel suvel saavad tulevased üliõpilased valida kõrghariduse esimesel astmel 53 ja teisel astmel 56 õppekava vahel. Aune Valgu sõnul on Tartu Ülikooli eelis erialade paljusus ning võimalus kombineerida erinevaid huvisid millegi praktilisega. „95% meie tudengitest on rahul, et valisid just selle ülikooli ja eriala,“ lisas Valk.

Esimest korda võetakse vastu avaldusi kahe uue üheaastase õppemahuga eestikeelse magistriõppekava alusel õppima asumiseks. Kaasava hariduse õppekava on mõeldud töötavatele õpetajatele, tugispetsialistidele ja haridusasutuse juhtidele ning selle läbimisel omandatakse teadmised ja oskused selle kohta, kuidas toetada erinevate vajadustega õppijaid. Juhtimis- ja digikommunikatsiooni õppekava alusel on oodatud õppima keskastme juhid ja tippspetsialistid, kes otsivad erialakogukonna tuge digikeskkondades toimuva kommunikatsiooni seaduspärasuste mõtestamisel ning soovivad kogemuspõhist tagasisidet. Lisaks saab sellest aastast läbida psühholoogia bakalaureuseõpinguid päevaõppe kõrval taas ka sessioonõppes.

Kandideerimisavaldusi oodatakse sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu 30. juuni südaööni. Vajaduse korral saab avalduse ja lisadokumendid esitada tööpäeviti Tartu Ülikooli peahoones, Narva ja Pärnu kolledžis, Viljandi kultuuriakadeemias ning ülikooli Tallinna esinduses.

Sarnaselt eelmise aastaga saab tänavugi erandkorras kandideerida ka juhul, kui eelnevate õpingute lõpetamine on koroonapiirangute tõttu lükkunud augustikuusse. Sellisel juhul on vastuvõtuotsus esialgu tinglik ja üliõpilaseks arvatakse vastuvõetu vaid juhul, kui eelmised õpingud on lõpetatud hiljemalt 24. augustiks.

Tähtsad kuupäevad

• kuni 30. juunini (k.a): avalduste ja dokumentide vastuvõtt
• 3.–11. juulini: sisseastumiseksamid
• 13. juuli: esimeste vastuvõtuotsuste tegemine ja esialgsete vastuvõetute nimekirjade avaldamine. Vastuvõetud peavad kinnitama oma soovi õppima tulla kahe päeva jooksul SAIS-is.
• kuni 26. juulini: võimalus kandideerida programmi „Talendid Tartusse“ neil, kes on gümnaasiumi jooksul osalenud olümpiaadi lõppvoorus või sooritanud eesti keele ja matemaatika riigieksami vähemalt 90 punktile.
• 30. august: õppeaasta algus

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teine aste on magistriõpe.

Lisateave:
Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee
Tuuli Kaldma, Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli kõrghariduse esimesele astmele ja magistriõppesse võetakse avaldusi vastu kolmapäeva, 30. juuni südaööni. Tänahommikuse seisuga oli eestikeelse õppekava alusel õppida soovijad esitanud 8727 avaldust, sh 7079 esimesel astmel ja 1648 teisel astmel.

Avaldusi saab esitada elektroonselt sisseastumise infosüsteemis SAIS. ID-kaardi või mobiil-ID puudumisel on võimalik esitada paberavaldus ja lisadokumendid ülikooli peahoones aadressil Ülikooli 18–140, Pärnu ja Narva kolledžis, Viljandi kultuuriakadeemias ja ülikooli Tallinna esinduses. Paberavalduste vastuvõtt lõpeb 30. juunil kell 16.00.

Paberdokumentidega peavad kohale tulema ka need üliõpilaskandidaadid, kelle SAIS-is esitatud avaldusel ei kajastu sisseastumiseks vajalikud õppetulemused ja haridusandmed – näiteks need, kes on varasema hariduse omandanud välismaal või enne 2004. aastat.

Sarnaselt eelmise aastaga saab tänavugi erandkorras kandideerida, kui eelnevate õpingute lõpetamine on koroonapiirangute tõttu lükkunud augustikuusse. Sellisel juhul on vastuvõtuotsus esialgu tinglik ja üliõpilaseks arvatakse vastuvõetu vaid siis, kui eelmised õpingud on lõpetatud hiljemalt 24. augustiks.

Vastuvõtutingimused on Tartu Ülikoolis õppekavati erinevad. Täpne teave on iga õppekava kirjelduse juures sisseastumisveebis.

Ühele õppeastmele kandideerimiseks saab iga kandidaat esitada kuni kaks avaldust. Nende hulka loetakse ka Pärnu ja Narva kolledžisse ning Viljandi kultuuriakadeemiasse kandideerimise avaldused.

Tähtsad kuupäevad

• kuni 30. juunini (k.a): avalduste ja dokumentide vastuvõtt
• 3.–11. juulini: sisseastumiseksamid
• 13. juuli: esimeste vastuvõtuotsuste tegemine ja esialgsete vastuvõetute nimekirjade avaldamine. Vastuvõetud peavad kinnitama oma soovi õppima tulla kahe päeva jooksul SAIS-is.
• kuni 26. juulini: võimalus kandideerida programmi „Talendid Tartusse“ neil, kes on gümnaasiumi jooksul osalenud olümpiaadi lõppvoorus või sooritanud eesti keele ja matemaatika riigieksami vähemalt 90 punktile.
• 30. august: õppeaasta algus

Infot selle kohta, mitu inimest eelmisel aastal millise Tartu Ülikooli õppekava alusel õppida soovis ja kui suureks kujunes konkurss, leiab vastuvõtustatistika lehelt. Lähem teave Tartu Ülikooli astumise kohta on Tartu Ülikooli sisseastujate veebis ja SAIS-is.

Lisateave: Tuuli Kaldma, Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Tänavu kevadel korraldas Kantar Emor 15–74-aastaste Eesti elanike seas taas ülikoolide maineuuringu, millest selgus, et eri vanuses elanikud peavad riigi mainekaimaks kõrgkooliks endiselt Tartu Ülikooli. Vastajate hinnangul on Tartu Ülikooli lõpudiplom tööturul hinnatud ning ülikoolis tehakse kõrgetasemelist teadust ja pakutakse väga head haridust.

Seda, et kõige mainekam Eesti ülikool on pikima ajalooga Tartu Ülikool, arvab 84% ligi 1200-st küsitlusele vastanust. 92%-le meenus kõigist kõrgkoolidest esimesena spontaanselt Tartu Ülikool.

Vastuste põhjal tagavad Tartu Ülikooli maine tugevuse eelkõige usaldusväärsus, kõrgetasemeline haridus ja teadus ning lõpudiplomi suur väärtus tööturul. Lisaks peavad vastajad Tartu Ülikooli konkursisõela tihedaks ja ülikooli vilistlasi edukateks. Suure eelisena nähakse ka rahvusülikooli rahvusvahelisust.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk vastas küsimusele, mis teda üllatas ja miks on tugev maine ülikooli jaoks oluline, järgmiselt: „Uuringus on ülikooli jaoks vähe uudiseid ja see on hea. Üle 90% inimestest arvab, et Tartu Ülikoolis antav haridus on kõrgetasemeline, et me oleme usaldusväärsed ja et ülikooli lõpudiplom on tööturul hinnatud. On oluline, et noortel ja nende vanematel oleks usaldus siinse kõrghariduse kvaliteedi vastu, kuna nutikatele koolilõpetajatele on avatud kogu maailma ülikoolid ning seega on konkurents tihe. Ainult rahvusvaheliselt ja maailma tipptasemel tegutsedes loome ülikooli, kuhu soovivad tulla ka väga tugevad. Viimased andmed näitavad, et u 90% kõige tublimatest koolilõpetajatest astuvad Eesti ülikoolidesse ja neist omakorda ligi 2/3 Tartu Ülikooli. Kolmandat aastat pakume sellistele noortele ka eriprogrammi „Talendid Tartusse!“.

Kantar Emor korraldab igal kevadel ülikoolide maineuuringut, kus uuritakse Eesti kõrgkoolide tuntust ja mainet Eesti elanike hulgas. Selle aasta aprillis-mais tehti uuring juba 11. korda ja sellele vastas 1130 Eesti elanikku vanuses 15–74 eluaastat.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee

28. juunist 2. juulini 2021 toimus Tartu Ülikooli füüsika instituudi teoreetilise füüsika labori korraldatud rahvusvaheline konverents "Gravitatsiooni geomeetrilised alused", kuhu oli registreerunud üle 160 online osaleja 42 maalt. Vaatamata pandeemiast tingitud ebakindlusele reisimisel leidsid mõned teadlased siiski võimaluse saabuda kohale ning konverents õnnestus läbi viia hübriidvormis.

Kui paaril varasemal aastal on uusi põnevaid vaatlusandmeid pakkunud mustad augud ja gravitatsioonilained, siis sel aastal hakkas uurijate meeli enim erutama nn Hubble-Lemaitre parameetri H₀ määramisel tekkinud kriis kosmoloogias. Võrreldes kaugete supernoovade heleduse kahanemist täppisandmetega varasest universumist pärineva taustkiirguse kohta saame universumi paisumise suhtelisele kiirusele kaks ennustust, mis omavahel erinevad kaugelt enam kui mõõtmisvea piirid lubaksid. Seega hakkab tunduma, et ennustuste aluseks olev kosmoloogia standardmudel ehk ΛCDM, kus univerumit kirjeldab üldrelatiivsusteooria koos kosmoloogilise konstandi ja tumeainega, ei pea päriselt paika. Just sel teemal pidas konverentsi avaliku loengu Mexico Autonoomse Ülikooli professor Celia Escamilla Rivera.

Rida konverentsi peetud ettekandeid tutvustasid viimaseid edusamme Einsteini üldrelatiivsusteooria laienduste ja alternatiivide alal, käsitledes kosmoloogia ja mustade aukude kõrval ka näiteks tähemudeleid. "Eriti niisuguste teooriate uurimisel, kus gravitatsiooni kirjeldamisel on aegruumi kõveruse asemel mängus sellised geomeetrilised suurused nagu vääne või mittemeetrilisus, on Tartu kujunenud maailmas mitmel suunal pioneeriks ja teadusmõtte külgetõmbekeskuseks," selgitas konverentsi temaatika tagamaid María José Guzmán, hiljuti Tšiilist Tartusse järeldoktorantuuri saabunud noor teadlane. Veel üks märkimisväärne ettekannete ja arutelu ring puudutas gravitatsiooni kvantefekte ning võimalusi nende avaldumiseks astrofüüsikalistes vaatlustes, kus teoreetikute alusideed on sisendiks uute vaatlusmissioonide kavandamisele.

"Geomeetria on kaunis. See paistab veel kaunimana kui taibata, et see sobib looduse seaduste kirjeldamiseks. Siiski sisaldab meie praegune kirjeldus mitmeid valgeid laike, mistõttu olemegi siin -- et avastada uut", võttis konverentsi mõtte kokku TÜ teoreetilise füüsika teadur Aneta Wojnar, üks ürituse korraldajatest.

Konverentsi koduleht.

Täpsem info:
Laur Järv
TÜ FI teoreetilise füüsika labori juhataja
laur.jarv [ät] ut.ee

Palju õnne ja tere tulemast ülikooliperre! Enne, kui hakkad täiel rinnal suve nautima, tee veel üks oluline samm ja kinnita, et tuled ülikooli õppima. Anname sulle selleks mõne soovituse.

• Sellest, et oled ülikooli sisse saanud, annab märku SAIS-is avaldusele lisatud tunnus „vastuvõetav“. Sulle saadetakse selle kohta SAIS-ist ka e-kiri, kuid meie ei saa tagada, et see sinuni jõuab. Seepärast hoia oma avaldusel SAIS-is silm peal.
• Õppima tuleku pead kinnitama kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsust.
• Kui sa ei kinnita õppima tulekut tähtajaks, tähendab see, et sa loobud oma õppekohast.
• Kui sa said sisse mitmele õppekohale, siis kinnita õppekava, mille alusel tuled õppima, ja loobu õppekohast, kus sa ei plaani õppima asuda. Sul on palju kaaskandideerijaid, kes ootavad pikisilmi võimalust pingereas ülespoole tõusta ja saada ülikoolilt kinnitus sissesaamise kohta.
• Õppima tuleku saad vajaduse korral kinnitada mitme õppekava puhul. Arvesta ainult sellega, et iga uus õppima tuleku kinnitus tühistab eelmise. Seega võid olla kindel, et kui kõrgkool, kuhu soovid õppima asuda, avaldab oma vastuvõetute nimekirjad hiljem kui see kõrgkool, kuhu oled juba sisse saanud, saad oma valikut alati muuta.
• Õppima tuleku kinnitamine ei tühista sinu teisi avaldusi, millel on tunnus „kandideeriv“ ja mis ootavad vastuvõtuotsust.
• Vabaks jäänud õppekohti täidame ülikoolis 19. augustini.
• Kui sul ei õnnestu SAIS-is oma õppima tulekut kinnitada (sa ei saa SAIS-i sisse logida vms), siis võta esimesel võimalusel ühendust Tartu Ülikooli vastuvõtutalitusega aadressil sisseastumine [ät] ut.ee või telefonil 737 5625.
• Loe veel täpsemalt õppima tuleku kinnitamisest. 

Kui oled õppima tuleku kinnitanud (SAIS-is on avalduse staatus sel juhul „tuleb õppima“), siis polegi sul enne õppeaasta algust vaja enam midagi teha.

Augusti lõpus immatrikuleerime sind Tartu Ülikooli üliõpilaseks ja 30. augustil toimub õppeaasta avaaktus. Loe kindlasti ka infot uuele üliõpilasele ja tutvu Tartu tudengieluga.

Selleks, et saaksime sügisel alustada õppetööd võimalikult tavapäraselt, on väga oluline, et kõik uued ja senised üliõpilased ning ülikooli töötajad oleksid vaktsineeritud. Lähima vaktsineerimiskoha leiab veebilehelt vaktsineeri.ee. Tartus viibivad inimesed saavad ette registreerimata minna vaktsineerima Tartu vaktsineerimiskeskusesse.

Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Vassili sõnul on tõhusaim viis võitluses Covid-19-ga vaktsineerimine. „Praegu on vaktsineeritute hulk Eestis veel liiga väike. Iga inimene saab aga anda siin oma panuse,“ ütles Vassil.

Riigikantselei viimasest Covidi-teemalisest uuringust selgus, et kaks kolmandikku Eesti elanikest suhtub vaktsineerimisse pooldavalt. Vassil peab aga murettekitavaks kahtlejate osakaalu: kogu rahvastikust iga viies inimene ja 15–24-aastaste seast koguni iga kolmas ei ole otsustanud, kas lasta ennast vaktsineerida või minna kolmandale lainele vastu vaktsineerimata. „Head üliõpilased, head kolleegid, loodan väga, et te mitte ainult ei vaktsineeri, vaid julgustate ja veenate enda käitumisega ka kahtlejaid kaitsesüsti saama,“ ütles Vassil.

Tartu Ülikooli õppeaasta avaaktus toimub esmaspäeval, 30. augustil. Seni jälgib ülikool riiklikku olukorda. Täpsemad suunised sügisese õppetöö korralduse kohta anname augusti lõpus enne uue õppeaasta algust. Viiruse levikust hoolimata saavad üliõpilased saja ja enama osalejaga loenguid kuulata ka veebis, kui konkreetne õppeaine seda võimaldab.

Välisüliõpilasi ootame Tartusse esimesel võimalusel, aga kui nende suhtes kehtivad reisipiirangud või isolatsiooninõuded, oleme enamiku õppekavade puhul valmis pakkuma kaugõppe võimalust kuni 1. oktoobrini. Kolmandate riikide välisüliõpilased ja -õppejõud peavad Eestisse saabudes esitama negatiivse koroonatesti. Kõik välistudengid saavad end samuti vaktsineerida.

Endiselt on ülikooli kõigis õppehoonetes olemas desinfitseerimisvahendid. Samuti palume järgida hajutamissoovitusi, et viiruse levikut kontrolli all hoida.

Lisateave: Kristjan Vassil, Tartu Ülikooli teadusprorektor, 737 5611, kristjan.vassil [ät] ut.ee

Tänavusel Lindau foorumi noorte teadlaste kohtumisel Nobeli preemia laureaatidega osalesid Eestist Tartu Ülikooli füüsika instituudi materjaliteaduse nooremteadur Kristjan Kalam ja meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadi ravijuhendite metoodikanõunik Urmeli Katus.

Järjekorras 70. Lindau foorum toimus 27. juunist 2. juulini ning sellel sai interaktiivses vormis osaleda arvukatel aruteludel, vestlustel, esitlustel ja suhtlusüritustel. Foorumil oli 74 Nobeli preemia laureaati ja ligi 700 noort teadlast umbes 100 riigist. Kroonviiruse pandeemia tõttu veebis toimunud aastapäevakohtumisel käsitleti aktuaalseid teemasid nagu tulevikupandeemiad, geenide muutmine ja muundamine, kliimamuutused, usaldus teaduse vastu ja Lindau foorumi tulevik.

Kuigi konverents toimus virtuaalselt, oli Kristjan Kalami sõnul sellegipoolest tegu väga toreda ja kohati vahetu üritusega. „Näiteks paluti kuu aega enne konverentsi kõigil, kes end musikaalseks peavad, saata lühiklipp endast laulmas pala „Say a little prayer for you“ või mängida mõnel pillil Beethoveni „Oodi rõõmule“. Kõigist klippidest töödeldi kokku terviklik pala, mis mängiti avatseremoonial ette – oli väga meeleolukas ja hästi tehtud,“ ütles Kalam.

„Et vaim ei väsiks, olid korraldajad sel aastal lisanud programmi pooletunnised „treeningpausid“, mis varieerusid Qi gongist jõutreeninguni,“ tõi näite heast korraldusest ka Urmeli Katus.

Kalam ütles, et nobelistide kuulamiseks ja nendega suhtlemiseks olid erinevad viisid: loeng, vabas vormis arutelu, vestlusring jms. Ettekanded ja arutelud salvestati ning osalejatel on võimalik neid järelkuulata või taasavastada. „Peaaegu kõigil juhtudel toimus ka küsimuste ja vastuste voor. Nii mõnegi nobelistiga läks vabas vormis arutelu tõepoolest väga vahetuks ja siiraks ning räägiti elulisematelgi teemadel kui teadustöö spetsiifika.“

Kalam tõi näiteks Donna Stricklandi, kellega sai räägitud üksjagu naiste rollist teaduses ning töö- ja pereelu ühildamisest. Samuti vesteldi Steven Chuga peamiselt teaduse ning poliitika sarnasustest ja erinevustest. „Ta andis ka näpunäiteid, kuidas teadlasena poliitikutega suhelda. Mõistagi oli ka teaduslikke ettekandeid – enim jäid meelde Didier Quelozi loeng eksoplaneetidest ja Kip Thorne’i ettekanne mustadest aukudest ja gravitatsioonilainetest,“ rääkis Kalam.

Konverents lõppes vestlusringiga teemal „Miks usaldada teadust?“, mis oli Kalami sõnul samuti väga huvitav. „Seal tõstatus erinevaid teemasid alates sellest, mida üldse tähendab teaduse usaldamine, kuni selleni, millal ja miks kaob paljudel inimestel lapselik uudishimu maailma vastu ning kuidas seda uudishimu ja avastamise erutust jälle ellu kutsuda,“ sõnas ta.

„Mina võtan ürituselt kaasa teadmise, et teaduskogukonnas peab toimuma teadmiste ja ideede avatud jagamine,“ leidis Urmeli Katus.

Möödunud suvel toimuma pidanud 70. Lindau foorum lükati kroonviiruse tõttu aasta võrra edasi. Osalemisõiguse võitnud noorteadlased said võimaluse võtta osa veebiüritusest Online Science Days.

Lindau Nobeli laureaatide kohtumised noorte teadlastega said alguse 1951. aastal ja need on kujunenud ainulaadseks rahvusvaheliseks teadusfoorumiks. Lindau kohtumiste teemad vahelduvad kolme Nobeli preemia teadusvaldkonna vahel, milleks on füüsika, keemia või füsioloogia ja meditsiin.

Lähemat teavet saab Lindau foorumi veebilehelt. Loe ka fooruminädala tipphetkedest ja vaata fooruminädala fotosid. Lisainfo on Eesti Teaduste Akadeemia veebilehel.

6.–8. augustini saab end lasta vaktsineerida Tartu kesklinnas, kaubamaja kõrval asuvas vaktsineerimisbussis. Tartu vaktsineerimiskeskuses (Ihaste tee 7, A. Le Coq Sporti spordimaja) saab ilma registreerimata Covid-19 vastu vaktsineerida augusti lõpuni. 

6.–8. augustil kell 12–20 saab kaitsesüsti teha ka Tartu kesklinnas, kaubamaja kõrval vaktsineerimisbussis. Kasutusel on Pfizeri vaktsiin. Bussis ja selle juures sisse seatud oote- ja jälgimisalal on loodud vaktsineerimiseks sobivad tingimused. Loe lähemalt Tartu linna kodulehelt.

Tartu vaktsineerimiskeskus on avatud 27.‒30. juulini ning 2.–3., 6.–9., 12.–20., 23.–25. ja 28.–31. augustini kella 10‒18. Kõikidele registreerimata tulnutele süstitakse Pfizeri/BioNtechi Comirnaty vaktsiini.

Endiselt säilib võimalus oma aeg vaktsineerimiseks broneerida. Seda saab teha üleriigilises digiregistratuuris, riigiinfo telefonil 1247 või kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 7200 (E–R kell 8–18). Digiregistratuuris saab valida lahtri „Teenus“ rippmenüüst endale sobiva vaktsiini. Valikus on Pfizeri/BioNtechi, Moderna ja Jansseni vaktsiin.

Tartu vaktsineerimiskeskuses saavad vaktsineerida kõik soovijad alates 12. eluaastast. Alaealistel palutakse tulla vaktsineerima koos lapsevanema või seadusliku esindajaga. Täpsemat teavet leiab vaktsineerimiskeskuse kodulehelt.

Covid-19 vaktsineerimise töörühm tuletab meelde, et inimesed, kes põdesid Covid-19 haigust sel kevadel või veelgi varem, peaksid nüüd samuti ennast vaktsineerida laskma. Läbipõdenud saavad ühe kaitsesüsti ja parim aeg selleks on 4–6 kuud pärast tervenemist. Neil, kellel saab vaktsineerimisest mööda pool aastat, ei ole vaja muretseda, sest uuringute põhjal kestab vaktsiini toime vähemalt aasta.

Alates 20. juulist saab Covid-19 vastu vaktsineerida ka apteekides. Vaktsineerimiseks on vajalik eelregistreerimine. Vaata apteekide nimekirja.

Lisateave: Tiina Teder, Tartu Ülikooli kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator, 5331 8490, tiina.teder [ät] kliinikum.ee

Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Kliinikum korraldavad õppeaasta alguses ühiselt vaktsineerimispäevad ülikooli õppehoonete juures, et aidata veelgi kaasa võimalusele alustada sügisel õppetööd silmast silma auditooriumis kohtudes.

Ülikoolipere liikmed, kes ei ole veel vaktsineeritud, saavad ette registreerimata ja elava järjekorra alusel teha Covid-19 vastu kaitsesüsti järgmises kohtades:

ülikooli peahoone esimese korruse auditooriumis 140 (peasissepääsu juurest paremal)

• 30. augustil kl 11–15,
• ​31. augustil kl 10–15,

vaktsineerimisbussis, mis seisab

• 1.–3. septembrini kl 11–18 (vajaduse korral kuni kl 19) kesklinnas von Bocki maja otsa juures (Pirogovi platsi vastas) ja
• 6.–12. septembrini kl 12–18 Raatuse 22 ühiselamu juures.

Maarjamõisa õppehoonetes töötavate ja õppivate inimeste jaoks on alates septembrist lähim vaktsineerimisvõimalus Tartu Ülikooli Kliinikumi (Puusepa 8) vaktsineerimiskabinetis.

Kus veel saab vaktsineerida?
Alates 12. augustist vähemalt kuu lõpuni teevad vaktsineerimisbussid väljasõite Tartu maakonda iga päev. Sel nädalal peatuvad Tartu vaktsineerimisbussid 14.–16. augustini Tartu Lõunakeskuse juures, 13. augustil Vasula Mõisatalli juures, Kärkna Terminali tanklas, Laeva kultuurimaja juures, Kõrveküla A&O poe parklas ning 14. augustil Elva kultuurikeskuse juures. Vaktsineerimisbussi täpne väljasõidugraafik on kliinikumi kodulehel.

Vaktsineerima saab minna ette registreerimata ja kasutatakse Pfizer-BioNTech Comirnaty vaktsiini.

31. augustini saab A. Le Coqi spordihoones asuvas Tartu vaktsineerimiskeskuses vaktsineerida nii etteregistreerimisega kui ka kohapeale minnes. Septembrist alates toimub vaktsineerimine TÜ kliinikumis Puusepa 8. Loe lähemalt kliinikumi kodulehelt.

Soovitame kindlasti juba enne õppeaasta algust esimesel võimalusel vaktsineerimas ära käia, olenemata sellest, millises maakonnas praegu oled. Lähima vaktsineerimispunkti leiad lehelt https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/.

Lisateave: Tiina Teder, Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator, 5331 8490, tiina.teder [ät] kliinikum.ee

Selleks, et hoida uuel õppeaastal töö- ja õpikeskkonda võimalikult tavapärasena, kehtib üldine reegel, et ülikooli hoonetes viibivad töötajad ja üliõpilased on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või kannavad maski.

• Uut akadeemilist aastat alustame 30. augustil kell 10.00 peahoone ees. Järgime riiklikku korraldust ja kontrollime osalejate nakkusohutust.
• Õppeaasta algab lähiõppega ja teeme kõik mis võimalik, et silmast silma õpe jätkuks. Saja ja enama osalejaga loenguid soovitame võimalusel korraldada veebi teel, samuti väiksemates rühmades õpet, kui see on sisuliselt mõistlik ja auditooriumis pole võimalik tagada hajutatust. Õppejõul ei ole kohustust pakkuda hübriidõppe võimalust.
• Tervise kaitsmiseks ja lähiõppe säilitamiseks seame eesmärgi, et oktoobri lõpuks on 90% kogu ülikooliperest vaktsineeritud. Loome selleks vaktsineerimisvõimalusi ülikooli õppehoonete juures. Juuli lõpu seisuga oli TÜ töötajatest vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 87%. Üliõpilaste kohta praegu info puudub, ent oleme palunud Eesti Haigekassalt anonümiseeritud andmeid. Kuniks 90% eesmärki pole saavutatud, tuleb õppehoonete üldkasutatavates ruumides (koridoris, fuajees jm) ja rahvarohketel koosviibimistel kanda maski.
• Ligipääs õppetööle on kõigile tagatud, aga üliõpilased, kes on vaktsineerimata või ei soovi enda terviseandmeid õppejõule avaldada, peavad ülikooli hoonetes kandma maski. Õppejõul on õigus küsida maskita üliõpilastelt nakkusohutuse tõendit.
• Vaktsineerimine tagab osalemise lähiõppes. See tähendab, et vaktsineeritud ja viirushaiguse tunnusteta üliõpilane, kes on olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga, ei pea jääma isolatsiooni ega seega ka õppetööst eemale. Vaktsineerimata või haigestunud ja isolatsioonireeglite tõttu õppetööst eemal olevale üliõpilasele ei pea ülikool tagama veebiõppe võimalust.
• Rakendame jätkuvalt kõiki viiruse levikut takistavaid meetmeid: õppetööd korraldatakse hea ventilatsiooniga ruumides või ruume õhutatakse regulaarselt; inimesi hajutatakse ja suuremate rühmade korral järgitakse ruumi 50% täituvuse piirangut; desinfitseeritakse käsi ja pindu.
• Viirushaiguse tunnustega peavad koju jääma nii vaktsineerimata kui ka vaktsineeritud töötajad ja üliõpilased.
• Ülikooli muuseumide, spordiklubi, õppehoonetes asuvate toidukohtade, täiendusõppe ja ürituste kohta kehtivad Vabariigi Valitsuse korraldusega sätestatud piirangud: nakkusohutust tuleb kontrollida juhul, kui siseruumides on osalejate arv rohkem kui 50 ja välitingimustes rohkem kui 100. Ka tasemeõppes täiendusõppijana osalejad peavad olema valmis oma nakkusohutust tõendama.

25.–27. augustini toimub Eesti Rahva Muuseumis ärifestival Startup Day. Kolme päeva jooksul astub üles enam kui 150 inspireerivat esinejat ning ettevõtjatele ja investoritele tutvustatakse üle 100 äriidee. Tartu Ülikool juhib festivalil kolmandat aastat teemaplokki „Science to business“. Demoalal tutvustatakse ülikooli teaduspõhiseid hargettevõtteid ja ettevõtluskoostöö edulugusid.

Eesti Rahva Muuseumi sissepääsu kõrval asuval demoalal on väljas Tartu Ülikooli teadlaste loodud tipptehnoloogia näited. Sel aastal keskendutakse transpordi- ja targa linna lahendustele. Välja on pandud Milrem Roboticsiga koos välja töötatud päästerobot, Boltiga arendatava isejuhtiva auto katseplatvorm ja AuVe Techiga ühiselt arendatud vesiniksõiduk. Keemia instituut pakub kohvi masinast, mille energiaallikaks on vesinik.

Festivali eelürituste päeval, 25. augustil kell 14 toimub Lydia hotellis Tartu Ülikooli eestvedamisel arutlusring „Science to Business“, mis keskendub teaduspõhise äri alustamisele ja kasvatamisele. Sellel aastal räägivad investorite kaasamise võimalustest teaduspõhiste ettevõtete asutamisel ettevõtte Helsinki Innovation Services tegevjuht Jari Strandman Soomest, Tartu Ülikooli hargettevõtte TBD-Biodiscovery juhatuse liige Olga Tšubrik Eestist ning SmartCapi juht ja juhatuse liige Sille Pettai Eestist. Vestlust juhib Innovosource’i asutaja Jakob Johnson USA-st.

26. augustil kell 13.45 räägib festivali veebistuudios Tartu Ülikooli inimesegenoomika professor Tõnu Esko geeniandmete kasutamisest ja sellest välja kasvavatest uutest ärimudelitest.

27. augustil kell 12.30 toimub välkesitluste laval (Pitching Stage) rahvusvaheline ülikoolide hargettevõtete võistlus „Nordic Pitchmatch“, mille käigus kannavad oma ideede kiirtutvustuse ette Eesti, Soome, Läti ja Saksamaa firmad. Kell 14 esitlevad samas oma äriideid Tartu Ülikooli üliõpilased. Parimad ideed valiti välja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ettevõtluse õppetooli korraldatud ettevõtluskursustel osalejate hulgast. 2020. aastal korraldas õppetool üle 25 kursuse, millel osales üle 1000 üliõpilase.

Startup Day on Baltimaade suurim ärifestival, mis toimub sel aastal juba viiendat korda. Festivali korraldajad on Tartu iduettevõtluse ökosüsteemi partnerid ning festivali idee autor on Tartu Ülikooli turunduse kaasprofessor Andres Kuusik.

Lisateave: Aitel Käpp, Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht, 508 6478, aitel.kapp [ät] ut.ee

Selleks, et aidata kaasa vaktsineerimise suuremale edendamisele Tartus ja Tartumaal, viiakse Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimisbuss sel laupäeval Raatuse 22 ühiselamu juurest kesklinna Tartu Kaubamaja juurde. Bussis saab end vaktsineerida kl 10.00–16.00.

Praegu saab Raatuse 22 ühiselamu juures seisvas vaktsineerimisbussis lasta end kaitsepookida reedeni iga päev kl 12.00–18.00. Laupäeval kl 10.00–16.00 on vaktsineerimisbuss Tartu Kaubamaja juures. Samuti saab laupäeval kl 9.30–18.00 ja pühapäeval kl 9.30–15.00 minna vaktsineerima end mammobussi, mis seisab Tartu messikeskuses toimuva autonäituse „Motoshow 2021“ parklas.

Vaktsineerimisvõimaluste kohta septembris Tartu linnas ja Tartumaal saab lugeda Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehelt.

Lähima vaktsineerimispunkti leiab lehelt vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima.

Alates eelmise aasta sügisest tunnustab ülikool oma liikmeid ja teisi ülikooli jaoks olulisi isikuid uutmoodi – ülikooli teenetemärkidega, mis moodustavad ühtse kujundusega tervikliku süsteemi.

Teenetemärkide kujundus lähtub rektori uuest, 2019. aastal valminud ametiketist, mille keskse elemendina kasutatakse ülikooli peahoone portikust. Seda kujutavad visandlikud, omavahel lõikuvad jooned sümboliseerivad ülikooli kui ideede sünni ja edasiliikumise paika.

Teenetemärkide valmistamisest on tehtud video, kus nii rektori ametiketi kui ka teenetemärkide kujunduse autor Julia Maria Künnap mõtestab lahti kujunduse tähenduse ning näidatakse lähemalt teenetemärkide valmimise käiku.