26. veebruaril toimus Tartu Ülikooli lahtiste uste päev, mis on nüüd järelvaadatav. Tartu Ülikool on tulevasi üliõpilaskandidaate kutsunud ülikooliga tutvuma igal aastal, kuid tänavu sai seda esimest korda teha mugavalt veebis. 

Lahtiste uste päeva konverentsil räägiti ülikooli astumisest mitme nurga alt. Konverentsi juhatas ajakirjandusüliõpilane Susanne Rosenberg. Tulevasi kandideerijaid tervitas rektor Toomas Asser ja ülevaate vastuvõtutingimustest andis vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.

Veebikonverentsi ajakava (video aegkoodi järgi):

• 15:00 lahtiste uste päeva avamine. Päevajuht Susanne Rosenberg
• 19:48 rektor Toomas Asseri avatervitus
• 23:45 ühiselamut ja üliõpilaselu tutvustas ajakirjandustudeng Anete Hela Pulk
• 29:18 tudengite aruteluring „Kuidas valida eriala?“
  Aruteluringis jagasid üliõpilased praktilisi nippe ja väärtuslikke nõuandeid eriala valimise, sisseastumise, õppimise ja põneva tudengielu kohta. Aruteluringis osalesid
  • Eliise Marie Nõgel, kunstiajaloo eriala esimese aasta üliõpilane
  • Lotta-Lee Suits, proviisoriõppe eriala esimese aasta üliõpilane
  • Liisa Jõerüüt, riigiteaduste õppekava kolmanda aasta üliõpilane
  • Karl-Tanel Paes, bioloogia ja elustiku kaitse kolmanda aasta üliõpilane
  • Karl Vilhelm Valter, informaatika eriala esimese aasta üliõpilane
• 1:00:15 vaba aja veetmise võimalusi tutvustas ajakirjandusüliõpilane Kristin Lass
• 1:06:02 vilistlaste aruteluring „Ülikooliõpingute roll erialases edus“
  Aruteluringis rääkisid Tartu Ülikooli vilistlased ülikooliõpingute rollist oma erialases edus ja jagasid nõuandeid, kuidas teha teadlik erialavalik. Aruteluringis osalesid
  • Ann Laheäär, ettevõtte Skeleton Technologies tehnoloogia arenduse projektijuht
  • Miina Norvik, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte teadur
  • Maarja Kalma, „Liikuma kutsuva kooli“ võrgustiku juht
  • Triinu Kärbla, Võru Kesklinna Kooli majanduse ja inglise keele õpetaja
• 1:39:53 õpikeskkonda tutvustas lähemalt ajakirjandusüliõpilane Liisbeth Rats
• 1:45:03 tudengite aruteluring „Milline on õppimine ja tudengielu Pärnus, Narvas, Viljandis ja Tallinnas?“
  Aruteluringis jagasid Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, Pärnu kolledži, Narva kolledži ja õigusteaduskonna Tallinna osakonna üliõpilased oma kogemusi eriala valimise, sisseastumise, õppimise ja põneva tudengielu kohta. Aruteluringis osalesid
  • Siimon Härm, Narva kolledži infotehnoloogiliste süsteemide arenduse teise aasta üliõpilane
  • Elise Christin Jörberg, Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti visuaaltehnoloogia eriala üliõpilane
  • Teele Kravtšenko, Pärnu kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse esimese aasta üliõpilane
  • Joosep Kuusk, õigusteaduskonna Tallinna osakonna teise aasta üliõpilane
• 2:16:36 üliõpilaste vaimsest tervisest rääkisid lähemalt ajakirjandusüliõpilased Kristin Lass, Liisbeth Rats ja Anete Hela Pulk
• 2:21:27 sisseastumise infotund „Kuidas valmistuda ülikooli kandideerimiseks?“
  Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma rääkis sellest, kuidas käib ülikooli kandideerimine ja mismoodi selleks valmistuda. Saad teada, millised on vastuvõtutingimused, mida kujutab endast eritingimustel vastuvõtt ja milliseid tähtaegu peab silmas pidama.

Vaata konverentsi videosalvestist:

Lisateave: Marleen Otsus, Tartu Ülikooli turunduse peaspetsialist ja lahtiste uste päeva projektijuht, 737 6540, marleen.otsus [ät] ut.ee

Tartu Ülikool otsustas sel aastal rahastada 15 eksperimentaalarenduse projekti kogusummas 462 350 eurot, neist 10 projekti on loodus- ja täppisteaduste valdkonnast.

2021. aastaks taotleti ülikooli arengufondist eksperimentaalarenduse toetust kokku 34 projektile ligikaudu 1,2 miljoni euro ulatuses.
Eksperimentaalarenduse projektide elluviimine ülikooli arengufondi toel on hea ettevalmistus selleks, et saavutada suuremates arendusprojektides järgnev arengutase näiteks ETAg-i arendusgrandi, EAS-i rakendusuuringu või Euroopa rahastuse kaudu. Mitmed taotlejad ongi neid võimalusi kasutanud. Eksperimentaalarenduse toetus võimaldab arendustöö riske maandada nii riiklike kui ka erarahastajate jaoks ning kiirendab lahenduste jõudmist turule ja ühiskonna käsutusse.
TÜ andis eksperimentaalarenduse grandid esimest korda välja 2019. aastal, tookord katsevooruna ainult loodus- ja täppisteaduste valdkonna teadlastele. Teist aastat järjest on eksperimentaalarenduse grantidele saanud kandideerida kõigi valdkondade teadlased.
Eksperimentaalarenduse fondi rahastatakse TÜ arengufondist. Lisaks toetab loodus- ja täppisteaduste valdkond igal aastal oma valdkonna projekte veel eraldi rahasummadega.

2021. aastal rahastatud projektid loodus- ja täppisteaduste valdkonnas:

• Arved Vain, „Meetod ja seade pehme bioloogilise koe seisundi ja omaduste biomehaaniliste parameetrite mitteinvasiivseks määramiseks“, 45 000 eurot
• Vambola Kisand, „Antimikroobsete reaalelu oludes testitud pinnakatete arendamine katsetootmise faasi“, 37 350 eurot
• Ago Rinken, „Bioloogiliste nanoosakestel olevate ravimmärklaudade uurimise katsesüsteemid, mis võimaldavad saavutada ühe molekuli tundlikkuse“, 31 500 eurot
• Margus Varjak, „Ohutud süsteemid SARS-CoV-2 vastaste ravimikandidaatide analüüsimiseks ja ravimiareduseks“, 31 500 eurot
• Eduard Feldbach, „Kohandatava lainepikkusega UV-C valgusallika prototüüp desinfitseerimise seadmetele“, 27 000 eurot
• Arvi Jõers, „Mikrobioloogilised platvormtüved kahefaasilise tootmisprotsessi rakendamiseks tööstuslikus biotehnoloogias“, 25 000 eurot
• Tambet Matiisen, „Dorpat isejuhtivate autode võrdlusplatvorm“, 25 000 eurot
• Urmas Kõljalg, „Seeneniidistikule kinnituva mitmeliigilise bakteriaalse biofilmi väljatöötamine bioväetiste arendamiseks“, 22 500 eurot
• Tiina Tamm, „Uuendusliku kääritustehnoloogia arendamine looduslikel pärmidel põhinevate starterkultuuride abil“, 22 500 eurot
• Kristjan Saal, „Vineeritootmisprotsessiga ühilduva paranduspahtli väljatöötamine“, 20 000 eurot

Kõigi 2021. aastal rahastatud projektidega saab tutvuda Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse veebilehel.

Jätkame suuresti veebipõhist õpet ka aprillis ja palume järgmise kuu aja jooksul korraldada auditoorset õpet minimaalselt.

Kuna epidemioloogiline olukord on Eestis väga tõsine ja Vabariigi Valitsus on haridusasutustele kehtestanud lisapiirangud, jätkub Tartu Ülikoolis aprillikuus samasugune õppetöökorraldus nagu märtsis.

Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt võivad üliõpilased 11. märtsist 11. aprillini viibida õppehoonetes üksnes siis, kui vajavad hariduslikke tugiteenuseid või konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks, läbivad praktilist õpet ning teevad eksameid või teste.

Tartu Ülikoolis kehtivad õppetööle seatud piirangud aprillikuu lõpuni. See tähendab, et

• veebiõpe jätkub kõigis loengutes ja seminarides;
• praktikume, eksameid ja kontrolltöid võib auditooriumis korraldada üksnes põhjendatud juhtudel. Tagatud peab olema ruumi hea ventilatsioon, inimeste hajutatus ja maskide kandmine. Eksamite ja kontrolltööde puhul võib ruumi täituvus olla kuni 25%, seejuures ei tohi ühte ruumi koguneda üle 20 inimese.

Otsuse auditoorse õppetöö erandkorras lubamise kohta teeb instituudi või kolledži juht kooskõlastatult õppeprodekaaniga. Palume erandite lubamisel olla väga kriitilised.

Õppekava haldav struktuuriüksus teavitab oma üliõpilasi nende õppekava aprillikuise õppetöö täpsest korraldusest hiljemalt 25. märtsil, samal ajal peab info õppetöö korraldamise viisi kohta olema iga aine juures õppeinfosüsteemis.

Kuni 11. aprillini on suletud Tartu Ülikooli raamatukogu, toimima jäävad raamatute kojulaenutamise ja tagastamise teenus ning digiteenused.

Praeguse teadmise kohaselt on vaktsineerimise mõju nakatunute arvule oodata alles aprillikuu lõpus ja mai alguses, kui seni vaktsineeritud on saanud ka teise vaktsiinidoosi. Seda olulisem on ülikooli iga liikme vastutustundlik käitumine, et aidata oma valikutega kaasa viiruse leviku piiramisele.

Aune Valk
õppeprorektor

Reedeni saavad kõik huvilised esitada Tartu Ülikooli Facebooki lehel teadlastele küsimusi, mis on seotud koroonapandeemiaga. Oodatud on kõik teemad, millele soovitakse tõenduspõhiseid vastuseid, olgu selleks koroonaviirusnakkus, vaktsiinid, maskid, pandeemia mõju haridusele, valeuudiste levikule, inimeste vaimsele tervisele, sotsiaalsetele suhetele, käitumismustritele vms.

Koroonapandeemia on jõudnud punkti, kus inimesed vajavad veelgi enam tõenduspõhiseid ja selges keeles vastuseid küsimustele, mida pandeemiast tingitud muutused tekitavad. Suur hulk teadlasi teeb iga päev tänuväärset tööd, suheldes meediaga ja lahates koroonatemaatikat nii portaalides, leheveergudel, raadios, televisioonis kui ka isiklikus tutvusringkonnas. Selle kõrval toimub rohkesti arutelusid ka sotsiaalmeedias, mis kujundab meist paljude arusaamu ja veendumusi.

Küsimustele vastamise algatus on sündinud noorte teadlaste soovist pakkuda inimestele tõenduspõhist infot igapäevases suhtluskanalis, aidates neil seeläbi praeguses keerulises olukorras paremini toime tulla ja arukaid valikuid teha.

Küsimustele vastavad teiste hulgas

• Uku Haljasorg, molekulaarimmunoloogia teadur
• Erik Abner, funktsionaalse genoomika teadur
• Signe Värv, rakubioloogia teadur
• Triin Laisk, genoomika ja reproduktiivgeneetika kaasprofessor
• Kertu Liis Krigul, Eesti geenivaramu spetsialist
• Denis Kaynov, viroloogia kaasprofessor
• Natalja Perjakova, Eesti geenivaramu spetsialist
• Marko Uibu, kommunikatsioonijuhtimise lektor
• Signe Ivask, ajakirjanduse lektor, ajakirjandussotsioloogia teadur
• Andra Siibak, meediauuringute professor
• Margus Pedaste , haridustehnoloogia professor
• Aro Velmet, ühiskonnateaduste instituudi külalisteadur
• Kai Kisand, rakulise immunoloogia professor
• Ülar Allas, molekulaarbioloog
• Kariina Laas, kliinilise ja tervisepsühholoogia lektor
• Kenn Konstabel, isiksuse- ja tervisepsühholoogia kaasprofessor

Julgustame ka teisi teadlasi Facebooki kampaanias osalema. Kui mõni küsimus kuulub teie pädevusvaldkonda, olete oodatud vastama oma isiklikult kontolt. Enne vastuse andmist kirjutage palun sulgudesse, kellena TÜ-s töötate (näiteks TÜ professor, TÜ teadur vms).

Tartu Ülikooli Facebooki lehel on küsimuste esitamise kampaania kohta loodud sündmus. Sinna on koroonapandeemiaga seotud küsimused oodatud nädala lõpuni.

Valminud on ka koroonateemaline KKK lehekülg, mis on kokku pandud valdavalt funktsionaalse genoomika teaduri Erik Abneri Facebooki lehele laekunud küsimuste vastuste põhjal. Lehekülge täiendatakse uute küsimuste-vastustega pärast ülikooli Facebooki kampaania lõppu.

Lisateave: Piret Ehrenpreis, Tartu Ülikooli teaduskommunikatsiooni nõunik, 5816 0090, piret.ehrenpreis [ät] ut.ee

Tartu Ülikool kutsub üles osalema fotovõistlusel „Tartu Ülikool pildis“, mille eesmärk on koguda andekate hobi- ja profifotograafide pilte Tartu Ülikooli hoonetest, üliõpilastest, sündmustest, õppetööst ja kõigest muust, mis on seotud Tartu Ülikooliga. Võistlus kestab 29. märtsist 30. septembrini ja kõigi osalejate vahel loositakse välja auhinnad.

Kõik võistlusele saadetud fotod kogutakse Tartu Ülikooli fotopanka ning neid kasutatakse Tartu Ülikooli välisveebis ja turundusmaterjalides. Fotovõistlusele on oodatud pildid nii ülikooliperelt kui ka inimestelt väljastpoolt ülikooli. Fotode tegemiseks sobivad kõik tehnilised lahendused: droon, hübriidkaamera, filmikaamera, telefon jms. Teretulnud on ka fotod, mis pärinevad eri aastatest ja aastaaegadest.

Fotosid võib esitada näiteks järgmistel teemadel:

• Tartu Ülikooli hooned, ruumid ja linnak; kolledžid ja muud teistes linnades asuvad ülikooli hooned, üliõpilased ja sündmused;
• ülikoolipere liikmed, nende emotsioonid ja lood;
• põnevad katsed laborites, huvitavad uuringud ja seminarid; ülikooli teadlased, laboripraktikandid; konverentsid ja muud üritused ning nendel esinejad;
• üliõpilaselu ja õppetöö; loengud, seminarid, praktikumid, välivaatlused, rühmatöö kohvikus; õppimine raamatukogus, üliõpilaste huvitegevus, ettevõtmised Toomemäel;
• isikupärane ja loominguline lähenemine Tartu Ülikoolile mõne huvitava nurga alt.

Oodatud on ka kõik muud Tartu Ülikooli temaatikaga seonduvad fotod.

Võistlustingimused leiab fotovõistluse kodulehelt. Osalejal tuleb saata fotod koos digiallkirjastatud nõusoleku ja vajaduse korral kinnitusega e-posti aadressil veeb [ät] ut.ee. Teemareale tuleb kirjutada märksõna „Fotovõistlus“.

Võistluse auhinnafond on 500 eurot, mis antakse välja fototarvete või -teenustena, ajakirjandustellimuste ja kinkekaartidena. Lisaks loositakse vaheauhindadena välja Tartu Ülikooli meeneid ning toetajate kinkekaarte.

Kõik ettevõtted ja partnerid on teretulnud võistlust toetama ja eriauhindu pakkuma.

Lisateave: Elina Klesman, Tartu Ülikooli veebitoimetaja, elina.klesman [ät] ut.ee

Alates 2021/2022. õppeaastast avab Tartu Ülikool igas oma valdkonnas arvamusliidri õppekava, mille eesmärk on anda tulevastele arvamusliidritele võimalikult laiaulatuslik ja nüüdisaegne haridus.

Meditsiiniteaduste valdkonnas õpivad tulevased arvamusliidrid viroloogiat, mikrobioloogiat, pandemioloogiat, vaktsinoloogiat ja immunoloogiat, saavad teadmisi isiku- ja enesekaitse kohta (maskid, sirmid, võitluskunst jne) ning omandavad praktilisel tasemel neuro- ja geenmuundamise oskused.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas keskendutakse meedias kasutatavatele infotehnoloogilistele vahenditele ja keskkondadele (YouTube, tumeveeb, blogindus jne), häkkimisele (sh biohäkkimine), arvamusmudeldamisele, sodiaagimaagiale ning alternatiivgeograafiale, -füüsikale ja -keemiale. Arvamusliidritele väga vajalikku säutsumisoskust õpitakse kevadhommikuti toimuvates välipraktikumides.

Sotsiaalteaduste valdkonnas õpitakse lobitööd, parapsühholoogiat, suunamudimist, kallutatud rahvaküsitluste korraldamise meetodeid, ajupesu, poliitbroilerite koolitamist, krüptokaevandamist, JOKK-skeeme, brändimist ja ajakirjandust (trüki-, interneti- ja kollast meediat). Valikainena on võimalik läbida eluülikooli praktilisi kursusi.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas saavad üliõpilased võtta kõne-, teatri- ja mustkunstitunde, õppida estonglish’it, kantseliiti ja rohkesõnalise mittemidagiütlemise meetodeid, ajaloo ümberkirjutamist, usu- ja kultuuripöörde võtteid, meemindust ning eri kultuuride käitumisnorme.

Iga valdkonna üliõpilased võivad võtta õpingute jooksul vabaainetena ka teiste valdkondade kursusi. Õppekava edukad lõpetajad saavad arvamusliidri magistrikraadi, mis tuleb kasuks tööturu igas valdkonnas.

Avalduste vastuvõtt algas täna, 1. aprillil, ja kestab vastuvõtuperioodi lõpuni. Avaldusi saab esitada sisseastumisinfosüsteemis SAIS. Samuti võib tuua avalduse otse Tartu Ülikooli rektorile (Ülikooli 18, Tartu).

Kui soovid olla tulevikus kuulus, edukas ja materiaalselt kindlustatud, siis esita oma avaldus juba täna ning alusta sügisest õpinguid Tartu Ülikooli arvamusliidrite magistriõppes. Ole esimeste hulgas, kellest saab magistrikraadi ja laia teadmiste pagasiga arvamusliider!

Arvamusliidritele väga vajalikku säutsumisoskust õpitakse kevadhommikuti toimuvates välipraktikumides. Visuaal: Tartu Ülikool

Stipendiumit hakatakse maksma alates 2021. õppeaastast loodus- ja täppisteaduste valdkonda sisseastunutele, kes on osalenud edukalt bioloogia, füüsika, keemia, geograafia, maateaduste, informaatika, matemaatika üle-eestilistel olümpiaadidel või astronoomia lahtisel võistlusel 11.-12. klassi arvestuses ning tulnud 5 parima hulka (arvesse läheb 3 viimast aastat).

Stipendiumi suurus on 300 eurot kuus.  Esimesel semestril tuleb üliõpilasel stipendiumi saamiseks avaldus esitada. Kui üliõpilane on oma õppekava täitnud ja tema tulemuste kaalutud keskmine hinne üle kõigi tulemuste kogu õppeaja jooksul on vähemalt 4,0, siis pikendatakse stipendiumi saamist järgmistel semestritel automaatselt.

Loodus ja täppisteaduste õppeprodekaan Varmo Vene sõnul on valdkonnal soov toetada andekaid üliõpilasi nende õpingute perioodil, et nad saaksid täielikult õppetööle pühenduda.

Täpsemalt saab tutvuda valdkondliku stipendiumi statuudiga siin.

Lisaks stipendiumitele pakub Tartu Ülikool programmiga „Talendid Tartusse!” võimekatele Eesti noortele eneseteostuseks tavalisest mitmekesisemaid õpivõimalusi. Kokku valitakse programmi kuni 100 noort.

Programmi on oodatud kandideerima sisseastujad kes on lõpetanud gümnaasiumi aastatel 2019, 2020 või 2021 ning on gümnaasiumi jooksul (viimased kolm õppeaastat) osalenud rahvusvahelistel olümpiaadidel või Eesti olümpiaadide lõppvoorudes või eesti keele ja matemaatika riigieksami tulemused on mõlemad vähemalt 90 punkti.

„Talendid Tartusse!” programmis osalemiseks tuleks esitada taotlus hiljemalt  26. juuliks 2021. Augustis-septembris toimub projekti pääsenutel kohtumine juhendajatega, pärast mida saab soovi korral oma eelistust muuta. Projektieelistusi arvestatakse lõpliku otsuse tegemisel, kuid need ei taga kindlalt kohta meelisprojektis.

Programmi pääsejad selguvad 17. augustil 2021. Kõiki kandideerinuid teavitame tulemusest e-kirjaga.

„Talendid Tartusse!“ programmi koordineerib Tartu Ülikooli teaduskool

Ühismeedias levivad videod, kus kirurgiliste maskide sees vingerdab miski. Tegemist ei ole siiski ussidega, nagu paljud arvavad.

Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen kinnitas, et „ussid“ on hoopis riidekiud – seda näeb hea mikroskoobi all suurepäraselt. „Ilmselgelt on need kiud pärit mustadest riietest, muidu poleks neid nii hästi näha,“ ütles ta. Hoolikalt vaadates tuleb selgelt esile, et kiud on kandilised ning nende otsad on erinevalt murdunud ja rebenenud. „Kindlasti ei ole tegemist elusorganismiga,“ sõnas Junninen. Kiudude liikumist põhjustab kolm füüsikalist tegurit: õhu liikumine, õhuniiskus ja staatiline elekter.

Loe lähemalt Delfi faktikontrollist.

Ülikool soovib pöörata töötajate ja üliõpilaste digioskuste arendamise toetamisele järjest suuremat tähelepanu. Sel eesmärgil loodud digipädevuse lehestik võimaldab ülikooliperel oma digioskuste ja -teadmiste seisu objektiivselt hinnata ning vajaduse korral parandada.

Digipädevuse lehestikus on materjalid, millega toetada digipädevuse teadvustamist, enesehindamist ja kujundamist baastasemel. Digipädevuse õppevara jaguneb viie teema vahel: infokirjaoskus; identiteet, suhtlemine ja koostöö; looming ja autorikaitse; kaitstus ning digilahenduste kasutamine.

Lehestiku koostamisel on lähtutud eelkõige üliõpilaste ja töötajate igapäevastest vajadustest, et kujundada ja täiendada üldist digipädevust ja ülekantavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialateadmiste ja -oskuste omandamiseks ja edasiandmiseks.

Kuidas lehestikuga tutvuda?

Kõige lihtsam on digipädevusega tutvumist alustada enesetesti abil. Test näitab digipädevuse eri aspekte ja aitab teadvustada, millised osakused vajaksid täiendamist. Edaspidi on lihtne leida konkreetset teemat käsitlev õpivara, kui selle järele tekib vajadus.

Õppejõud, kes soovivad käsitleda digiteemasid oma kursuse osana, saavad viidata kas lehestikus olevale üldisele õpivarale või täiendada seda erialaspetsiifilise sisuga. Õppetöös kasutamiseks võivad eriti sobilikud olla iga teema all eraldi plokkidesse koondatud näidisharjutused.

Lehestik täieneb pidevalt

Digipädevuse lehestik võiks täita selle kasutajate vajadusi. Projektimeeskond täiendab lehestikku pidevalt, kuid väga oodatud on ka kasutajate tagasiside. Kui mõne otsitava teema kohta pole praegu lehestikus teavet, saab sellest teada anda, kui klõpsata lehe paremal pool olevale nupule „Soovitan täiendust“.

Teine digipädevuse lehestiku täiendamise viis on proaktiivne ja loominguline. Kuni 16. maini oodatakse digipädevuse õpivara konkursile nii üliõpilaste kui ka töötajate loodud terviklikke õppematerjale. Žüriil on erinevate lahenduste eest premeerimiseks üsna vabad käed.

Lisateave: Tanel Mällo, Tartu Ülikooli digipädevuse projektijuht, tanel.mallo [ät] ut.ee

Ülikool ootab terve maikuu jooksul kõiki töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja nende peresid Tartu linna orienteeruma. Kevadine orienteerumisrada, mille on koostanud ülikooli muuseum, keskendub spordi ja sportliku ajaviitega seotud kohtadele. Kas teadsid, et arhitekt Krause esimeste ruumiplaanide järgi pidi peahoone esimesel korrusel asuma vehklemissaal? Kui ei, siis tule orienteeruma ja saad teada teisigi põnevaid spordiga seotud fakte ülikoolist.

Ülikooli muuseumi kuraator Ken Ird pani rajapunktid kokku nii ajaloolistest kui ka tänapäevastest kohtadest, kus üliõpilased ja ülikooli töötajad on 19. sajandi algusest saati liikumise ja spordiga tegelenud. „Loodan, et õnnestus leida ka selliseid punkte, mis on raja läbijatele üllatuseks ning näitavad linna uue ja huvitava nurga alt. Ja ikka on tore, kui saab oma alma mater’i lõpmata põnevat ajalugu ülikooliperele tutvustada,“ sõnas Ird.

Kahekümnest punktist koosnev orienteerumisrada on jõukohane kõigile – kontrollpunkte võib läbida meelepärases järjekorras ja aega ei võeta. Terve raja rahulikus tempos läbimiseks tuleks arvestada umbkaudu poolteist tundi. Kui kogu rada korraga läbida ei jõua, võib avastamata kontrollpunkte otsima minna omale sobival ajal terve kuu jooksul. Raja läbimiseks on vaja nutitelefoni, kaarti ja head tuju.

Aprilli viimasel nädalal avalikustame orienteerumisraja kaardi ning jagame täpsemat teavet, kuidas orienteerumine seekord toimub. Jälgi ürituse teavet siseveebis.

Lisateave: Sirli Urbas, Tartu Ülikooli personalikoolituse spetsialist, 737 5194, sirli.urbas [ät] ut.ee

Koroonakriisis on üks suuremaid keskkonnajalajälje tekitajaid ühekorramaskid. Tartu Ülikooli teadlaste uuring näitas, et tegelikult kannatavad ka need maskid korduvat kuumtöötlust, enne kui nende kaitsevõime märkimisväärselt kahanema hakkab.

Uuringu jaoks tegid teadlased Tartu Ülikooli füüsika instituudi laboris katseid viie tootja meditsiiniliste maskidega, proovides viirust hävitada kolme meetodiga: pesta maski pesumasinas 60 kraadi juures, hoida viis minutit keevas vees ja hoida viis minutit kuumas vees. Iga meetodit rakendati kümme korda ja iga kuumtöötluse vahel lasti maskidel 24 tundi kuivada. Pärast kümnekordset töötlust mõõdeti maskide võimet osakesi filtreerida ja hingatavust.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi keskkonnafüüsika labori juhataja professor Heikki Junnineni sõnul näitavad uuringu tulemused, et maskide kvaliteedi märgatavat langust kuumtöötluse tõttu karta pole vaja.

Maske on laias laastus kolme liiki: isikukaitsevahendid, mille kohta kehtivad kõige karmimad nõuded, meditsiinilised ehk nn sinised maskid ning kogukonnamaskid ehk kõik ülejäänud, sh isetehtud maskid.

Pärast viirust hävitava korduskasutusmeetodi rakendamist uuriti, millise suurusega osakesed maski  läbivad. Selleks tehti katsed kolmes suuruses osakestega: 100 nm osakesed, mis on kõige väiksemad, viirusesuurused;  300 nm osakesed, mis tulevad maskist kõige paremini läbi, ning 3000 nm suurused osakesed, mis kujutavad endast väga väikesi pritsmeid (selline on kogukonnamaskide sertifikaadis määratud suurus). Katse eesmärk oli teha kindlaks, kas meditsiiniliste maskide filtreerimisvõime on pärast töötlust muutunud.

Protsendid joonisel näitavad, kui palju mask filtreerib kindlas suuruses osakesi pärast nende kümnekordset töötlemist korduskasutatava meetodiga. Visuaali autor: Sandra Saar

Tulemused näitasid, et ühekorramaskide kvaliteet muutub kuumtöötluse järel vähe. Meditsiinilist maski võib pärast viis minutit kuumas vees hoidmist uuesti kanda ja kuumaveeprotseduuri võib korrata vähemalt kümme korda. Maskide hingatavuses erilist muutust ei täheldatud.

Samuti jäi maskide kvaliteet pärast kümnekordset töötlemist paremaks, kui see on mitmel korduskasutataval kangast maskil, millel puudub filterkiht. Eraldi filtreerivat kangast sisaldavate korduskasutatavate maskide omadused on sarnased nüüd katsetatud meditsiiniliste ühekorramaskidega.

Junninen ütles, et selle uuringu tulemuste põhjal on võimalik vähendada maskiprügi teket, kuid tõdes, et meditsiinilised maskid looduses siiski ei lagune ja see on nende peamine halb omadus. „Muus osas on meditsiiniliste maskide kvaliteedi ja hinna suhe vaieldamatult kõige parem: need filtreerivad igas suuruse osakesi väga hästi, neil on väga hea hingatavus ja odav hind,“ sõnas ta.

Lisateave: Heikki Junninen, keskkonnafüüsika professor ja labori juhataja, 737 4774, heikki.junninen [ät] ut.ee

Ülikooli veebipoes shop.ut.ee on müügil uue kujundusega teklid ja sõrmused. Kauba saab tellida mugavalt pakiautomaati või sisepostiga.

Uuenduskuuri läbinud tekkel

Teklil on valge sametpõhi, mis on ümbritsetud ülikooli põhivärviks oleva tumesinise sametribaga, ja mustast nahast nokk. Teklinoka kohale keskele on sametribale kinnitatud teklimärk, millel on poleeritud hõbedast eenduv peahoone portaal ja aastaarv 1632. Teklimärgi hõbedaproov on 925 ja märk on suurusega 16 × 16 × 12,6 mm.

Tekli tellimiseks tuleb teada oma pea ümbermõõtu sentimeetrites. Kuna teklit ei panda pähe nagu nokamütsi, vaid see asetatakse pealaele, tuleb mõõdu võtmiseks tõmmata mõõdulint lauba eest sirgelt ümber pea. Kui mõõta näiteks kukla alt suunaga ülespoole, on mütsi mõõt liiga suur. Valida on üheksa teklisuuruse vahel (54–62 cm). Kui mõõtmisel saadakse poolnumber, tasub eelistada pigem
suurema mõõduga teklit.

Kõigil ülikooli liikmetel ja vilistlastel on tähtajatu õigus ülikooli teklit kanda. Tekli kandmise juhised leiab tekli statuudist.

Teklile lisaks on võimalik osta luksuslik sametist musta värvi teklikott mõõtudega 30 × 40 cm. Koti saab paelaga kokku tõmmata ja sellele on tikitud hõbedase niidiga ladinakeelne kompaktlogo.

Täiesti uue ilme saanud sõrmus

Tartu Ülikooli sõrmusel on siidmatt hõbepind ja sellesse on süvistatud peahoone portaal, mis on musta värvi. Sõrmuse hõbedaproov on 925. Valida saab kahe laiusmõõdu vahel: kitsam mudel on laiusega 4,5 × 1,6 mm ja laiem 7 × 1,6 mm. Sõrmuse sees on graveering TÜ asutamisaastaga, mille järele on võimalik lasta graveerida enda lõpetamisaasta.

Sõrmus tuleb ette tellida ja selleks tuleb teada oma sõrme ümbermõõtu. Valikus on 20 poolesentimeetrise sammuga suurusmõõtu vahemikus 15–24 mm (15 mm, 15,5 mm, 16 mm jne). Sõrmuse suurust mõõdetakse sisediameetriga millimeetrites. Näiteks suurus 18,5 tähendab, et sõrmuse sisediameeter on 18,5 millimeetrit ja sõrme ümbermõõt u 58 millimeetrit. Ülikooli sõrmust võib kanda ükskõik millises sõrmes.

Meenepood edastab tellimused iga kuu viimasel päeval kullassepale, kellel kulub sõrmuste valmistamiseks kuni poolteist kuud. Näiteks aprillis esitatud tellimus valmib hiljemalt juunikuu keskel.

Sõrmusele lisaks on võimalik osta sametist musta värvi kott. Selle mõõdud on 7 × 9 cm ja selle saab paelaga kokku tõmmata.

Teklimärgi ja sõrmuse autorid on Viljandi kultuuriakadeemias külalisõppejõududena töötavad ehtekunstnikud Maarja Niinemägi, Kertu Tuberg ja Merilin Pedastsaar, kes moodustavad ehtekunstistuudio Cirrus. Autorite sõnul on teklimärgi kujundusel lähtutud minimalistlikust vormist ja selle pinnaviimistlus tõstab Tartu Ülikooli portaali silueti kaunilt esile. Ülikooli sümbolehteid saab kanda igas olukorras ja need sobivad kokku ka teiste ehetega.

Tuletame meelde, et kauba hind sõltub sellest, kellena Te seda tellite. Kui logite veebipoodi sisse,
saate osta kaupa üksuse töötajana. Sel juhul lisandub ostule erisoodustusmaks ja osakonnale
esitatakse sisekäibearve.

Lisateave: Katrin Tiirman, Tartu Ülikooli veebikaubanduse projektijuht, 737 6789, shop [ät] ut.ee

Rahvusvahelise teadusajakirjade andmebaasi Web of Science hiljuti uuendatud andmed näitavad, et Tartu Ülikool kuulub ühe protsendi maailma enim viidatud teadusasutuste sekka nüüd ka materjaliteaduste alal. See on 13. teadusvaldkond, milles Tartu Ülikool kuulub maailma tippasutuste hulka.

Materjaliteadus on moodsa füüsika, keemia ja inseneriteaduste kokkupuutekohas kiiresti arenev teadusharu, mille rakenduslik eesmärk on uute materjalide väljatöötamine eri valdkondade, näiteks fotoonika, elektroonika, energeetika ja transpordi jaoks.

Tartu Ülikooli grandikeskuse teadus- ja arendustegevuse analüütik Kalmer Lauk ütles, et kindlasti ei saa Tartu Ülikooli edukust materjaliteadustes siduda vaid ühe kindla teadlase või instituudiga. „Nii füüsika-, keemia- kui ka tehnoloogiainstituudis on viimasel kümnel aastal sündinud väga palju kõrgetasemelisi saavutusi, mis on tekitanud teadusmaailmas elavat vastukaja ja jõudnud viidatavuselt maailma tippu. Sellised lugupeetud teadlased nagu professorid Mikhail Brik ja Ülo Langel ning kaasprofessor Kaido Tammeveski on ainult üksikud, kelle teadustöö on materjaliteaduste valdkonnas tähelepanu pälvinud,“ lausus Lauk.

Tartu Ülikooli teadlased aitavad luua näiteks uudseid energia muundamise ja salvestamise tehnoloogiaid, et hõlbustada taastuvenergia ja elektrilise transpordi laialdasemat kasutust. Sama oluline on uute tõhusate LED-fosfooride arendamine, mis aitavad energiat kokku hoida ja tagada inimsõbraliku valgustuse.

Keemia instituudi direktor Enn Lust väljendas heameelt, et kuuldused edukatest energeetikamaterjalide ja väikese võimsusega seadmete uuringutest on jõudnud ka Eestis tegutsevate ettevõtete (nt Auve Tech OÜ) ja omavalitsusteni. Nii osalevad Tartu Ülikooli materjaliteadlased ja elektrokeemikud koostöös Keila linna, Tartu linna ja Ida-Virumaa omavalitsustega ülisuurte vesinikuenergeetikaprojektide juurutamises.

Kümne aastaga kvaliteedihüpe

Kümne aastaga on Tartu Ülikoolis toimunud suur edasiminek nii mõjukate teadusvaldkondade üldarvestuses kui ka oma valdkonna tippu kuuluvate teadlaste arvus. Veel 2011. aastal oli Tartu Ülikool Essential Science Indicatorsi (ESI)* andmeil enim viidatud teadusasutute hulgas vaid kuues valdkonnas, ent nüüd juba kolmeteistkümnes. Ka enim viidatud teadlaste hulk on silmapaistvalt kasvanud: kui 2011. aastal kuulus ühe protsendi enim viidatud teadlaste hulka 15 Tartu Ülikooli teadlast, siis tänavu märtsis oli neid 72**. Ainuüksi eelmisel aastal suutsid kolm Tartu Ülikooli valdkonda kutsuda tööle igaüks vähemalt ühe teadlase, kes kuulus ESI 1% enim viidatud teadlaste hulka.

Füüsika instituudi direktor Toomas Plank peab edu põhjuseks ülikooli ja teadlaste tarku valikuid. „Euroopa Liidu vahendite abil oleme rajanud suurepärase teadustaristu, mis on igale teadlasele doktorandist kuni maailma tipuni väga oluline töökeskkonna osa,“ ütles ta.

Plank rääkis, et kui teadustööks on loodud konkurentsivõimelised tingimused, siis kasutavad neid ära nii meie andekad noorteadlased kui ka mujalt siia õppima asunud talendid ning samuti neid juhendavad väljapaistvad teadlased kas Eestist või välismaalt. „Nii alusuuringutes kui ka tehnoloogia arendamisel on edu võti ennekõike inimesed ja nende ambitsioonikad ideed. Väljapaistvate mõtete realiseerimiseks on vaja aga vahendeid – aparatuuri ja toetavaid tehnoloogilisi struktuure. Need toimivad Tartu Ülikoolis hästi,“ märkis Plank.

Ka tehnoloogiainstituudi direktor Reet Kurg sõnas, et kindlasti näitab maailma tippude hulka kuulumine Tartu Ülikooli füüsikaliste loodusteaduste kõrget taset, millele on aluse pannud siinsed teadlased oma aastatepikkuse pühendunud tööga. „Rõhutan vajadust tegeleda Eestis jätkuvalt fundamentaaluuringutega, sest ainult selle abil tulevad uued avastused, mida saab rakendada uuenduslike toodete arendamisel,“ lausus Kurg.

Ta kirjeldas, et tehnoloogiainstituudi, aga ka füüsika instituudi töörühmad teevad tihedat koostööd Euroopa Tuumauuringute Keskusega (CERN), aidates luua uusi osakesekiirendite ja -detektorite materjale. Need tehnoloogilised lahendused ei leia kasutust mitte ainult CERN-i fundamentaalfüüsikalistes uurimustes, vaid ka kosmosetehnoloogias ja tänapäevases meditsiinitehnoloogias, näiteks vähiravis. Suured võimalused avanevad veel vesiniku hoiustamise ja transpordi valdkonnas ning uudsetes taastuvenergia arendusprojektides. Keemia instituudile pakub hinnalisi rahvusvahelisi koostöövõimalusi osalemine Euroopa Neutronkiirgusallika (ESS) töös.

Enn Lust on veendunud, et materjaliteaduste vallas tehtav teadustöö muutub üha olulisemaks, sest Euroopa rohepöörde käigus toimuv üleminek vesiniku- ja taastuvenergeetikale eeldab järjest uute ja unikaalsete omadustega vastupidavate materjalide loomist ning katsetamist energeetikaseadmetes.

Tartu Ülikooli enim viidatud teadlaste ja teadusvaldkondade hetkeseisu võib vaadata Tartu Ülikooli kodulehelt. Andmete aegrida saab jälgida ülikooli statistika töölaualt.

* ESI on analüütiline tööriist, mis tuvastab Web of Science’i Core Collectioni kõige rohkem viidatud teaduspublikatsioone. ESI analüüs hõlmab üle 11 000 ajakirja kogu maailmast, et järjestada autorid, asutused, riigid ja ajakirjad 22 valdkonnas avaldamis- ja viitamisnäitajate põhjal. Andmebaasi metoodika tõttu ei arvesta see paraku humanitaarteadusi. Andmed hõlmavad kümneaastast ajavahemikku ning publikatsioonide ja viidete arvu värskendatakse iga kahe kuu tagant.

** Statistika töölaua analüüsis arvestatakse töötajaid isikukoodi alusel. Kui töötajal puudub Eesti isikukood (välis- ja külalisteadlased), siis ei seo töölaud neid andmeid ülikooliga ning kahjuks jäävad nende andmed analüüsist välja. 

Lisateave:
Reet Kurg, tehnoloogiainstituudi direktor, 5341 9189, reet.kurg [ät] ut.ee
Enn Lust, keemia instituudi direktor, 511 2030, enn.lust [ät] ut.ee
Toomas Plank, füüsika instituudi direktor, 501 6831, toomas.plank [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli materjaliteadlaste juhitav rahvusvaheline uurimisrühm sai Euroopa Liidu tuumasünteesi uuringute konsortsiumilt EUROfusion 780 000 eurot, et arendada suure kiirgustaluvusega optilisi materjale, mis sobiksid kasutamiseks uut tüüpi tuumasünteesireaktorites.

Tuumasüntees on Päikese ja teiste tähtede energiaallikas, mille käigus ühinevad vesinikutuumad. Sellise protsessi jäljendamine reaktoris võimaldaks toota nii suurel hulgal energiat, et inimkonna energiavajadus oleks igavesti rahuldatud. Sellega ei kaasneks ohtlikku keskkonnasaastet ja kütusevaru oleks piiramatu. Ettevõtmise varjukülg on aga see, et niisuguses tuumasünteesireaktoris valitsev kiirgustase oleks nii kõrge, et praegu teadaolevad materjalid seda välja ei kannataks. Niisiis tuleb teadlastel reaktori ehitamiseks sobivad materjalid alles luua.

Prantsusmaal juba rajatakse tuumasünteesi tehnoloogial põhinevat väikse võimsusega eksperimentaalreaktorit ITER, mis on mõeldud teaduskatseteks. Reaktor peaks valmima 2027. aastaks, misjärel tuleb katseperiood, pärast mida saab juba asuda rajama praegu projekteerimisetapis olevat demonstratsioonreaktorit DEMO.

Teemantaknad vahendavad infot reaktoris toimuvast

Tartu Ülikooli materjaliteadlaste juhitav uurimisrühm arendab tulevase DEMO reaktori tööprotsesside hindamiseks ja jälgimiseks vajalikke dielektrilisi ja diagnostikaaknaid. Projekti juhi, tahkisefüüsika professori Aleksandr Luštšiki sõnul on Tartu Ülikooli ioonkristallide füüsika laboris pikaajalised kogemused kiiritusnähtuste uurimisega. „Praeguse projekti tuumaks on teemantakende arendus. Täpsemalt selgitatakse projekti käigus, kuidas teemantkeraamika puhtusaste, mitmesugused kaitsekihid ja muud tehnoloogilised uuendused mõjutavad selliste akende kiirgustaluvust. Samuti soovime teada, kuidas ja kui kaua akna omadused kiirgustingimustes püsivad,“ selgitas Luštšik.

Kolmeaastase projekti partnerid on Karlsruhe Tehnoloogiainstituut Saksamaalt ja Läti Ülikooli tahkisefüüsika instituut. Karlsruhe teadlased valmistavad teemantaknad, Tartu ioonkristallide füüsika laboris analüüsitakse nende omadusi ja Lätis modelleeritakse, kuidas materjal käituks tegelikes töötingimustes. „Akende analüüsil tuleb kasutada väga tundlikke meetodeid, kuna lisandeid võib olla väga väikestes kogustes ja teemanti kristallides toimuvad muutused väga väikeses ulatuses. Väikeste muutuste mõju kogu akna töökindlusele võib aga kiirgustingimustes olla suur. Peame kindlaks tegema, kuidas lisandid mõjuvad ja millised struktuuridefektid kiirgustingimustes tekivad, ning uurima, kas need defektid on püsivad või taanduvad mingites oludes,“ selgitas Luštšik. Tartu teadlaste juhitava töörühma eesmärk on saada aken, mille olulised omadused säilivad kiirgustingimustes võimalikult kaua.

Luštšik rõhutas, et kogu töö on ettevalmistus selleks, et kunagi võiks ehitada reaktoreid, ja neid praegu alles projekteeritakse. „Praegu kasutusel olevate tuumareaktorite tööpõhimõte seisneb raskete tuumade lõhenemises. Selleks kasutatakse lähteainena peamiselt uraani ja plutooniumi. Meie valmistame ette aga sünteesireaktoreid, mis hakkavad tootma vesinikutuumade ühinemisel tekkivat energiat. Seal on radioaktiivsusega seotud probleemid tuumade lõhenemisel põhinevate reaktoritega võrreldes peaaegu olematud, sh võimalike jäätmete puhul,“ selgitas professor.

DEMO reaktori rajamiseks vajaliku tehnoloogia ja materjalide arendamisega võib minna teadlaste sõnul veel paarkümmend aastat. EUROfusioni tööplaanide järgi võiks DEMO tööd alustada umbes 2050. aastal. Siis läheb aga veel paarkümmend aastat selleks, et jõuda tööstusliku mudelini.

EUROfusion on maailma suurim tuumasünteesi uuringute konsortsium. Tartu Ülikooli juhitav projekt valiti välja 72 kandidaadi seast.

Lisateave: Aleksandr Luštšik, Tartu Ülikooli tahkisefüüsika professor, 5330 4502, aleksandr.lushchik [ät] ut.ee

Milliste omadustega peavad olema õhukesed kiled,kus ning kuidas neid kasutatakse ja kuhu on uuringutega jõudnud kiletehnoloogia labor? 
Kuku raadio saates "Kuue samba taga" jagas selgitusi füüsika instituudi kiletehnoloogia labori  juhataja,kaasprofessor Aile Tamm.
Saate link https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kuuesambataga/kuuesambataga20210426.mp3

Õppetöö jätkub kuni 30. juunini 2021 kaugõppena. Erandkorras on võimalik lõputööd kaitsta või lõpueksamit teha enne kõigi kohustuslike ainete sooritamist.

Sarnaselt aprillis kehtinud piirangutega ei korraldata auditoorseid loenguid ega seminare õppeaasta lõpuni. Praktikumide, kontrolltööde, eksamite ja arvestuste tegemiseks auditooriumis on vajalik instituudi juhi luba (valdkonna õppeaine korral õppeprodekaani, valdkonnavälise asutuse või mitteakadeemilise struktuuriüksuse juhi luba), mis tuleb õppeprodekaaniga kooskõlastada.

Mida pidada silmas auditoorse töö korraldamisel?

• Viirushaiguse nähtudega inimesed ei osale õppetööl, vaid nendega tuleb aine läbimine kokku leppida individuaalselt.
• Ruumis peab olema tagatud hea ventilatsioon, inimeste hajutatus ja maskide kandmine.
• Ruumi täituvus võib olla kuni 25%, seejuures ei tohi ühte ruumi koguneda üle 20 inimese.
• Teave selle kohta, millistes ainetes, millal ja kus auditoorne töö toimub, tuleb saata aines osalejatele piisava etteteatamisajaga.

Millised on auditoorse hindamise ja kordushindamise eritingimused?

• Kui aines on lubatud hindamine korraldada auditoorselt, aga üliõpilane ei saa haigestumise või eneseisolatsioonis viibimise tõttu kohale tulla või vajab muul põhjusel korduseksamit, võib uue hindamise korraldada veebi teel.
• Auditooriumis tehtava eksami või arvestuse ning veebieksami või -arvestuse hindamise viisid ei pruugi olla samaväärse raskusastme ja kontrollivõimalusega. Seetõttu on lubatud veebis tehtava korduseksami või -arvestuse puhul valida erinev, kuid samaväärne hindamisviis.
• Kui veebis toimuva korduseksami või -arvestuse hindamise korraldus erineb korralise hindamise korraldusest, peab see kõigile õppijatele olema teada vähemalt viis päeva enne esimese korralise eksami või arvestuse toimumist.

Kuidas toimub sel aastal lõputööde kaitsmine ja lõpueksamite tegemine?

• Kui kohustuslikes õppeainetes lükkub õppetöö lõpp suvekuudesse, on sel aastal võimalik kaitsta lõputööd või teha lõpueksamit enne kõigi kohustuslike ainete sooritamist.
• Loa lõputöö varasemaks kaitsmiseks või lõpueksami varasemaks tegemiseks annab programmijuht, kui suvekuudesse lükkunud kohustuslike õppeainete läbimine oli planeeritud 2020/2021. õa kevadsemestrisse ja nende ainete õpiväljundite lõpphindamine toimub pärast kaitsmise/lõpueksami kuupäeva.
• Õppekava täitmiseks vajalikud õppeained peavad olema läbitud 2020/2021. õa lõpuks.
• Diplom väljastatakse pärast kõigi õppekavas ette nähtud õppeainete läbimist.
• Tähtis on lõpetajatele selgitada, et pärast viimase õppeaine läbimist kulub lõpudokumentide vormistamisele ja eksmatrikuleerimisele mõni päev aega.
• Et kandideerida Tartu Ülikoolis järgmisesse õppeastmesse, peab viimase õppeaine tulemus olema õppeinfosüsteemi kantud hiljemalt 24. augustil 2021.

Tutvu ka rektori käskkirjaga, mis kehtestab erandid õppekorraldueeskirjast 2020/2021. õppeaasta kevadsemestril.

Ülikool ootab terve maikuu jooksul kõiki töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja nende peresid ning ka teisi huvilisi Tartu linna orienteeruma. Tule avastama kohti, kus ülikoolipere on 19. sajandi algusest saati tegelenud liikumise ja spordiga!

Orienteerumisrada koosneb 20 punktist ja selle on kokku pannud Tartu Ülikooli muuseumi kuraator Ken Ird. Kas teadsid, et arhitekt Krause esimeste ruumiplaanide järgi pidi peahoone esimesel korrusel asuma vehklemissaal? Kui ei, siis tule orienteeruma! Iga rajapunkti kohta leiad põneva ajaloolise fakti, mida saab kas lugeda või kuulata. Helifailid on sisse lugenud Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased.

Rada on jõukohane kõigile – kontrollpunkte võib läbida meelepärases järjekorras ja osade kaupa ning aega ei võeta. Terve raja rahulikus tempos läbimiseks tuleks arvestada umbkaudu poolteist tundi.

Kuidas orienteerumine välja näeb?

• Prindi kaart või võta see ülikooli peahoone (Ülikooli 18), Delta keskuse õppe- ja teadushoone (Narva mnt 18), Biomeedikumi (Ravila 19) või Vanemuise 46 õppehoone valvelauast. Soovi korral saad kaardi ka nutitelefoni laadida.
• Enne rajale minekut tutvu leppemärkide süsteemiga.
• Rajal on kokku 20 kontrollpunkti, mida võib läbida endale sobivas järjekorras.
• Kontrollpunkti jõudes pildista seal olevat ruutkoodi. Selleks laadi oma telefoni ruutkoodi (QR-koodi) lugemise rakendus või kontrolli, kas telefonikaameral on vajalik funktsioon olemas.
• Rada kulgeb majade vahel, tänavatel, rohealadel jm avalikus ruumis. Ole liikluses ettevaatlik! Pane tähele, et mitmest rajal ette tulevast objektist (nt kõrged aiad, müürid, lillepeenrad või hekid) ei tohi otse üle minna. Samuti on keelatud siseneda eramajade või asutuste hoovidesse, kui need on tähistatud vastava leppemärgiga. Keeldu tähistavad märgid tunned kaardil ära jämeda musta joone (aed, müür) ning samblarohelise värvuse järgi.

Eesmärk on rõõm liikumisest

Eesmärk ei ole läbida rada kõigist teistest kiiremini, vaid tunda rõõmu värskes õhus liikumisest. Kõik, kes tulevad orienteeruma, ongi juba võitnud! See on kogu ülikoolipere tervisespordiüritus, mille lõpus loositakse kõigi osalenute vahel välja ka hulk toredaid meeneid. Selleks, et loosiõnn võiks naeratada just sulle, anna meile teada, et käisid orienteerumas.

Kui raatsid, jaga pilti toredast hetkest orienteerumisrajal ka Facebooki sündmuse lehel.

Palume kõigil orienteerujatel hoida enda ja teiste tervist: käituda vastutustundlikult, hoida vahet ja liikuda hajutatult.

Lisateave: Sirli Urbas, Tartu Ülikooli personalikoolituse spetsialist, 737 5194, sirli.urbas [ät] ut.ee

Õppeosakond on koostöös üliõpilasesindusega valinud välja uue ainetesse registreerimise algusaja: edaspidi algab registreerimine kell 21.00.

Selleks et leida varasema südaöise algusaja asemele uus, sobivam kellaaeg, küsiti arvamust kõikide õppeastmete üliõpilastelt. Nii kevad- kui ka sügissemestri ainetesse kiirustas juba esimese tunni jooksul end kirja panema rohkem kui tuhat tudengit ja mitu ülikooli töötajat olid alates südaööst valves. Uus kellaaeg on inimlikum ja registreerumine mitmes mõttes mugavam.

Registreerimine 2021. aasta sügissemestri ainetesse algab 15. mail kell 21.00.

Lisateave: Hanna Kriiska, Tartu Ülikooli õppeosakonna arendusprojektide koordinaator
hanna.kriiska [ät] ut.ee

Vaatamata valitsuse otsusele lubada alates 17. maist lähiõppele ka kõrgharidusasutused jätkab ülikool tööd plaanitud korras. Õppekorralduslikud otsused teeb instituudi juht, kes kooskõlastab need õppeprodekaaniga.

Ainuke muutus on ruumide 25% täituvuse piirangu leevendamine. Täituvuse osakaalu otsustab instituudi juht.

Praktikume ja eksameid võib teha, kui on tagatud hea ventilatsioon ja kantakse maske. Osalejaid võib olla kuni 20. Kui õppekorralduses tehakse muudatus, tuleb üliõpilasi sellest esimesel võimalusel teavitada.

Täienduskoolitus pole lähiõppes kuni 30. maini lubatud. Ülikool on esitanud riigisekretärile ettepaneku seda korraldust muuta ja võimaldada lähiõppes täienduskoolitust piiratud ulatuses juba varem. Anname võimalikest muudatustest esimesel võimalusel teada.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee

Võttes aluseks füüsika instituudi põhikirja punkti 7, kuulutan välja füüsika instituudi töötajate esindajate valimised instituudi nõukokku järgmiselt.
1. Valimised korraldatakse e-valimistena, hääletada saab ajavahemikul 25.05.2021 kell 00:00 kuni 26.05.2021 kell 23:59. Valitakse kümme töötajate esindajat.
2. Valimised toimuvad ainult elektrooniliselt, vastavalt elektroonilise hääletamise juhendile (lisa 1).
3. Kandidaatide nimed esitada instituudi vastutavale sekretärile Liivia Sildos’ele koos kandidaadi nõusolekuga kirjalikult hiljemalt 15.05.2021.
4. Moodustan valimiskomisjoni koosseisus teadur Taivo Jõgiaas, jurist Anne Luik-Ristikivi, kaasprofessor Artjom Vargunin.
5. Valijate nimekiri kinnitatakse 30.04.2021 seisuga.
6. Valijatel on õigus esitada valimiskomisjonile kirjalik protest valimiskorra rikkumise kohta kahe tööpäeva jooksul pärast hääletuse lõppu. Valimiskomisjon vaatab protesti läbi kahe tööpäeva jooksul arvates selle esitamisest ning langetab motiveeritud otsuse ja teeb selle valijatele teatavaks. Kui valimise korda on oluliselt rikutud, korraldab valimiskomisjon kordushääletuse.
7. Käesolevas korralduses reguleerimata valimiste korda puudutavad küsimused otsustab valimiskomisjon.
8. Valimiskomisjon kinnitab valimise tulemused ja teavitab sellest instituudi töötajaid hiljemalt 31.05.2021.
9. Valituks osutunud nõukogu liikmete volitused kehtivad 1.07.2021–30.06.2024.
Toomas Plank
füüsika instituudi direktor
/allkirjastatud digitaalselt/

Valimiskomisjoni poolt kinnitatud valijate nimekiri