Alates 15. jaanuarist on Ahhaa keskuses avatud maskinäitus, mis annab kiire ja esindusliku ülevaate kaitsemaskidest. Näitusel tutvustatakse lähemalt sügisel Tartu Ülikoolis toimunud maskiuuringu tulemusi. 

Ahhaa keskuse juhatuse esimees Andres Juur rääkis, et keskuse idee on tutvustada külastajatele arusaadavalt teadussaavutusi. „Seepärast tahtsime koostöös Tartu Ülikooliga luua visuaalselt huvitava ja hariva näituse, mis oleks inimestele maski valimisel abiks,“ sõnas ta. Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen märkis, et maskinäitus on suurepärane võimalus suurendada inimeste teadlikkust. „See näitab, kui erinevad võivad olla väliselt väga sarnased maskid ja kuidas nende erinevus teadusaparatuuri abil silma paistab,“ lisas ta.

Heikki Junninen ja tema kolleeg, Tartu Ülikooli mikro- ja nanooptika kaasprofessor Siim Pikker tegid mullu sügisel katse, mille eesmärk oli võrrelda kaitsemaskide tõhusust. Täpsemalt uuriti maskide kaht omadust: filtreerimisvõimet ja hingatavust. Filtreerimisvõime näitab seda, kui hästi peab mask kinni osakesi, hingatavus aga seda, kui lihtne on läbi maski hingata. Nende kahe omaduse põhjal anti igale maskile koondhinne.

Piisknakkuste leviku pidurdamiseks võiks maske kasutada ka tulevikus, pärast koroonapandeemia lõppu. „Maski kandmine ei pruugi haigestumist ära hoida, ent vähendab selle tõenäosust. Tulevikus saame maske ka gripi ja nn külmetushaiguste leviku piiramiseks julgemalt kasutada,“ ütles Juur.

Tartu Ülikooli teadlased tegid maskide kogumiseks eelmise aasta sügisel üleskutse, millele vastas üle saja inimese. Füüsika instituuti saadeti 139 näidist, mille seas oli nii ühekorramaske, korduskasutatavaid kui ka kodukootud maske.

Maskinäitust on keskuse fuajees võimalik tasuta vaadata suve alguseni.

Vaata maskikatse tulemusi lähemalt Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika labori veebilehelt.

Lisateave:
Andres Juur, Ahhaa teaduskeskuse juhatuse liige, 5560 0224, andres.juur [ät] ahhaa.ee
Heikki Junninen, Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor, 737 4774, heikki.junninen [ät] ut.ee

Ülikool ostis töötajatele ja üliõpilastele populaarse ja võimeka videokonverentside tarkvara Zoom litsentsid. Haridusasutustele mõeldud litsentsi saavad kasutada kõik, kellel on ülikooli e-posti aadress.

Ülikooli arvutitesse pole veel Zoomi eelpaigaldatud. Seega soovitame tungivalt enne esimest kasutamist tarkvara alla laadida. Edukalt alla laaditud tarkvara saab kasutada nii arvuti- ja nutiseadmerakenduses kui ka veebilehitseja kaudu.

Ühe Zoomi ruumiga saab liituda korraga kuni 300 inimest ja koosolekul võib osaleda nii sisselogitult kui ka anonüümselt. Lisaks on ülikoolil üks 1000 osalejaga ja kaks 500 osalejaga veebiseminari (Zoom Video Webinars) litsentsi. Nende kasutamiseks palume pöörduda arvutiabisse.

Zoom on liidestatud Moodle’iga ning Moodle’i kursusel on võimalik luua Zoomi ruum ja seadistada selle kasutamine. Juhendi leiad veebilehelt sisu.ut.ee/juhendid/zoom.

Zoomi kasutamise juhisega saab tutvuda ülikooli vikis.

Lisateave: Tartu Ülikooli arvutiabi, 737 5500, arvutiabi [ät] ut.ee

25. jaanuaril algab ülikoolis digikoristusnädal, mille eesmärk on teha korda oma digielu ja kustutada seadmetest kogu tarbetuks muutunud info. Digikoristusnädal lõpeb 29. jaanuaril, kui toimub üle-eestiline digitaalne koristuspäev.

Tartu Ülikool soovib organisatsiooni toimimises näidata aina enam eeskuju keskkonnateadliku käitumisega. Püüdlemine keskkonda säästva organisatsioonikultuuri poole on eesmärk, mille ülikool on sõnastanud oma uues arengukavas ja mille suunas saame igaüks iga päev väikseid samme astuda.

25.–29. jaanuarini toimuval digitaalsel koristusnädalal saab igaüks anda oma osa CO2 jalajälje vähendamise heaks, kui kustutame kasutatavatest seadmetest vanu faile, andmeid, dokumente jms, mis on aja jooksul muutunud digitaalseks prügiks. Näiteks keskmine e-posti konto kasutaja saadab aastas nii palju kirju, et selle mõju keskkonnale on võrdne rohkem kui 300-kilomeetrise autosõiduga.

Digikoristusnädalal jagame ülikoolipere liikmetele teavet ja juhiseid, miks ja kuidas vabaneda digitaalsest prügist, ning tutvustame põnevaid fakte ülikooli digisisu kohta.

Tehkem koos ülikool digiprügist puhtaks ja näidakem keskkonnateadliku käitumisega eeskuju!

Lisateave: Imre Lall, Tartu Ülikooli taristutalituse juhataja, 737 5381, imre.lall [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli füüsika instituudi teadlased leidsid võimaluse töötada välja uut tüüpi optilised kvantarvutid. 

Avastuse keskmes on kindlate omadustega ioonid, mis saavad käituda kvantbittidena. Need annaksid kvantarvutitele seni uuritud lahendustega võrreldes ülisuure arvutuskiiruse ja parema töökindluse. Tartu Ülikooli teadlased Vladimir Hižnjakov, Vadim Boltruško, Helle Kaasik ja Jurii Orlovskii avaldasid uuringu tulemused teadusajakirjas Optics Communications.

Kui tavaarvutites on infoühikuteks bitid, siis kvantarvutites on tegu kvantbittidega. Tavalises arvutis kannab infot enamasti elekter väljatransistoritest koosnevates mälurakkudes. Kvantarvutis on infokandjadaga sõltuvalt arvuti tüübist palju väiksemad osakesed, näiteks ioonid, footonid ja elektronid.

Kvantbiti infot võimaldab kanda selle osakese mingi omadus, näiteks elektroni spinn või footoni polarisatsioon, mis võib olla kahes seisundis. Kui tavalise biti võimalikud väärtused on 0 või 1, siis kvantbitil on võimalikud ka nende väärtuste vahepealsed variandid. Vahepealset olekut nimetatakse superpositsiooniks. See annabki kvantarvutitele suutlikkuse lahendada ülesandeid, millega tavaarvutid mõistliku aja jooksul hakkama ei saa.

Segukristallide ioonidest kvantbitid

Tartu Ülikooli füüsika instituudi teadlased eesotsas Vladimir Hižnjakoviga näitasid, et ülikiirete optiliste kvantarvutite ehitamiseks võiks kasutada haruldasi muldmetalle. Lisades praseodüümi või mõne teise haruldase muldmetalli mikromõõtmetega segukristallidele fluori ja teiste haruldaste muldmetallide ioone, võib saada uut tüüpi kvantbitte.

Tartu Ülikooli tahkiseteooria kaasprofessori, akadeemik Vladimir Hižnjakovi sõnul on seejuures ioonide valikul esmatähtsad nende väga erinevate omadustega elektronolekud. "Nende seas peab olema vähemalt kaks olekut, mille korral on ioonide vastasmõju väga nõrk. Need olekud sobivad kvantloogilisteks põhioperatsioonideks üksikutel kvantbittidel. Lisaks on vaja olekut või olekuid, mille puhul on ioonide vastasmõju tugev – need olekud võimaldavad tingimustega kvantloogilisi operatsioone kahe või enama kvantbitiga," selgitas Hižnjakov.

Kõiki neid olekuid peab olema võimalik säilitada mitmeid milli- või mikrosekundeid, mis on kvantmaailmas pikk ajavahemik. Samuti peavad olema nende olekute vahel lubatud optilised üleminekud.

Tema sõnul pole selliste ioonide leidmist seni võimalikuks peetud, seetõttu pole kvantbittideks sobivaid osakesi nende seast ka otsitud. "Seni on kvantbittide ülesannete täitmiseks uuritud peamiselt aatomituumade spinnide seisundeid. Nende sagedus on aga miljon korda väiksem kui meie kvantbittidel. Seepärast oleks ka nende põhjal loodavad kvantarvutid meie ioonidel põhinevate kvantbittidega arvutitest tohutult palju aeglasemad," selgitas ta.

Loe pikemalt Novaatorist. 

Tartu Ülikooli teadlsed ja iduettevõte GScan asuvad välja töötama kosmilisel kiirgusel töötava tomograafia skanneri täismõõtmeis prototüüpi. Seade võimaldaks tulevikus piirivalve-, tolli ja õiguskaitseasutustel turvakontrolli käigus ohutult ja kiirelt ebaseaduslikke kaupu tuvastada.

Praegu kasutatakse sadamates ja lennujaamades kohvrite skaneerimiseks röntgenkiirgusel töötavaid turvaväravaid ja seadmeid. Röntgenkiirgusel on aga kahjulik mõju läheduses viibivatele inimestele, selle kasutamine nõuab eriväljaõpet ja -luba. Tartu Ülikooli ja GScani koostöös valmiv seade, kasutab meid igapäevaselt ümbritsevat looduslikku kiirgust.

Nimelt jõuab maapinnale pidevalt kosmilise päritoluga kiirgust, mis on oma olemuselt kõrge energiaga osakeste voog. Kiirguses on oluline roll müüonitel, mis suudavad tungida suisa mitme kilomeetri sügavusele maapinda. Erinevaid aineid läbides osa neist müüonitest hajub. Hajumise tugevus sõltub aine elemendilisest koostisest, mille tõttu saab müüonkiirgusega eristada kehasid nende koostise järgi.

Võrreldes praegu kasutatavate röntgenkiirgusel põhinevate skaneerijatega on looduslikul kiirgusel põhineval skaneerijal mitu eelist. Esiteks pole looduslikul kiirgusel põhinev masin erinevalt röntgenskaneerijast inimesele ohtlik. 

Tartu Ülikooli ioniseeriva kiirguse füüsika kaasprofessori ja GScani kaasasutaja Madis Kiisa sõnul puudub praegu veel tehnoloogia, mis oleks piisavalt odav ja kiire suurte kaubakoguste läbiskaneerimiseks. Nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelises kaubanduses laiemalt jõutakse läbi skaneerida vaid mõni protsent kaubast. "See on teine asi, mida me tahaksime muuta, et tekiks tehnoloogia, mis on piisavalt odav ja võimekas, et läbilaskevõime kasvaks," tõdes Kiisk.

Uus lahendus muudab elu kergemaks piiripunktis, kus suurte veoautode skaneerimise ajaks peab juht praegu autost väljuma. "Nüüd kaob see vajadus ära. Kui skanner juba töötab, saab piirivalve samal ajal tegeleda autojuhiga,"ütles GScani esimees Andi Hektor.

Lisaks vähendab uus tomograaf operaatori inimliku eksimuse võimalust. Eesmärk on jõuda skannersüsteemini, mis tuvastab materjali ja leiab automaatselt lõhkeained ja relvad üles. 7,5 miljoni eurone toetus seadmete välja töötamiseks saadi Horisont2020 programmist.

Loe lähemalt Novaatori artiklist.

Esimest korda toimuv tudengite ja gümnasistide võistlus Delta X, mille on ellu kutsunud Tartu Ülikool, jõuab 27. jaanuaril finaali. Võistlusele esitatud ligi saja lahenduse hulgast selgitatakse välja nelja valdkonna parimad.

Võistlus Delta X on loodud selleks, et pakkuda üliõpilastele ja gümnasistidele võimalust end proovile panna ning leida omandatud teadmistele praktiline väljund. Võistlus toimub neljas valdkonnas: robootika, digilahenduste, ärimudelite ja matemaatika alal. Finaalis osaleb üle saja noore üle kogu Eesti.

Delta X-i algataja professor Alvo Aabloo sõnul on võistluse suurim eelis eri valdkondade kohtumine. „Sellise võistluse ellukutsumise ajendiks oli koostöö arendamine. Usume, et ülikooli eri valdkondade teadlaste sünergia kandub võistluse mõjul ka tudengiteni,“ ütles Aabloo. Delta X-i projektijuhi, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi turundus- ja kommunikatsioonispetsialisti Mare Vahtre sõnul on üliõpilastel esmakordselt toimuva võistluse vastu suur huvi. „See annab noortele suurepärase võimaluse oma teadmised proovile panna ja peagi aset leidev finaal tuleb väga põnev. Osalejate suur aktiivsus on kindlasti märk sellest, et niisugune võistlus on vajalik, ning loodetavasti kasvab võistlusvaldkondade arv tulevikus veelgi,“ lausus Vahtre.

Finaalis tutvustavad võistlejad enda väljamõeldud lahendusi. Näiteks ärimudelite valdkonnas astub üles meeskond Mycoo, kes soovib ehitada ja arendada linnades seenefarme, et pakkuda toidukohtadele ja tarbijatele värskeid ja kvaliteetseid gurmeeseeni. Samuti esitletakse lahendust, mis aitab ravimite võtmist paremini meeles hoida ja korraldada. Digilahenduste alal esitletakse väga mitmekesiseid ideid, näiteks mobiilimängu SwingFinity, kus tegutseb asteroide hävitav robot. Matemaatika võistlusvaldkonnas tutvustatakse muu hulgas Simpsoni paradoksi kaudu, et kogutud andmeid peab analüüsima läbimõeldult. Robootika valdkonnas võisteldakse robotite korvpallis ja omavahel võtavad mõõtu ka autonoomsed droonid.

Parima lahenduse loojatele on rahalised auhinnad ja ideede elluviimiseks pakutakse nõuandeid. Muu hulgas on auhinnad välja pannud Statistikaamet ja ettevõte YEInternational. Võistlustöid hindavad oma valdkonna eksperdid.
Tudengite ja gümnasistide võistluse Delta X 2021 finaal algab 27. jaanuaril kell 10 ja seda on võimalik jälgida Worksupi veebikeskkonas. Täpsem info ja ajakava on võistluse kodulehel delta.ut.ee/delta-x.

Lisateave: Mare Vahtre, Tartu Ülikooli Delta X-i projektijuht, 737 4840, mare.vahtre [ät] ut.ee

See nädal on ülikoolis digikoristusnädal, mille eesmärk on korrastada oma isiklikku või üksuse digielu ja astuda sedasi väikeste, kuid tulemuslike sammudega keskkonnasäästlikuma ülikooli poole. Digikoristusnädal lõpeb 29. jaanuaril, kui toimub üle-eestiline digitaalne koristuspäev.

Ülikool kutsub 25.–29. jaanuarini toimuvast digikoristusnädalast osa võtma kõiki töötajaid ja registreerima oma osavõtu ka veebivormi kaudu. Osalejate vahel loositakse välja põnevad elamusauhinnad.

Miks koristada digiprügi?

Internet ja sellega seotud seadmed toodavad praegu 4% kogu maailmas tekkivast kasvuhoonegaaside heitkogusest. Prognoosi kohaselt kahekordistub see arv juba 2025. aastaks. Seega aitab kasutuna seisva digisisu kustutamine otseselt vähendada CO2 jalajälge ja hoida meie keskkonda.

Kuidas saab digikoristusnädalast osa võtta?

Osaleda saavad kõik ülikoolipere liikmed kas üksikisiku või meeskonnana ning ajapiiranguid ei seata. Seega võib digikoristusele kulutada täpselt nii palju aega kui vaja. Koristusega ei tasu kiirustada, sest esmalt tuleks läbi mõelda, millised dokumendid, e-kirjad, failid jm on vaja kustutada, et oluline teave ei läheks kaotsi.

Millest alustada?

Esimene toiming nii arvutis kui ka telefonis võiks olla installitud rakenduste ülevaatamine. Kas kõiki alla laaditud rakendusi, mis kulutavad akut, on ikka vaja? Seejärel võiks üle vaadata seadmete prügikastid ja alla laaditud failide kaustad. Kuna ülikoolis saadetakse ja saadakse kokku ligikaudu 150 000 e-kirja päevas, aitab digielu korrastamisele tublisti kaasa ka tarbetute kirjade kustutamine ja kustutatud kirjade kausta tühjendamine.

Vabaneda saab ka välistest andmekandjatest

Digikoristusnädalaks on ülikooli õppehoonetesse pandud spetsiaalsed prügikastid, kuhu on võimalik tuua ebavajalikke väliseid andmekandjaid: mälupulkasid, flopidiske, CD- ja DVD-plaate, magnetkaarte, kassette ning vanu filmi- ja helilinte. Prügikastide asukohad leiad vikist.

Juhised edukaks digikoristuseks

Selleks, et digikoristus laabuks tõrgeteta, on IT-osakond koostanud ja vikisse koondanud mitmesuguseid juhiseid. Neist leiab abiteavet näiteks selle kohta, kuidas oma arvutisse, telefoni või Microsoft 365 keskkonda ruumi teha ning koristada digiprügi Moodle’is, Panoptos, BigBlueButtonis ja Maharas.

Igaühe panus loeb, et saaksime üheskoos liikuda keskkonnasäästlikuma ülikooli poole. 

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ajakirjandustundeng portaalist Reporter tegi digikoristusnädala teemal intervjuu ülikooli teenuste talituse juhataja Imre Lalliga ja küsis ka tudengite arvamust.

Lisateave: Imre Lall, Tartu Ülikooli teenuste talituse juhataja, 737 5381, imre.lall [ät] ut.ee

Katse taandada Vabariigi Valitsust nõustav teadusnõukoda või selle juht ainuisikuliselt vastutavaks viirusevastase võitlusega seotud otsuste eest on kas pahatahtlik või lühinägelik, kuid kindlasti asjatundmatu. Teadlased on oma seisukohtades alati vabad. Selle vabaduse eeldus on juhindumine kõrgetest akadeemilistest ja teaduseetilistest standarditest. Lisaks on teadusnõukoja soovituste taga Tartu Ülikooli paljusid erialasid esindavate arvukate teadlaste töö.

Meenutagem, mis toimus Eestis ja maailmas aasta tagasi: infot uue viiruse kohta oli vähe, kuid nii Eesti kui ka kogu maailma teadlased asusid oma teadmiste ja kogemuste põhjal olukorda jälgima, analüüsima ja võimalikke lahendusi välja töötama. Eesti teadlaste töö operatiivsuse taga oli ka asjaolu, et suur osa kompetentsist on koondunud Tartu Ülikooli. Nii oli ühest küljest loomulik, et valitsust nõustama kutsutud teadusnõukoda moodustus peamiselt Tartu Ülikooli mitme eriala teadlastest.

Tuua pandeemia juhtimiseks otsustajate kõrvale teadlased oli Eesti valitsusest väga arukas. Oli selge, et ükskõik, milliseid otsuseid valitsus teeb, aasta või aastate pärast on meil nagunii juures palju uut teadmist, et neid otsuseid tagantjärele kritiseerida. Otsustada aga tuli ja seega tasus seda teha parima teadaoleva teadmise põhjal. Tartu Ülikooli koroonakonverentsil esinenud doktor Pilleriin Soodla sõnu kasutades: parem on eksida ohutumas suunas.

Tartu Ülikool on pakkunud eriolukorra algusest alates valitsusele laiapõhjalist tuge. Ka teadusnõukoja jaoks on kättesaadavad meie teadusrühmade andmed, mille põhjal valitsust nõustada. Jälgime siiani regulaarselt koroonaviiruse tegelikku levimust Eestis, sügiseks olid olemas vajalikud analüüsimeetodid viiruse seireks reoveest, tegeleme viiruse genotüpiseerimisega ja uurime, milline on viiruse seroepidemioloogiline levik; meie matemaatikud ja statistikud on oma parimad teadmised rakendanud viiruse levikuga seotud prognoosimudelite väljatöötamiseks. Nendest ja paljudest teistest uuringutest andsime ülevaate ka novembri lõpus toimunud kahepäevasel ülikooli koroonakonverentsil.

Kevadest saadik on teadusnõukoja soovituste aluseks olnud ülikooli teadlaste töö, mis on tehtud koroonaviiruse ja selle ühiskondliku mõju uurimiseks. Mida rohkem on meil uusi teaduspõhiseid andmeid, seda rohkem saab neid teadmisi ka riigivalitsemises otsuste tegemisel kasutada. Olen siiralt tänulik nii professor Irja Lutsarile kui ka teadusnõukoja teistele liikmetele, kes on viimase aasta jooksul vahendanud ülikooli teadmust valitsusele ja ühiskonnale, seisnud ühiskonna hea käekäigu eest ning andnud oma parima, et otsused tugineksid teadmistele ja andmetele.

Eestlastele omane skeptilisus on meid edasi viinud varemgi ajaloos ja viib edasi ka nüüd. Akadeemilises maailmas on iseenesestmõistetav, et iga debatt, ka vastandlike seisukohtade vahel, on argumenteeritud ja lugupidav. Loodan, et ka Eesti ühiskondlikus arutelukultuuris saab see hoiak valdavaks.
 

Toomas Asser
Tartu Ülikooli rektor

Eile arutas rektoraat veebruari- ja märtsikuise õppetöö korraldust ning otsustas, et mõlemas kuus toimub õppetöö suures mahus veebis, kuid püüame samm-sammult liikuda suurema avatuse poole. Kevadsemestri õppetöö kohta teeme otsuseid ühe kuu kaupa – iga kuu kohta hiljemalt eelmise kuu keskpaigaks. Rektori käskkiri täpsemate suunistega jõustub pärast õigusakti kooskõlastusringi läbimist.

Veebruaris toimub õppetöö veebis, välja arvatud praktikumid, mida võib reegleid järgides teha ka kokku tulles.

Märtsis jätkub veebiõpe seal, kus see on vähegi võimalik, aga kindlasti kõigis loengutes.

• Praktikume ja seminare võib põhjendatud juhtudel korraldada auditooriumis, kuid sealjuures tuleb arvestada ruumi ventilatsiooni, piirata inimeste arvu ruumis, kanda maske ning hoida turvalist vahet. Võimaluse korral tuleb jälgida CO₂ sisaldust õhus. Et vältida suure hulga inimeste jäämist eneseisolatsiooni, tuleb ka suuremates ruumides hoida rühmi väiksena (kuni 20 inimest).
• Eneseisolatsioonis olijaid arvestades tuleb ka auditoorsete seminaride puhul pakkuda kaugõppe võimalust, kas hübriidõppena või koduse tööna.
• Õppekavati tuleb järgida ühtset lähenemisviisi. Otsuse õppetöö korralduse kohta teeb instituudi või kolledži juht kooskõlastatult õppeprodekaaniga.
• Õppekava haldav struktuuriüksus teavitab oma üliõpilasi oma õppekavade märtsikuise õppetöö täpsest korraldusest hiljemalt 15. veebruaril. Samaks kuupäevaks peab info õppetöö viisi kohta olema ÕIS-is iga aine juures kirjas.
• Kui otsustatakse pidada auditoorseid seminare, tuleb need kavandada lähestikku, näiteks kindlatele nädalapäevadele. Kui märtsikuu tunniplaanides otsustatakse teha muudatusi, tuleb nendest teavitada hiljemalt veebruari lõpus.

Aune Valk
Tartu Ülikooli õppeprorektor

Ülikoolipere liikmed ja kõik teised, kellele on oluline enda ning oma lähedaste hea vaimne vorm ja tervis, olid oodatud 2. veebruaril kella 13.00–17.00 toimuvale tasuta veebikonverentsile „Kuidas oma vaimu hoida? Vaimne tervis tööl, kodus, puhkehetkel“. Konverents on nüüd UTTV veebikeskkonnas järelvaadatav.

Worksupi veebikeskkonnas toimunud konverentsil tuli juttu sellest, mida igaüks saab heas vaimses vormis püsimiseks ette võtta, kuidas kiirel ajal aju puhata, miks on oluline sobitada liikumine oma tööellu ning kuidas seda nutikalt teha. Terve vaimu teemapäeval räägiti ka kollegiaalsuse jõust, mõnusa tööõhkkonna kujundamisest ning paljust muust.

„Soovime, et iga osaleja saaks kaasa kasulikke mõtteid ja võtteid enda ja kolleegide vaimse tervise hoidmiseks ning pingetega toimetulekuks praegustes kohanemisvõimet proovile panevates oludes. Oma vaimutoonuse heaks saame palju ise ära teha. Ka kollegiaalsus ja hooliv märkamine on see, mis aitab rahutumast ajast või elumuutustest sujuvamalt läbi minna,“ ütles üks konverentsi korraldajatest Raivo Valk.

Teadmisi selle kohta, kuidas vaimu terve ja värskena hoida, jagasid Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda, arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru, makroökonoomika professor Raul Eamets, Dictum Koolituse OÜ juhataja, diplomeeritud superviisor Signe Vesso jt. Päevajuhid olid Tartu Ülikooli liikumislabori spetsialist Maarja Kalma ja  kommunikatsioonijuhtimise lektor Marko Uibu.

Konverentsi korraldas Tartu Ülikooli personaliarenduskeskus ja see toimus eesti keeles. Võta vastu konverentsil esitatud liikumisväljakutse ning tee Zumba trenni, joogat või lihastreeningut. 

Konverentsi korraldajad oleksid väga tänulikud, kui täidaksid veebis lühikese tagasisideankeedi. 

Lisateave: Raivo Valk, Tartu Ülikooli personaliarenduse peaspetsialist, 527 8074, raivo.valk [ät] ut.ee  

Teist aastat saab juba alates 1. veebruarist esitada SAIS-is avaldusi Tartu Ülikooli magistriõppesse astumiseks. Varasem kandideerimine on võimalik nii eestikeelsete kui ka võõrkeelsete õppekavade alusel. Lisaks on alanud vastuvõtt võõrkeelsesse bakalaureuseõppesse.

Eelmisel aastal alustas Tartu Ülikool esmakordselt vastuvõttu magistriõppesse juba veebruarikuus. „Senisest varasem vastuvõtt tõi kaasa kandidaatide arvu hüppelise, ligikaudu 20% kasvu, mis andis kindlust samamoodi ka tänavu jätkata,“ ütles õppeprorektor Aune Valk. 

Õppeprorektori sõnul on Tartu Ülikooli magistriõpe teinud viimasel viiel aastal läbi suure muutuse. „Erinevalt teistest suurtest Eesti ülikoolidest, kus magistriõppe vastuvõtt kahaneb, oleme meie oma õppekohtade arvu kasvatanud. Samal ajal on tihenenud ka konkurss, nii et ühele kohale kandideerib varasema kahe asemel kolm inimest. Vastuvõetutest umbes pooled on varem õppinud Tartu Ülikoolis, veerand teistes Eesti ülikoolides ja veerand välismaal. Kõige enam on kasvanud just teistest Eesti ülikoolidest õppima tulijate arv,“ rääkis Valk.

Tänavu võtab Tartu Ülikool üliõpilasi vastu 70 magistriõppekava alusel, neist 46 on eestikeelsed ja 24 võõrkeelsed. Lisaks toimub kaheksa magistriastme ühisõppekava alusel vastuvõtt partnerülikoolides. Kandideerima oodatakse nii neid, kes alles sel kevadel esimese kõrgharidusastme õpingud lõpetavad, kui ka kõiki teisi, kes on lõpetanud varasematel aastatel.

Avatakse neli uut aktuaalse suunitlusega magistriõppekava: kaks eestikeelset osaajaga  õppekava, üks venekeelne õppekava ja koostöös Eesti Maaülikooliga pakutav ingliskeelne ühisõppekava. 

„Juhtimis- ja digikommunikatsioon“ ning „Kaasav haridus“ on Eesti haridusmaastikul uudsed eestikeelsed osaajaga 60-ainepunktised magistriõppekavad, mis võimaldavad senisest paremini töö kõrvalt erialaseid lisaoskusi omandada. Esimene neist annab juhtimiskogemusega spetsialistile võimaluse õppida mõtestama ja suunama digikeskkondades toimuvat kommunikatsiooni. Kaasava hariduse õppekava eesmärk on pakkuda juba töötavatele õpetajatele uusimate teadustulemuste toel oskusi muuta õpet senisest kaasavamaks, arvestades õppijate vajadusi, ning toetada kolleege kaasava hariduse rakendamisel.

Narva kolledžis avatud venekeelses õppekavas „Vene keele õpetamine võõrkeelena“ keskendutakse süvendatult vene keele õpetamisele, mõeldes ennekõike töövõimalustele Euroopas ning kasutades ära Narva erilist asukohta. Ühisõppekava „Keskkonnajuhtimine kliimamuutuse tingimustes“ juhtpartner on Eesti Maaülikool. Õppekava läbinud saavad oskuse teha strateegilisi otsuseid keskkonnakorralduse ja -poliitika kujundamiseks ning rakendamiseks rahvusvahelisel tasemel.

Lisaks magistriõppele on alanud vastuvõtt võõrkeelsesse bakalaureuseõppesse, kus on kolm õppekava: ettevõttemajandus, loodusteadused ja tehnoloogia ning arstiteadus.

Esimese nädalaga on magistriõppesse kandideerimiseks esitatud üle poolesaja avalduse. Võõrkeelsete magistriõppekavade puhul on kandideerimistähtaeg 15. märts ja eestikeelsete puhul 30. juuni. Võõrkeelsesse bakalaureuseõppesse saab avaldusi esitada 15. aprillini. Vastuvõtutingimused on Tartu Ülikoolis õppekavati erinevad. Täpne teave on iga õppekava kirjelduse juures sisseastumisveebis. 

Lisateave:
Tuuli Kaldma, Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee
Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee

Üheksa Euroopa ülikooli on ühendanud käed koostööks projektis Enlight*, et anda oma üliõpilastele ja töötajatele senisest paremad võimalused võtta osa teiste ülikoolide õppe- ja teadustööst.

Kujutlegem, et käes on 2023. aasta sügis. Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia magistriõppe tudeng Markus hakkab valima, milliseid loenguid sel semestril võtta. Atmosfääri- ja kliimateadused, Eesti kliima … Mida veel? Bordeaux’ Ülikoolist peaks mõne kliimamuutuse loengu juurde vaatama – nad on selles valdkonnas tugevad – ja Uppsala Ülikooli rootsi keele kursusi võiks ka võtta.

Kõikide võimaluste seast peab Markus siiski valiku tegema, sest lisaks tahab ta osaleda Tartu piirkondliku akadeemia tegevuses ja jäätmeteemalises eluslaboris. Valikute rohkuse põhjuse peale Markus mõtlema ei pea, aga selle, et ta saab veebi kaudu teistest ülikoolidest õppeaineid võtta, nende eest ainepunkte koguda ning samal ajal eluslaboris Lõuna-Eesti probleemidele lahendusi otsida, on võimalikuks teinud 2020. aasta lõpus alanud projekt Enlight.

Projekti on kaasatud üheksa ülikooli Euroopa eri piirkondadest ning selle eesmärk on kõike muud kui tagasihoidlik: luua üle 312 000 üliõpilasega ühine õppe-, teadus- ja koostööruum. Õppurid astuvad küll vaid ühte ülikooli, kuid saavad osaleda teiste ülikoolide loengutes, suvekoolides, doktorikoolides ja üliõpilasvahetuses. Õppejõududel on võimalus anda partnerülikoolides külalisloenguid, teadlased saavad ülikoolide vahel liikuda ja teadustaristut kasutada, toimub tihe õppe- ja teaduskoostöö. Pikaajaline eesmärk on edendada nii ülikoolide kui ka Euroopa kõrghariduse konkurentsivõimet ja anda üliõpilastele võimalus muutuda tõelisteks maailmakodanikeks.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis. 

* Projekti nimi on tuletatud pikast ingliskeelsest nimetusest European University Network to Promote Quality of Life, Sustainability and Global Engagement Through Higher Education Transformation. See on Euroopa ülikoolide võrgustik, mis edendab kõrghariduse ümberkujundamise kaudu õiglast elukvaliteeti, kestlikkust ja üleilmset koostööd.

11. veebruaril peetakse Eestis esimest korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“, mille eestvedajad on Archemy uurimisrühm Tartu Ülikoolist ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia. 

Päeva „Naised teaduses“ tähistamist alustati ÜRO eestvedamisel 2015. aastal ja selle eesmärk on esile tuua naiste ja tüdrukute oluline roll teaduse arengus. Tänapäeva maailm seisab paljude suurte lahendamata küsimuste ees, alustades tervishoiuteemadest ja lõpetades kliimakriisiga, mille seljatamisel toetume teadussaavutustele ja teadlaste tööle. „Pidades tähtsaks mõlema soo esindajate võrdset ligipääsu teadusele, saame ära kasutada kõikide teadlaste potentsiaali nende suurte probleemide lahendamisel,“ ütles Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil. 

Teadusprorektor Kristjan Vassili sõnul on tervelt kaks kolmandikku Tartu Ülikooli üliõpilastest naised. „Miks on aga nii, et mida kõrgemat karjääriredeli pulka vaadata, seda vähem on seal naisteadlasi? Naiste väike osakaal paistab silma ka teaduspoliitikat kujundavates otsustuskogudes, millest kõrgeimasse, peaministrit nõustavasse teadus- ja arendusnõukogusse määratud 11 liikme hulgas on ainult üks naine. Suur heameel on näha, et peaminister Kaja Kallase valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus. Loodetavasti loob see soodsa pinnase muutusteks laiemalt,“ ütles ta.

Tartu Ülikoolist on päeva korraldamisega seotud Archemy uurimisrühm. „Päevaga „Naised teaduses“ väärtustame ja tunnustame naisteadlasi nii akadeemias kui ka ühiskonnas,“ selgitas Tartu Ülikooli arheoloogia ja analüütilise keemia kaasprofessor, Archemy uurimisrühma juht ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Ester Oras. „Tahame, et naisteadlase roll oleks atraktiivne, akadeemilised naised võrdväärselt kaasatud ja õiglaselt tunnustatud. Samuti soovime aidata kaasa soostereotüüpide murdmisele ning julgustada noori naisi ja tüdrukuid teadlaskarjääri valima. Pikema aja jooksul loodame aga kaasa aidata sügavamate tööturu ja ühiskondlike probleemide lahendamisele, olgu selleks naiste kahjuks töötav sooline palgalõhe (ka akadeemias), soolise võrdõiguslikkuse küsimus juhtimisorganites ja otsustuskogudes, ahistamisjuhtumid töö- ja eraelus või ühiskondlikud normid ja ootused, mida naistele seatakse,“ rääkis Oras.

Eestis peetakse päeva esimest korda. Rahvusvaheliselt on päeva „Women and Girls in Science“ tähistamise eestvedajad UNESCO ja ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuur. UNESCO sündmuste keskmes on sel aastal naiste olulisus koroonakriisile reageerimisel.

Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatel naisteadlastel on võimalus kandideerida L’Oréal Balticu programmi „Naised teaduses“. Programmi raames antakse parimatele kuni 40-aastastele naisteadlastele seitse 6000 euro suurust auhinda. Lisaks nomineeritakse igast Balti riigist üks auhinnasaaja L’Oréali ja UNESCO rahvusvahelisele tõusvate talentide ühisprogrammi „International Rising Talents“.

Päeva „Naised teaduses“ kajastamisel sotsiaalmeedias saab kasutada teemaviiteid #naisedteaduses ja #WomenInScience.

Lisateave: Ester Oras, Tartu Ülikooli arheoloogia ja analüütilise keemia kaasprofessor, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige, ester.oras [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika labori osalusel toimunud uuringus leidis rahvusvaheline teadusrühm, et merelistes ja arktilistes piirkondades mängib uute atmosfääriosakeste tekkel võtmerolli jood. Tegemist on atmosfääriosakeste tekkemehhanismiga, mis oli teadlastele seni tundmata. Äsja ajakirjas Science kirjeldatud avastus aitab väga palju kaasa kliimasüsteemi mõistmisele. 

Meie planeeti ülekuumenemise eest kaitsva pilvkatte tekkes on põhitähtsus nanomõõtmeis atmosfääriosakestel, mis tekivad nii taimede elutegevusega kui ka inimtegevusega kaasnevate keemiliste protsesside käigus. Äsja avaldatud uuringus analüüsiti atmosfääri aerosooliosakeste teket joodi oksüdeerumise tagajärjel. Selline protsess toimub eriti hoogsalt merelises keskkonnas, sest joodi eraldub merevette näiteks planktonite ja taimestiku elutegevuse tulemusena.

Teadlased uurisid osakeste moodustumise ja kasvu kiirust temperatuurivahemikus –10 kuni +10 kraadi. Leiti, et molekulaarne jood laguneb ka nõrga päikesevalguse korral ja UV-kiirgust polegi vaja. Joodist tekkinud osakeste kasvukiirus on väga suur, ületades isegi väävelhappe ja ammoniaagi tekitatud osakeste kasvutempot samadel tingimustel. Tekkinud osakesed koosnevad ainult joodiühenditest ja nende kasvu piirab vaid molekulide põrketihedus. See protsess on eriti oluline merelises keskkonnas ja piirkondades, kus teiste osakesi tekitavate ühendite kogused on väikesed, näiteks Arktika ja Antarktika rannikualasid.

Uuringu tulemused näitavad, et joodhape on väga oluline atmosfääri aerosooliosakesi moodustav ühend puhtas merelises keskkonnas. Seal on tema tähtsus isegi suurem kui enamasti inimtekkelisel väävelhappel. Samuti on joodist tekkinud osakesed väga tõhusad pilvetekke tuumad. Arktikas on mõõdetud regulaarseid atmosfääri aerosooliosakeste puhanguid ja nende algaineks on just jood. Uued atmosfääriosakesed moodustavad ka pilvi. Joodiheide on viimase 70 aasta jooksul kolmekordistunud ja ilmselt kasvab see merejää kahanedes veelgi. Kui tavaliselt on aerosooliosakeste tekkel täiendava peegelduvuse tõttu kliimat jahutav efekt, siis polaaraladel on selle mõju sootuks vastupidine – kuna seal on maapind valge, võib lisandunud pilvkate kliimat hoopis soojendada.

Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professori ja uuringu ühe kaasautori Heikki Junnineni sõnul on selline atmosfääriosakeste tekkemehhanism teadlaste jaoks täiesti uus. Seepärast on avastusel laiaulatuslik mõju kogu kliimasüsteemi mõistmisele.

Tuumauuringutest kliimasüsteemi mõistmiseni

Uuring sai alguse Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) projektist CLOUD (Cosmics Leaving Outdoor Droplets), mille eesmärk on uurida kliimamuutusi mõjutavaid atmosfääriprotsesse molekulaarsel tasandil. Saadud teadmised on väga olulised selleks, et hinnata üleilmset kliimamuutust kohalikust vaatepunktist.

Projekti seos CERN-i kiirendiga tuleb sellest, et uuritakse muu hulgas ka kosmilise kiirguse mõju pilvede tekkele. Selleks kasutatakse CERN-i prootonite sünkrotroni, milles tekitatud kiirgus juhitakse CLOUD-i eksperimendi ülipuhtasse atmosfäärikambrisse. Kiirgust saab vajadust mööda sisse ja välja lülitada ning selle võimsust on võimalik muuta. Praegu on see maailmas ainus koht, kus sellist katset saab teha. CLOUD on ainuke ja esimene projekt, kus üleüldse kasutatakse kõrgenergeetilisi osakesi atmosfääri, aerosoolide, pilvede ja kliima uuringuteks.

Professor Junnineni sõnul on ioonide roll atmosfääris lõpuni veel mõistmata. „Mida kõrgemale atmosfääris läheme, seda olulisemaks muutuvad ioonid, sest lisandub ka kosmiline kiirgus. Ühtlasi muutub eksperimentide tegemine keerulisemaks. CLOUD-i kamber annab võimaluse „reisida“ atmosfääri eri kihtidesse, simuleerides kas puhta männimetsa atmosfääri või hoopis 30 kilomeetri kõrguseid stratosfääri tingimusi,“ selgitas ta.

Heikki Junninen toonitas, et iga riigi jaoks on väga oluline tunda globaalse kliimamuutuse kohalikke mõjutegureid. „Piirkondlikest oludest teadlikuna on parem kaasa rääkida ka kliimamuutuste pidurdamise meetmete väljatöötamisel. Atmosfääri koostist mõjutavad piirkondlikud lähtetingimused on aga igas riigis erinevad, mistõttu on nende tundmaõppimine äärmiselt tähtis,“ ütles ta.

CLOUD-is osaleb mitut eriala esindavate teadlaste meeskond 17 teadusasutusest ja 9 riigist. Eesti pole projekti ametlik partner, kuid Tartu Ülikoolil õnnestus projektis osaleda tänu tihedale koostööle Helsingi Ülikooliga. CERN-i värske liikmena teeb Eesti nüüd ettevalmistusi CLOUD-iga liitumiseks. See avaks Junnineni sõnul meie teadlastele väärtusliku võimaluse osaleda suurimas atmosfääri ja kliimat uurivas laborikatses, kujundada tulevikus korraldatavaid eksperimente ja parandada Eesti ettevõtete võimalusi osaleda CERN-i hangetes.

Lisateave: Heikki Junninen, Tartu Ülikooli füüsika instituudi keskkonnafüüsika labori juhataja, keskkonnafüüsika professor, heikki.junninen [ät] ut.ee, 737 4774

Jaanuari viimasel nädalal toimus ülikoolis digikoristusnädal, mille jooksul kustutati seadmetest ebavajalikku teavet ja anti ära väliseid andmekandjaid. Registreerunud osalejate vahel loositi välja elamusauhinnad.

Digikoristusnädal algas 25. ja lõppes 29. jaanuaril, mis peeti üle-eestilist digikoristuspäeva. „Ülikool osales seekord juba teist aastat järjest, sest peame oluliseks näidata eeskuju keskkonnateadliku käitumisega. Digikoristusnädal aitab töötajatel ja üliõpilastel teadvustada, et digiprügi koristamine aitab vähendada otseselt CO₂-jalajälge,“ ütles digikoristusnädala eestvedaja, teenusetalituse juht Imre Lall.

Kokku koristasid ülikoolipereliikmed 3,1 TB ehk 3100 GB digiprügi. See võrdub keskmiselt 40 miljoni e-kirja või miljoni fotoga.
Selle tulemusena hoiti kokku umbes 11,6 tonni CO₂. Sama kogus tekib ligikaudu 96 000 km pikkusel autosõidul.

Kuna digiprügi hulka loetakse ka välised andmekandjad, paigutati nende utiliseerimiseks õppehoonetesse spetsiaalsed prügikastid, kuhu toodi andmekandjaid 72 kg jagu. Kõige raskem konteiner, mis kaalus 29 kg, tuli Biomedicumist.

„Soovin tänada kõiki digikoristusnädalal osalejaid, kes tegutsesid keskkonnasäästlikuma ülikooli nimel,“ ütles Lall. „Veel tähtsam on, et kasutaksime digikoristusnädalal saadud oskuseid ja põhimõtteid iga päev. Sellekohased nipid ja juhendid jäävad üles ülikooli vikisse ning on igal ajal kättesaadavad.“

Kõik, kes registreerisid end digikoristusnädalale, osalesid elamusauhindade loosimises. Välja loositi põgenemistoa seiklus Pärnus kuuele inimesele, rokkooperi „Johnny“ piletid kahele, Tartu rattaringluse aastapiletid ja Elektrikino kinkepileteid kahele. Võitjatega võetakse auhinna kättesaamise asjus ühendust.

Lisateave: Imre Lall, Tartu Ülikooli taristutalituse juhataja, 737 5381, imre.lall [ät] ut.ee

Juba sellel reedel, 26. veebruaril toimub Tartu Ülikooli lahtiste uste päev. Tartu Ülikool on tulevasi üliõpilaskandidaate kutsunud ülikooliga tutvuma igal aastal, kuid tänavu saab seda esimest korda teha mugavalt veebis.

„Lahtiste uste päeval saavad noored tutvuda ülikooli ja erialadega infotundides ja töötubades, kuulata konverentsil tudengite ja vilistlaste kogemusi ning suhelda virtuaalsel messialal üliõpilaste ja huvipakkuvate erialade esindajatega,“ sõnas lahtiste uste päeva projektijuht Marleen Otsus. „Pika ja sisuka päeva jooksul saavad noored kindlasti juurde kindlustunnet, et teha teadlik erialavalik,“ lisas ta.

Päeva esimese poole täidab tulevase üliõpilase veebikonverents, mida juhatab Tartu Ülikooli ajakirjanduse üliõpilane Susanne Rosenberg. Tulevasi kandideerijaid tervitab rektor Toomas Asser. Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma annab nõu, kuidas valmistuda ülikooli kandideerimiseks. Lisaks viivad Tartu Ülikooli ajakirjandustudengid osalejaid veebi teel põnevatesse paikadesse – näiteks tutvustavad nad, milline on elu ühiselamus või mida teha üliõpilasena oma vaba ajaga.

Esimeses tudengite aruteluringis astuvad üles üliõpilased, kes jagavad praktilisi nippe ja väärtuslikke nõuandeid nii eriala valimise, sisseastumise, õppimise kui ka põneva tudengielu kohta. Teises aruteluringis tutvustavad Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, Pärnu kolledži, Narva kolledži ja õigusteaduskonna Tallinna osakonna üliõpilased tudengielu ja õppimist nendes linnades.

Vilistlaste aruteluringis räägitakse ülikooliõpingute rollist erialases edus ning jagatakse nõuandeid, kuidas teha teadlik erialavalik. Kõnelevad ettevõtte Skeleton Technologies tehnoloogia arenduse projektijuht Ann Laheäär, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte teadur Miina Norvik, Võru Kesklinna Kooli majandusõpetuse, ühiskonnaõpetuse ja inglise keele õpetaja Triinu Kärbla ning „Liikuma kutsuva kooli“ võrgustiku juht Maarja Kalma.

Töötubades saab proovida erialade sobivust ning õppekavade infotundides kuulata ja küsida huvipakkuvate õppekavade sisu ja sisseastumise kohta. Töötubadesse ja infotundidesse on võimalik registreeruda ülikooli veebilehel 25. veebruarini.

Konverentsikeskkonnas on avatud ka virtuaalne messiala, kus saab põhjalikult uurida Tartu Ülikooli õppekavade ja õppimisvõimaluste kohta. Konverentsile ja messialale tuleb registreeruda ning siseneda veebilehel worksup.com/lahtiseduksed.

Tutvu lahtiste uste päeva kavaga veebilehel ut.ee/lahtised-uksed ja jälgi üritust ka Facebookis.

Lisateave: Marleen Otsus, Tartu Ülikooli turundusspetsialist ja lahtiste uste päeva projektijuht, 737 6540, marleen.otsus [ät] ut.ee

Eesti Vabariigi 103. aastapäeva tähistamiseks asetas rektor Toomas Asser koos akadeemilise sekretäri Tõnis Karkiga lilled vabadussõjas langenud üliõpilaste mälestusmärgi juurde Tartu Ülikooli aulas.

Rektor tuletas meelde, et 103 aastat tagasi ei saanud eestlased asuda oma äsja iseseisvunud riiki kohe üles ehitama, vaid selle nimel tuli esmalt võidelda, omariikluse ideed alles tõestada.

„Tartu Ülikooli üliõpilased olid ühed neist paljudest, kes võtsid noore Eesti Vabariigi iseseisvuse hoidmise eest vastutuse ja läksid oma riigi nimel rindele. Ent ka nüüd, mil võime Eesti iseseisvust endastmõistetavaks pidada, ei peaks oma riigi hoidmine jääma vaid abstraktselt riigi ülesandeks. Viimase aasta jooksul oleme hästi näinud, miks vajab üks riik ja ühiskond haritud elanikke. Iga üksikisiku avarast pilgust sõltub, kuivõrd tajutakse iseenda vastutust riigi hea käekäigu eest,“ rääkis rektor. 

„Olukordades, kus riigi toimimine ja turvalisus sõltub enamast kui vaid avatud hoiakust või talupojamõistusest, peab igal riigil olema oma kindel seljatagune, kust küsida parimat võimalikku nõu ja teadmist, kust leida keeruliste teemade selgitajaid ja mõtestajaid. Ma olen väga tänulik kõigile Tartu Ülikooli inimestele, kes on eriti viimase aasta jooksul olnud Eesti riigi ja rahva alussambad. Me hoiame Eestimaad ka keerulistel aegadel,“ lisas rektor.

Vaata ja kuula lisaks: 

• Tartu Ülikooli väliseesti külalisprofessori David Ilmar Lepasaar Beecheri mõtisklus „Mõtteid lõhenenud intelligentsist“
• Viljandi kultuuriakadeemia vabariigi aastapäeva mõtisklus: David Vseviov „Kuidas mõista ajalugu?“
• Muusikaline tervitus rahvusülikoolilt oma riigile

23. veebruaril andis president Kersti Kaljulaid Kadriorus üle noore teadlase preemiad. Tänavuse noore keskkonnateadlase preemia pälvis Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsika kaasprofessor Velle Toll.

Velle Toll uurib inimtegevuse kliimamõju eesmärgiga suurendada tuleviku kliima prognooside täpsust. Kui kasvuhoonegaaside soojendava kliimamõju tugevust teame juba mõnda aega üsna täpselt, siis Tolli teadustöö tulemusena on teada, et inimtekkeliste mikroskoopiliste vedelate ja tahkete õhusaasteosakeste jahutav kliimamõju on seni arvatust nõrgem.

Seni eeldati kliimamudelites, et inimtekkelised õhusaasteosakesed muudavad pilvi paksemaks ja see kompenseerib olulisel määral kasvuhoonegaaside soojendavat kliimamõju. Velle Toll näitas, et enamasti muutuvad pilved õhusaaste mõjul hoopis mõnevõrra õhemaks ning seetõttu ei pea pelgama, et välisõhu puhastamine tervist kahjustavatest saasteosakestest kiirendab globaalset soojenemist.

Preemiate suurus on 5000 eurot ning need on mõeldud taotlemise hetkel 35-aastasele või nooremale inimesele, kes on saavutanud Eesti teadusvallas väljapaistvaid tulemusi. Noore teadlase preemiat rahastab Väino Kaldoja, noore IT-teadlase preemiat Microsofti arenduskeskus Eestis ja esimest korda üle antavat noore keskkonnateadlase preemiat Chocolala Eesti.

Lisateave: Presidendi Kantselei kommunikatsiooniosakond, 631 6229, press [ät] vpk.ee

1.–5. märtsini toimub Euroopa ülikoolide võrgustiku Enlight avanädal, kus on võimalik osaleda kõigil Tartu Ülikooli üliõpilastel, töötajatel ja ka teistel huvilistel. Keskkonda, digilahendusi, tervishoidu, võrdsust, energiat ja õpetamist käsitlevates põnevates rahvusvahelistes loengutes ning aruteludes osalemiseks tuleb registreeruda.

Enlighti võrgustikku kuulub lisaks Tartu Ülikoolile veel kaheksa tippülikooli: Baskimaa (Hispaania), Bordeaux’ (Prantsusmaa), Bratislava (Slovakkia), Galway (Iirimaa), Genti (Belgia), Groningeni (Holland), Göttingeni (Saksamaa) ja Uppsala (Rootsi) ülikool. Sellest, mis on Enlight ja milliste teemadega võrgustikus tegeletakse, saab lugeda Tartu Ülikooli ajakirja Universitas Tartuensis artiklist.

Avanädala ingliskeelne programm on Enlighti veebilehel (Kesk-Euroopa aja järgi). Selle lühikokkuvõte on esitatud allpool (Eesti aja ehk Ida-Euroopa aja järgi).

• 1. märts
  • 18.30–19.30 pidulik avamine
    Kõnelevad Genti Ülikooli rektor ja Enlighti juhatuse esimees Rik Van de Walle, Euroopa Komisjoni innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik Mariya Gabriel, Euroopa Ülemkogu endine president ja Enlighti välisnõustaja Herman Van Rompuy ning Galways asuva Iirimaa Riikliku Ülikooli üliõpilane ja Enlighti üliõpilasesinduse president Cameron Keighron. Esitletakse esimest korda võrgustiku videot.
• 2. märts
  • 13.00–14.00 esitlus: kultuuride virtuaalne kohtumine ENLIVE
    Laüra Hoskins Bordeaux'Ülikoolist tutvustab virtuaalkohtumiste algatust, mis toimub esimest korda sel aastal. Veebruarist märtsini saavad võrgustiku liikmesülikoolide üliõpilased korrapäraselt veebis kokku, et arutleda päevakajalistel teemadel, nagu sugu ja haridus, teaduse eitamine ja teadusvastane liikumine. Juhendajate toel loovad üliõpilased sotsiaalmeedia kampaania ja viivad selle ellu. Arutletakse virtuaalkohtumiste võimaluse üle kogu võrgustikus nii formaalse kui ka informaalse hariduse osana. Kõik on oodatud ekspertidega mõtteid vahetama!
  • 14.00–14.40 loeng: digilahendused ja tervishoid
    Tartu Ülikooli e-valitsemise professor Robert Krimmer räägib digitaalsest ökosüsteemist ja tervisest ehk kuidas saab IT aidata saavutada tervislikumat eluviisi. Loengule järgneb küsimuste-vastuste voor. 
  • 14.45–15.30 ettekanded: koroonakriisi mõju rahvatervishoiu-uuringutele
    Selle üle, kuidas mõjutab koroonakriis rahvatervishoiu-uuringuid järgmisel 2–5 aastal, arutlevad Groningeni Ülikooli epidemioloogia ja säästva tervise kaasprofessor Valentina Gallo, Göttingeni Georg Augusti Ülikooli arengumajanduse professor Sebastian Vollmer, Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar ja Bordeaux'Ülikooli rahvatervise uuringute osakonna direktor Rodolphe Thiébaut. Ettekannetele järgneb aruteluring.
  • 18.30–20.00 ümarlaud: „Kogukondade kujundamine – kuidas saavad ülikoolid aidata kaasa kohalike ja piirkondlike probleemide lahendamisele?”
    Ümarlauaarutelul saavad sõna Enlighti liikmesülikoolide rektorid, sh Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, ja välisnõustajad. Ümarlaud toimub kolmes osas: esimeses osas keskendutakse õppimisele ja õpetamisele, teises teadustööle ning kolmandas rahvusvahelisele koostööle.
• 3. märts
  • 13.00–14.00 esitlus: ENVOIE virtuaalkohtumised
    Groningeni Ülikooli hispaania keele lektorid Cristina Pascual Aibar ja Gerdientje Oggel jagavad enda kogemusi erialadeülese virtuaalse keelte ja kultuuride õppe korraldamisel pandeemia tingimustes. Groningeni Euroopa keelte ja kultuuride ning Genti Ülikooli kirjandusteaduse õppejõud Petra Broomans räägib, kuidas arutleda virtuaalses rahvus- ja kultuuridevahelises klassiruumis maailmakirjanduse üle. Järgneb küsimuste-vastuste voor.
  • 14.00–15.30 ettekanded: ringmajandus ja kliimamuutused
    Peakõneleja on Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi elukvaliteedi direktoraadi direktor Veronica Manfredi. Lisaks räägib Bordeaux'Ülikooli säästva keemia professor Guido Sonnemann ringmajanduse rollist vähese CO2-heitega ressursitõhusale majandusele üleminekul ning Baskimaa Ülikooli keskkonnatehnoloogia professor Estibaliz Saez de Cámara mõtiskleb selle üle, kas turismist tingitud muutused Vahemere maade maakasutuses ja Kesk-Euroopa üleujutused on omavahel seotud. Ettekannetele järgnevad arutelu ja küsimuste-vastuste voor.
  • 18.30–19.30 Enlighti üliõpilasvõrgustiku pubiviktoriin „Kaasatus”
    Igal aastal keskendub Enlighti tudengivõrgustik ühele üliõpilaste jaoks tähtsale teemale ja tänavu on selleks kaasatus. Pubiviktoriinile on oodatud kõigi partnerülikoolide, sh Tartu Ülikooli üliõpilased. Proovile pannakse teadmised võrgustiku ülikoolide, linnade, piirkondade ja kultuuride ning kaasatust suurendavate konkreetsete algatuste kohta. Võitjatele on välja pandud ägedad auhinnad ja kingitused. Pärast viktoriini arutatakse, mis tähtsus võiks Enlightil olla tudengi jaoks, mida tähendab kaasatus ja kuidas oma ülikoolides selle nimel koostööd teha. Viktoriinil ja sellele järgneval arutelul saab õppida tundma Enlighti tudengivõrgustiku tööd, sellest osa saada ja oma mõtteid jagada.
• 4. märts
  • 11.00–12.00 esitlus: mõju hindamine
    Peakõneleja on Bordeaux'Ülikooli tootmise professor Yves Ducq, kes annab ülevaate mõju hindamise põhimõtetest, meetoditest ja näidetest. Oma praktilisi kogemusi jagavad Genti Ülikooli hariduspoliitika nõunik Maya Caen ja kõrghariduse professor Jeroen Huisman, kes räägivad kõrghariduse kvaliteedi hindamisest Genti ülikoolis.
  • 13.00–14.00 esitlus: SkillMilli innovatsioonipäevad
    Programmi „Erasmus+“ strateegilise partnerluse projektis SkillMill ühendatakse kaks suunda: õpetatakse lahendama tegeliku elu probleeme ja tunnustatakse sotsiaalseid oskusi. Projekti puhul on võetud eeskuju Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tervisevaldkonnale keskendunud innovaatikavõrgustiku EIT Health välja töötatud mudelist. Esitlusel kajastatakse erialadevahelist õpikogemust, et harjutada disainmõtlemise rakendamist päriselus.
  • 14.00–15.30 ettekanded: üleilmne kaasamine ja võrdsus
    Peakõneleja on Ban Ki-Mooni keskuse tegevjuht Monika Froehler, kes käsitleb maailmakodanike kaasamist kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Lisaks räägib Bratislava Comeniuse Ülikooli Euroopa õpingute ja rahvusvaheliste suhete instituudi kaasprofessor Andrej Findor tõenduspõhisest lähenemisest võrdsusele, kaasatusele ja mitmekesisusele üheksas Euroopa ülikoolis ning Galways asuva Iirimaa Riikliku Ülikooli globaalsete naisuuringute keskuse õppejõud Nata Duvvury võimalikest võrdõiguslikkuse käsitlusviisidest. Järgneb arutelu ja küsimuste-vastuste voor.
  • 18.30–20.00 kultuuride ristteed: Euroopa 2020. aasta kultuuripealinn Galway
    Vestlusringis ja kahes lühikeses teatrietenduses vaadeldakse eelmise ja selle aasta üleilmse pandeemia kogemust ja seda, kuidas me kohaneme ühiskondlike vapustustega eeskätt kunsti- ja kultuurivaldkonnas.
• 5. märts
  • 11.00–13.00 vestlusring: kogukonnad ja ülikoolid, kogemuste jagamine tuleviku kujundamiseks
    Vestlusringis osalevad Lääne-Iirimaa arengukomisjoni tegevjuht Tomás Ó Síocháin, Uppsala linna välissuhete juht Christian Dahlmann ja Tartu linna ettevõtluse arendamise juht Alo Lilles. Järgneb küsimuste-vastuste voor.
  • 13.00–14.00 esitlus: tõsised mängud
    Tõsiste mängude kasutamisest innovatsiooni ja ettevõtluse toetamisel räägib Frank Gielen, kes on Genti Ülikooli tarkvaratehnoloogia ettevõtluse professor, EIT InnoEnergy juhatuse liige ja haridusdirektor. Ettekannetele järgnevad küsimuste-vastuste voor.
  • 14.00–15.30 ettekanded: õppijate võimestamine
    Peakõneleja on UNESCO endine peadirektor Irina Bokova. Lisaks saavad sõna Uppsala Ülikooli haridusosakonna professor Leif Östman ja Genti Ülikooli riigiteaduste osakonna kaasprofessor Katrien Van Poeck, kes käsitlevad probleemide lahendamisele keskenduvat õpetamist. Ettekannetele järgnevad arutelu ja küsimuste-vastuste voor.
  • 15.30–16.00 avanädala lõpetamine
    Bordeaux'Ülikooli välissuhete asepresident, Enlighti direktorite nõukogu esimees Stéphanie Debette teeb kokkuvõtte avanädalast. Ülevaate sellest, mida saab Enlight kõigi heaks teha, annab Genti Ülikooli rahvusvahelistumise juht Guido Van Huylenbroeck. Lõpukõne peab Baskimaa Ülikooli rektor Eva Ferreira.

Lisaks eelnimetatud üritustele on avanädala jooksul iga päev kl 13–14 võimalik osaleda Uppsala Ülikooli töötajate juhitavas Zoomi virtuaalses kohvinurgas, kus saab pidada  kohvikõrvaseid arutelusid väiksemates rühmades. Samuti on terve avanädala vältel Padletis avatud teadetetahvel, kuhu saab postitada küsimusi, märkusi ja  ettepanekuid ning omavahel suhelda. Ka teadetetahvlit haldavad Uppsala Ülikooli töötajad, vahendades küsimusi õigetele Enlighti võrgustiku liikmetele.

Ligipääs loengutele-ettekannetele, esitlustele, üritustele, kohvinurgale ja teadetetahvlile saadetakse registreerunutele meili teel. Vaata lähemalt avanädala programmi ja registreeru. Valitud ettekandeid saab vaadata ka YouTube'is.

Lisateave: Tiina Jaksman, Tartu Ülikooli Enlighti võrgustiku projektijuht, 737 6167, tiina.jaksman [ät] ut.ee

Koroonaviiruse levik on laialdane ja olukord tõsine. Igaühe kohus on hoiduda ebavajalikest kontaktidest. Kuna koolide ja kodude kõrval on nakatumise olulised allikad ka töökohad, tuleb ülikooliski vähendada kokkupuuteid ja suunata kaugtööle kõik, kelle töö iseloom seda võimaldab.

25. veebruaril otsustas valitsus koroonapiiranguid veelgi karmistada, sealhulgas haridusasutustes. 1.–28. märtsini võivad üliõpilased viibida õppehoonetes üksnes siis, kui vajavad hariduslikke tugiteenuseid või konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks, läbivad praktilist õpet, teevad eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel. Tartu Ülikooli (TÜ) seni otsustatud suuresti veebipõhises õppekorralduses tuleb loobuda auditoorsete seminaride pidamisest. Kohustuslik on kanda maski, tagada tuleb inimeste hajutamine ning väljaspool õpperuumi kehtib 2+2-reegel.

Otsuse õppetöö korralduse kohta teeb instituudi või kolledži juht kooskõlastatult õppeprodekaaniga. Otsuse aprilli kohta teeme märtsi teises pooles.

Ülikooli raamatukogu jääb avatuks, kuid majas võib olla korraga kuni sada lugejat. Raamatukogu ruumides on kohustus kanda maski ja hoida teistega vahet. Palume raamatukogu mitte kasutada seltskondlikeks kohtumisteks. Täpsemad juhised on raamatukogu kodulehel.

3.–28. märtsini on külastajatele suletud ka TÜ muuseum, botaanikaaed ja loodusmuuseum. Ümber on korraldatud töö TÜ akadeemilises spordiklubis.

Vältida tuleb kogunemisi kohvinurkades, puhkekohtades ja õppehoonete söögikohtades. Soovitame tungivalt vältida ühiseid lõunasööke ka väljaspool ülikooli hooneid. Paneme üliõpilastele südamele, et ei kogunetaks ühistegevuseks, sh pidudeks ühiselamutes.

Ülikooli iga liige peab kaasa aitama sellele, et järgmise nelja nädala jooksul langeks nakkuskordaja alla ühe. Palun kõigi tähelepanelikkust ja vastutustundlikku käitumist eesootaval kriitilisel ajal. Meie ühine eesmärk on naasta tavapärase elu-, töö- ja õppekorralduse juurde võimalikult kiiresti.

Toomas Asser
Tartu Ülikooli rektor