Tuumasüntees on tuumaenergia tulevik – tootmine on ohutum ja keskkonnasõbralikum, kuid siiani mõistatavad teadlased, kuidas saaks tuumasünteesi abil energiat toota nii, et see reaalselt ennast ka ära tasuks. Inglismaal käivitati hiljuti uut tüüpi õunakujuline eksperimentaalne reaktor, mis avab tee senistest palju kompaktsemate jaamadeni.

Tuumasünteesiks nimetatakse protsessi, kus kergete tuumade ühinemisel tekib väga palju energiat. Kerged tuumad on näiteks vesiniku aatomid. Tuumasünteesil põhinev energiatootmine on aga alles katsetamise järgus ja kellelgi kodus see veel lambipirni põlema ei pane.

Praegu kasutusel olevates tuumajaamades annab energiat raskete tuumade, näiteks uraani, lõhustamine, selgitas Tartu Ülikooli plasmatehnoloogia vanemteadur Indrek Jõgi. "Sellel on mitmed probleemid, näiteks plahvatamise oht ja radioaktiivsed jäätmed. Kergete tuumade ühinemisel – tuumasünteesil tekkival energial on need ohud kas olematud või palju väiksemad. Põhimõtteliselt sellist Tšornobõli või Fukushima tüüpi õnnetust juhtuda ei saa," lausus Jõgi.

Loe edasi ERR Novaatorist.

Septembri lõpp tõi kauaoodatud uudise, et valitsus on otsustanud suurendada järgmisest aastast riiklike teadusinvesteeringute mahtu 1%-ni SKP-st. Kui algul pidi Eesti teadusleppe kohaselt jõudma 1% tasemeni astmeliselt kolme aasta jooksul, siis nüüd otsustas valitsus majanduskriisi oludes selle sammu ära teha aastaga.

Vaatamata pikale ootamisele on teadlaskonnal põhjust rõõmu tunda ja tunnustada minister Mailis Repsi, et ta on seisnud praeguses keerulises olukorras teaduse eest. Rahastamise ühekordsest suurendamisest olulisem on see, et riik suudaks hoida 1% taset ka järgnevatel aastatel, kui majanduskasv taastub. Nagu aga ütles peaminister Ratas, on 1% nüüd vaiana maha löödud.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Univeristas Tartuensis. 

Vaata rektor Toomas Asseri videopöördumist seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega UTTV-st ja loe täpsustatud käitumisjuhiseid ülikoolis. 

Sel nädalal avalikustas Vabariigi Valitsus uued koroonaviiruse vastased meetmed. Tuginedes valitsuse juhistele, otsustas ülikooli rektoraat järgmist.

• Ülikool peab tähtsaks auditoorse õppe, eriti aga praktilise õppe ja seminaride jätkumist.
• Sessioonõppes eelistame sügissemestri lõpuni kaugõpet.
• Palume kõigil auditoorses õppetöös osalejatel kanda maski. Maski olemasolu eest vastutab igaüks ise.
• Soovitame vältida tarbetuid kontakte ja rahvarohkeid kogunemisi nii tööpäeva kestel kui ka muul ajal, nt arvukate ja üksuseväliste osalejatega koosolekuid ning kogunemisi õppehoonete koridorides.
• Koostöös Terviseametiga teavitab ülikool oma liikmeid võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga telefoni ja e-kirja teel, juhul kui need kontaktandmed on ajakohased.

Alljärgnevalt kordame üle kõige olulisemad soovitused ja nõuanded, kuidas koroonaviiruse leviku tingimustes üksteist hoida.

Koroonaviiruse ennetamine

• Töö- ja õpikeskkonnas tuleb hoida teiste inimestega vahet ja järgida hügieenireegleid, et vähendada viiruse edasikandumise tõenäosust.
• Ka kergete viirushaiguse tunnustega tuleb jääda koju.
• Kui vähegi võimalik, tuleks vältida ühissõidukeid.
• Soovitame vältida pidusid ja suuremaid kokkusaamisi.
• HOIA äpi hoia.me abil saab kiiresti teada võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga. Äpi kasutamine on turvaline.

Õppekorraldus

• Ülikool peab tähtsaks auditoorse õppe, eriti aga praktilise õppe ja seminaride jätkumist. Õppetöös osalemiseks tuleb kasutada senisest enam infotehnoloogilisi vahendeid. Kuna haigestumine suureneb, peab olema valmis e-õppe osakaalu kasvuks.
• Kui õppetöö korraldatakse ümber, teavitab õppejõud sellest ainesse registreerunud üliõpilasi ja lisab muudatused ÕIS-i.
• Kui loengus on üle 30 osaleja, tuleb auditooriumis olla hajutatult ja selle täituvus peab olema kuni 50%.
• Kui üliõpilane on haigestunud ega saa õppetöös osaleda, peab olema selge ja teada, millised on puudumise korral aine läbimise nõuded.

Loe ülikooli soovitusi ja nõuandeid koroonaviiruse ennetamiseks:www.ut.ee/koroona
Riiklik koroonaviiruse infotelefon: 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247)
Riiklik koroonateabe veebileht:www.kriis.ee
Terviseameti veebileht:www.terviseamet.ee/et

Tartu ülikooli füüsika instituudi keskkonnafüüsika labori töötajad mõõtsid rohkem kui saja isesuguse maski kaitsevõimet koroonaviiruse mõõtu osakeste vastu ning selgus, et tulemused jagunevad väga laial skaalal.

Labori juhataja professor Heikki Junninen rääkis, et kõigil soovijail oli võimalik oktoobris ja novembris kokku kolme nädala jooksul saata laborisse kontrollimiseks enda ostetud uus korduskasutamiseks mõeldud mask ning need kõik prooviti järele.

«Kampaania eesmärk polnud teadusuuring, vaid soov erapooletult hinnata, milliseid korduskasutamiseks mõeldud maske on Eestis praegu saada ja milline on nende kaitsevõime,» selgitas Junninen. «Lisaks saadeti meile isetehtud ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud maske, mida samuti katsetasime.»

Loe edasi Sakalast ja järelvaata intervjuud Junnineniga Terevisioonis.

Koroonaviiruse levik nii Eestis kui ka mujal maailmas jätkub ja selle vältimiseks on endiselt parim viis iga inimese vastutustundlik käitumine. Soovime, et õppeaasta mööduks Tartu Ülikoolis võimalikult tavapäraselt. 

Oleme kirja pannud soovitused ja nõuanded selle kohta, kuidas koroonaviiruse leviku tingimustes üksteist hoida. Olulisemad neist on järgmised:  

1. töö- ja õpikeskkonnas tuleb hoida teiste inimestega vahet ja järgida hügieenireegleid, et vähendada viiruse edasikandumise tõenäosust;  
2. palume kõigil auditoorses õppetöös osalejatel kanda maski. Maski olemasolu eest vastutab igaüks ise;
3. väldi tarbetuid kontakte ja rahvarohkeid kogunemisi nii tööpäeva kestel kui ka muul ajal, nt arvukate ja üksuseväliste osalejatega koosolekuid ning kogunemisi õppehoonete koridorides;
4. ka kergete viirushaiguse tunnustega tuleb jääda koju;
5. kasuta hoia.me äppi. HOIA mobiilirakenduse abil saab kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga ja äpi kasutamine on turvaline;
6. hoia oma kontaktandmed ajakohased, sest ülikool teavitab koostöös Terviseametiga oma liikmeid võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga telefoni ja e-kirja teel; 
7. suure koroonaohuga riikidest naastes tuleb pidada kinni Välisministeeriumi kehtestatud liikumispiirangutest. 
    

Õppekorraldus

1. Ülikool peab tähtsaks auditoorse õppe, eriti aga praktilise õppe ja seminaride jätkumist. Õppetöös osalemiseks tuleb kasutada senisest enam infotehnoloogilisi vahendeid. Kuna haigestumine suureneb, peab olema valmis e-õppe osakaalu kasvuks.
2. Sessioonõppes eelistame sügissemestri lõpuni kaugõpet.
3. Kui õppetöö korraldatakse ümber, teavitab õppejõud sellest ainesse registreerunud üliõpilasi ja lisab muudatused ÕIS-i.
4. Kui loengus on üle 30 osaleja, tuleb auditooriumis olla hajutatud, nii et selle täituvus on kuni 50%.
5. Palume kõigil auditoorses õppetöös osalejatel kanda maski.
6. Oluline on mõista, et haigustunnustega ei tohi õppetööle tulla. Samuti peab olema selge ja teada, millised on puudumise korral aine läbimise nõuded.
7. Täpsemaid juhiseid õppetöö korraldamiseks COVID-19 tingimustes saab lugeda ülikooli siseveebist.
    

Töökorraldus

1. Juhid ja töötajad leiavad koostöös lahendused, mille puhul arvestatakse nii ülikooli kui ka töötaja huve ja tagatakse kõigile turvaline töökeskkond.
2. Läbi tuleb mõelda, kas ja kuidas on eri ametikohtadel võimalik korraldada kodukontoritööd.
3. Kaugtööd tegevatele inimestele tuleb luua võimalus osaleda koosolekutel elektrooniliselt.
4. Vajaduse korral tuleb klientide ja üksuseväliste isikutega kokkupuutumist eeldavate tööde jaoks luua eraldi turvalised töökohad.
5. Eelistada tuleks paberivaba asjaajamist ja edastada dokumendid elektrooniliste kanalite kaudu.
6. Täpsemaid juhiseid töö korraldamiseks COVID-19 tingimustes saab lugeda ülikooli siseveebist.

Avalike ürituste korraldamine

Juhendmaterjal ülikooli töötajatele, kes korraldavad konverentse või muid avalikke üritusi siseruumides. Arvestades praegust epidemioloogilist situatsiooni Eestis, tuleks üritust hakata aegsasti hoolikalt planeerima ja teha kindlaks sellega seotud riskid.

1. Siseruumides toimuvatel üritustel võib olla kuni 750 külalist. Sealjuures on kohustus inimesi hajutada ja järgida ruumi 50% täituvuse nõuet. Sellest nõudest on vabastatud üritused, mis toimuvad statsionaarsete istekohtadega ruumides.
2. Nakkusohu vähendamiseks tuleb külastajatele tagada hajutatus sisse- ja väljapääsude juures, tualettides ning teistes kohtades, kus neid võib tihedalt koguneda.
3. Kui osalejate seas on välisriikidest tulnuid, tuleb järgida eneseisolatsiooni nõudeid.
4. Korraldaja peab kodulehel või e-kirjaga osalejatele teada andma üritusel osalemise reeglid (nt maski kandmine). Kindlasti peab ta teavitama osalejaid, et üritusele ei ole lubatud need, kes on viimase 14 päeva jooksul haigestunud COVID-19-sse, olnud kontaktis koroonahaigega või kellel on respiratoorse nakkushaiguse sümptomid (näiteks palavik, kuiv köha, hingamisraskused).
5. Osalejate kontaktandmed tuleb kirja panna. Selleks võib korraldada konverentsi eelregistreerimisega või registreerida osalejad kohapeal ruutkoodi (QR-koodi) abil.
6. Korraldaja peab tagama osalejatele käte desinfitseerimise võimalused. Desinfitseerimisvahendid tuleb asetada osalejate liikumisteedele nähtavasse kohta. Kindlasti peaksid need olema toitlustuskoha juures. Võimaluse korral tuleb kasutada alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit.
7. Konverentsi kohvipausid ja toitlustamine tuleb korraldada ohutul viisil. Näiteks võib toitu pakkuda eraldi pakitud portsjonitena või hajutada inimesed mitme toidujagamiskoha vahel.
8. Läbi tuleb mõelda, kuidas lahendada mikrofoni kasutamine, kui konverentsil esitatakse küsimusi saalist ja mikrofon liigub käest kätte.
9. Loe ka riiklikke juhiseid avalike ürituste korraldamiseks.
    

Reisimine

Kui olete käinud reisil, jälgige kindlasti Välisministeeriumi kodulehel olevat teavet riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele. Kuna epidemioloogiline olukord muutub kiiresti, tasub välisreisi planeerides arvestada võimalusega, et Eestisse tagasi jõudes tuleb järgida liikumispiiranguid.

Võimalik nakatumine

1. Nakatumiskahtluse korral tuleb helistada nõu saamiseks oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220. Perearsti juurde kohale minekut tuleb vältida. 
2. Testitulemusi oodates või positiivse tulemuse korral tuleb nakkushaiguse edasise leviku tõkestamiseks püsida kodus.
3. Teave COVID19-ga nakatumise kohta kuulub eriliigiliste isikuandmete hulka, mida ei ole lubatud edastada, kui nakatunu sellega ei nõustu. Julgustame töötajaid ja üliõpilasi siiski ülikoolile teada andma, kui nad osutuvad viirusekandjaks või on viirusekandja lähikontaktsed. Teabe kiire jagamine aitab meil tõkestada ülikoolis võimalikku viiruse levikut ja vähendada teadmatusest tulenevat segadust.

• Kui koroonaviirusesse nakatub või lähikontaktseks osutub töötaja, soovitame tal tungivalt teavitada oma vahetut töökorraldajat. Vahetu töökorraldaja edastab teabe akadeemilisele sekretärile Tõnis Karkile, kes on ülikoolis Terviseameti kontaktisik.
• Kui koroonaviirusesse nakatub või lähikontaktseks osutub üliõpilane, soovitame tal tungivalt teavitada oma õppekorraldusspetsialisti või programmijuhti, kes edastavad teabe akadeemilisele sekretärile.
• Seejärel otsustavad akadeemiline sekretär, valdkond ja Terviseamet ühiselt, millised abinõud on vaja õppetöös ning õppe- ja tööruumides tarvitusele võtta.

Terminid

• Viirusekandja on inimene, kelle viiruseproov on positiivne. Diagnoosi saamisest kuni terveks tunnistamiseni ei tohi ta elukohast lahkuda. 
• Viirusekandja lähikontaktne on inimene, kes on viibinud viirusekandjaga ühes ruumis vähemalt 15 minutit ja vähem kui kahe meetri kaugusel. Lähikontaktne peab viibima 14 päeva eneseisolatsioonis, isegi kui tal ei ole ühtegi haigustunnust. Lähikontaktseid selgitab välja ja teavitab Terviseamet.

Kontaktid

Tõnis Karki, Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär, Terviseameti Tartu Ülikooli kontaktisik, 529 7917, tonis.karki [ät] ut.ee 
Peeter Liik, Tartu Ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja), 5554 8206, tonis.karki [ät] ut.ee

Riiklik koroonaviiruse infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247)

Riiklik koroonateabe veebileht www.kriis.ee
Terviseameti veebileht www.terviseamet.ee 

22. novembrini kestab võistlus, mille eesmärk on leida Tartu Ülikoolile maskott, kes kannaks endas alma mater’i põhiväärtusi. Võistlusel võivad osaleda kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased. Maskotiprojekti juht, ülikooli turundusspetsialist Mariana Tulf selgitab, mis on maskoti mõte.

Milleks on Tartu Ülikoolil tarvis maskotti?

Maskotist saab ülikooli sümboolika osa ja see hakkab kandma ülikooli sõnumeid. Soovime, et see aitaks suurendada ülikooli liikmeskonna ühtekuuluvustunnet ning toetaks ülikooli eesmärkide elluviimist, muu hulgas aidates populariseerida haridust ja teadust. Maskotivõistlus on tekitanud ülikooliperes suurt huvi ja praeguseks on kuus suurepärast kavandit juba laekunud.

Mis sai eelmise maskotivõistluse võitnud kavandist?

2013. aastal korraldati tõepoolest maskotikonkurss, mille võitis hääletusel kavand „Sammas Paul“. Kahjuks selgus hiljem, et hääletus ei olnud aus ega läbipaistev ja selle tulemus tühistati. Seega Tartu Ülikoolil praegu maskotti pole.

Aga mis on saanud kollasest koerast Villemist?

Kollane koer Villem on Tartu tudengipäevade maskott ja esindab kõiki Tartu üliõpilasi. Teda seostatakse sageli ekslikult Tartu Ülikooliga. Villem jääb tudengipäevade maskotiks ja ta ei saa esindada üritustel üksnes Tartu Ülikooli ega kanda selle sõnumeid.

Kas on analüüsitud, miks eelmised katsed ülikooli maskotti leida ebaõnnestusid? Miks praegune võistlus peaks paremini minema?

Jah, oleme analüüsinud, miks ei ole varem õnnestunud maskotti leida. Esimene arutelu maskoti vajaduse üle oli 2005. aastal, kuid toona vaibus see kiiresti, sest leiti, et tudengipäevade maskoti Villemiga konkureerivat tegelast pole vaja. Teist korda tõusis see idee päevakorrale 2013. aastal, kuid nagu mainitud, konkursi tulemused tühistati.
Seekord oleme võistluse korraldanud teisiti. Maskotti valitakse kahes voorus. Kokku on kutsutud võistlustööde hindamise komisjon, kuhu kuuluvad ülikooli vilistlaste, töötajate ja üliõpilaste esindajad. Komisjon valib esimeses voorus välja kuni kolm kavandit, mis peavad olema kooskõlas ülikooli visiooniga ja sobima edasiarendamiseks. Need kavandid lähevad avalikku hääletusvooru, kus on osalema oodatud ainult Tartu Ülikooli üliõpilased, vilistlased ja töötajad. Kõik hääled kontrollitakse üle ja iga inimene saab hääletada vaid ühe korra. Usume, et sel korral võistlus õnnestub ning kaks vooru tagavad hääletuse turvalisuse ja läbipaistvuse.

Kus hakatakse maskotti kasutama?

Maskott hakkab ülikooli liikmeskonda esindama mitmesugustel üritustel: lahtiste uste päeval, vilistlaste kokkutulekul, spordipäevadel, rektori karika golfivõistlusel jne. Maskoti abil soovitakse aga ka üldiselt suurendada ülikooli liikmeskonna ühtekuuluvustunnet. Kujundlikult öeldes saab maskotist ülikoolipere liige.

Kelle poole pean pöörduma, kui sooviksin uut maskotti oma korraldatavale üritusele? Kas pean leidma ise inimese, kes tuleb maskotti kehastama?

Maskoti kasutamist hakkab korraldama vabatahtlikest koosnev meeskond. Vabatahtlikuks saavad kandideerida meie enda üliõpilased. Seega võib iga üliõpilane proovida, mis tunne on maskoti sees olla. Vabatahtlikke hakkab juhtima üliõpilasest projektijuht.

Kes maskotiprojekti eest vastutab?

Projekti eest vastutab ülikooli turundustalitus. Maskoti kasutamist hakkab kavandama ja korraldama eelmainitud projektijuht.

Võistlustöid oodatakse 22. novembrini ja avalik hääletus toimub detsembris. Võitja saab auhinnaks 1000 eurot. Loe võistluse kohta lähemalt ja vaata tingimusi ülikooli veebilehelt ut.ee/maskott.

Lisateave: Mariana Tulf, Tartu Ülikooli turundusspetsialist, 737 6271, mariana.tulf [ät] ut.ee

Oktoobris hakkas Tartu Ülikooli füüsikainstituut katsetama kaitsemaske, nii et igaüks võis oma maski neile saata. Nüüd on katse läbi ja selgunud, et vaid väike osa korduvkasutatavatest maskidest kaitseb viiruste vastu parimal moel, aga isegi sellisest maskist üksi ei piisa. Oluline on tagada siseruumides väga hea õhuvahetus.

Majandust mõjutab praegu enim see, kui tõhusalt õnnestub piirata viiruse levikut. Tartu Ülikoolis ning mujalgi maailmas tehtud uuringud ja kogemus näitavad, et vaid maskide kasutamisest ei pruugi piisata. Terviklik lahendus, mis hoiab ühiskonna avatuna ja majanduse toimimas, eeldab küll piisavalt tõhusaid maske, aga samuti väga head ruumide ventileerimist.

Riigijuhid innustavad inimesi maske kandma. Praegu pole enamat tahta võimalik, kuna osa õigusrahvast on veendunud, et maski kandmise kohustus põrmustaks vaat et terve põhiseaduse. Füüsika vastu siiski ei saa – maskid filtreerivad osakesi. Filtreerivaid materjale on aga mitmesuguseid ning mõni neist ei sobi viiruse vastu seetõttu, et peab küll kinni osakesi, millega viirused liiguvad, aga see, mis sobib tolmuimeja filtriks, ei võimalda vaid hingamislihaste jõul sealt õhku läbi tõmmata.

Nüüd teame juba palju täpsemalt neid põhjusi ja teid, kuidas Covid-19 tõbe põhjustav viirus levib. Seda saab üles korjata pinnalt, kuhu on kukkunud piisku haige köhast ja aevastustest. Kui mõni selline piisk juhtub lähedal oleva inimese peale ja jõuab tema suhu, ninna või silma, võib ta nakatuda. Viroloogid ütlevad, et nakatumiseks võib piisata juba sajast kuni tuhandest viirusosakesest. Ent oma näo puudutamine on üsna alateadlik tegevus. Seega on maskist abi ka katsumise vältimiseks.

Loe edasi Postimehest.

Tartu Ülikool avaldab maskiuuringu tulemused siin.

17. novembril 2020 valis Tartu Ülikooli füüsika instituudi nõukogu aastateks 2021-2023 instituudi direktoriks tagasi praeguse direktori, plasmafüüsika ja arvutitehnika dotsendi Toomas Plank. Toomas Plank on füüsika instituudi eesotsas olnud üle kümne aasta, olles direktor aastatel 2018-2020, asedirektor aastatel 2013-2017 ja teadusdirektor aastatel 2009-2013.

26. ja 27. novembril korraldab Tartu Ülikool veebikonverentsi „Arukas kohanemine koroonaviirusega“, kus enam kui 50 teadlast kõigist ülikooli teadusvaldkondadest annavad ülevaate sellest, mida on aasta jooksul viiruse kohta teada saadud. Teadlaste kõrval astuvad konverentsil üles poliitikakujundajad, otsustajad ja eksperdid väljastpoolt Tartu Ülikooli, et mõtestada ühiskonna ootusi koroonaviirusega kohanemisel.

Koroonapandeemia on teinud ilmselgeks, kui tähtis on teadlaste pakutav tõenduspõhine tugi otsustajatele, kes peavad lahendama ootamatuid ühiskondlikke kriise ja ületama nendega seotud kitsaskohti.

„Pandeemia ohjeldamine nõuab otsustajatelt kiiret tegutsemist. Eesti kogemus on näidanud, et poliitikakujundajad oskavad seejuures tõenduspõhist infot hinnata ning teadlased on valmis seda neile kiiresti pakkuma,“ rääkis konverentsi peakorraldaja, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu teadur Mikk Jürisson.

Tartu Ülikooli teadlased töötavad selle nimel, et aidata varakult avastada viirusekoldeid ja hinnata viiruse levikut, nii et inimeste igapäevaelu piiravaid meetmeid poleks tarvis liialt palju. Samuti aitavad teadlased hinnata nende meetmete mõju majandusele, erinevatele sotsiaalsetele rühmadele, inimeste vaimsele tervisele ning tervikuna ühiskonnale ja kultuurile.

Konverentsi teemadering ulatub koroonaviiruse seirest ja haigete ravist epideemia sotsiaal-majandusliku mõju vähendamise ja inimeste igapäevase toimetuleku viisideni. Arutletakse suurandmete ja geeniinfo tähtsuse üle viiruse leviku ohjeldamisel, tutvustatakse uuenduslikke lahendusi, mis aitavad elada koos koroonaviirusega, ning püütakse hinnata epideemia edasist kulgu.

Koroonakriisi käigus avalikkusele juba hästi tuttavaks saanud teadlaste Irja Lutsari, Andres Meritsa, Ruth Kalda, Heikki Junnineni, Krista Fischeri ja Raul Eametsa kõrval astub konverentsil üles rohkem kui 50 teadlast kõigist ülikooli teadusvaldkondadest.

Ühiskonna ootusi ja otsustajate ees seisvaid ülesandeid koroonaviirusega kohanemisel mõtestavad president Kersti Kaljulaid, president Toomas Hendrik Ilves, sotsiaalminister Tanel Kiik, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut ning Terviseameti meditsiinistaabi juht Arkadi Popov.

Konverentsi teemade ja ettekannete tutvustused on veebilehel koroonakonverents.ut.ee.

Konverents on tasuta ning seda saab jälgida konverentsi veebilehel ja Worksupi keskkonnas.

Arvestades koroonaviiruse levikut, toimub konverents ainult veebis. Korraldajad paluvad kõigil registreerunutel, kes kavatsesid kuulata ettekandeid aulas, jälgida ülekannet konverentsi veebilehel või Worksupi keskkonnas.

Lisateave: Mikk Jürisson, konverentsi peakorraldaja, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu teadur, 516 1315, mikk.jurisson [ät] ut.ee

Ülikool on siiani pooldanud auditoorse õppe eelistamist e-õppele. Et aga koroonasse nakatumine on sagenenud, otsustas ülikooli rektoraat tänasel koosolekul, et kõigi tervise kaitsmise nimel on mõistlik korraldada õppetöö kiiresti ümber kõikjal, kus see on võimalik.

See tähendab, et kõik loengud ja võimaluse korral ka seminarid toimuvad veebi teel. Praktikumid, eksamid ja arvestused võivad olla ka edaspidi õpperuumides, kuid kindlasti tuleb seal kanda maski ja ennast registreerida. Otsuse konkreetse õppetöö vormi kohta teevad õppejõud, kes teavitavad sellest üliõpilasi.

Juhime tähelepanu, et alates tänasest, s.o 24. novembrist on maski kandmine kõikjal avalikes siseruumides ja ühissõidukites kohustuslik. Maski tuleb kanda kõigis ülikooli õppehoonetes nii koridoris kui ka auditooriumis viibides. Palume ära jätta kõik seltskondlikud ja meelelahutuslikud üritused ning kogu hobitegevuse (näiteks kooriproovid) ülikooli ruumides.

Ülikooli aastapäeva aktus ja tõrvikurongkäik 1. detsembril jäävad ära. Doktoridiplomite üleandmiseks korraldatakse eraldi pidulik üritus 2021. aasta kevadel.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee

Solaride ootab kõiki huvitatud üliõpilasi 2. detsembril kell 19.00 veebiinfotundi „Kuidas ehitada päikeseautot?“.

Solaride on tudengiprojekt, mille eesmärk on ehitada Eesti esimene päikeseenergia jõul sõitev tänavaliikluseks sobilik auto ning minna sellega Austraaliasse päikeseautode maailmameistrivõistlusele World Solar Challenge. 2021. aasta oktoobris toimuval võistlusel tuleb läbida Austraalia kõrbes 3000 km, hoides seejuures keskmist kiirust 90 km/h.

Peale hakkajate noorte kuuluvad meeskonda ka maailmatasemel mentorid ja tippettevõtjad, kes aitavad noori nõu ja jõuga. Erinevate alade insenerid teevad tihedat koostööd rahastus- ja turundustiimidega. Ühisprojekti toetavad ka Eesti ülikoolid, sh Tartu Ülikool.

Solaride’i meeskonnas on praegu üle 50 üliõpilase mitmest Eesti ülikoolist, kuid selleks, et eesmärk ellu viia ja teha koos ajalugu, oodatakse tiimiga liituma veel uusi hakkajaid tudengeid.

Praegu otsib Solaride oma meeskonda:

• inseneeria projektijuhti,
• mehaanikainsenere,
• elektroonikainsenere ja 
• logistikuid.

Solaride pole tavaline autoehituse projekt. Päikeseauto ehitamine on keeruline ja paljudele ka arusaamatu ettevõtmine. Meeskonna sõnul on nad umbes-täpselt 1638 korda vastanud küsimusele „Päikeseauto Eestis? Aga siin on ju pime ja külm?“.

Et Solaride’i meeskond on valmis oma eesmärki ikka ja jälle selgitama, kutsutakse kõiki huvilisi veebiinfotundi, kus räägitakse nii projekti tehnilisest poolest ehk auto ehitamisest kui ka turundus- ja rahastustegevustest.

Solaride’i meeskond lubab vaid pooleteise tunniga teha kõigile selgeks, kuidas ja miks päikeseauto ikkagi põhjamaises Eestis valmib ning kas just Sina võiksid kaasa aidata sellele, et järgmisel aastal sõidaks Austraalias ringi Eesti esimene päikeseauto.

Vaata Facebooki üritust, kust leiad rohkem eelteavet ja saad osaleda infotunnis.

Tänavu detsembrist kuni 31. jaanuarini 2021 on ülikoolis või mõnes muus teadus- ja arendusasutuses töötavatel teadlastel, inseneridel ja doktorantidel võimalus kandideerida kümnele kohale CAROTS-i idufirmade koolis.

Kandideerima on oodatud igaüks, kellel on särav mõte või ka juba tõsine plaan luua teadusuuringute teenust pakkuv firma. Seda saab teha koostöös suurte rahvusvaheliste teaduskeskustega, kes tegelevad näiteks sünkrotronkiirgus- või neutronallikatega, või ka partnerluses oma koduülikooliga. Idufirmade kooli pääsenud teadlasi juhendavad individuaalselt teadusuuringute teenust pakkuvate Euroopa edukate firmade juhid. Samuti korraldatakse osalistele veebiseminare, kus õpetatakse, kuidas saada edukast teadlasest ettevõtjaks. Osavõtjad saavad võimaluse liituda üleeuroopalise võrgustikuga, mis koondab teadusuuringuid teenusena pakkuvaid ettevõtteid, et tehnoloogilise ettevõtluse kõrgmäestikus üheskoos edasi pürgida.

Teadusuuringuteenust pakkuvad firmad on leidlikud probleemilahendajad, kes otsivad ettevõtetele just nende vajadustele vastavaid lahendusi. Nad on suuri teaduskeskusi ja ettevõtteid ühendav tark vahelüli, mis hõlbustab asutustevahelist suhtlust ja asjaajamist. Eriti palju on neist tuge väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Tänapäevaste uurimisseadmete ja tipptasemel mõõtemeetodite tundmine annab teadusuuringuid teenusena pakkuvatele firmadele võimaluse muuta teadus kiiremini uuteks lahendusteks, toodeteks ja teenusteks, mis aitavad lahendada suuri ühiskondlikke ülesandeid, näiteks Covid-19 pandeemiat või kliimamuutusi.

Veebis toimuv personaalne juhendamine ja igakuised veebiseminarid algavad 2021. aasta märtsis ja kestavad juunini.

CAROTS (Commercial Analytical Research Organisations Transnational Strategy) on rahvusvaheline Interregi projekt, mille eesmärk on soodustada Läänemere piirkonnas analüütilist teadus- ja arendustööd tegevate ettevõtete loomist. Teadusuuringute teenust pakkuvad firmad (scientific service company) ühendavad tööstust ja akadeemilist teadusmaailma ning osutavad ettevõtetele uute materjalide, nanotehnoloogia ja eluteaduste vallas vajalikku analüütilise mõõtmise täisteenust koos andmeanalüüsiga. Projekti juhib Helmholtzi võrgustiku juhtiv uurimiskeskus DESY (Deutsches Elektronen-Synchrotron) Saksamaalt. Koostööd tehakse kümne projektipartneri ja 12 assotsieerunud organisatsiooniga kogu Läänemere piirkonnas.

Rohkem infot CAROTSi idufirmade kooli kohta leiab kodulehelt. Laadige alla CAROTSi idufirmade kooli infoleht ja vaadake korduma kippuvaid küsimusi.

Lisateave:
Ott Rebane, Tartu Ülikooli füüsika instituudi tööstussuhete juht, 5629 9145, ott.rebane [ät] ut.ee
Marco Kirm, Tartu Ülikooli füüsika instituudi eksperimentaalfüüsika professor, 5342 7170, marco.kirm [ät] ut.ee
Caroline Oxley, CAROTS projekti kommunikatsioonijuht, +49 40 8998 5312, caroline.oxley [ät] hzg.de

Novembrikuus Tartu Ülikoolis välja kuulutatud maskotivõistlusele laekus 97 kavandit, mis kõik olid väga omapärased ja erilised. Maskotina kujutati nii loomi, linde kui ka ajaloolisi isikuid. Nüüd on maskotivõistlus jõudnud avalikku hääletusvooru ja igal ülikoolipere liikmel on võimalus valida oma lemmik.

Hindamiskomisjon on 97 kavandi seast välja valinud kolm ning 7.–16. detsembrini saavad Tartu Ülikooli üliõpilased, töötajad ja vilistlased valida ülikooli veebilehel oma lemmiku.

„Rõõm oli näha, et huvi maskotivõistluse vastu oli suur. Hindamiskomisjonil oli ülimalt keeruline kolme tööd välja valida, sest suurepärase teostusega kavandeid oli väga palju,“ ütles maskotiprojekti eestvedaja, Tartu Ülikooli turundusspetsialist Mariana Tulf.

Komisjoni kuulusid arendusprorektor Erik Puura, vilistlasest ettevõtja Tiit Pruuli, teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava programmijuht Eve Komissarov, üliõpilaskonna aseesimees Trine Tamm ja ülikooli turundusspetsialist Mariana Tulf. Komisjon võttis arvesse ka semiootik Alexandra Milyakina ja ajaloolane Tiit Rosenbergi eksperdiarvamust.

Kavandeid valides pidas komisjon silmas, et tulevane maskott oleks kõiki ülikooli liikmeid kaasav ja arvestav. Finaali jõudsid Markus Tamme kavand „Öökull“, Hanna Marii Ilvese kavand „Rebane“ ja Lennart Rikki kavand „Tiksu“.

Kõik Tartu Ülikooli üliõpilased, töötajad ja vilistlased on oodatud hääletama oma lemmikkavandi poolt veebilehel ut.ee/et/maskott/hääletamine. Hääletada saab 16. detsembrini.

Lisateave: Mariana Tulf, Tartu Ülikooli turundusspetsialist, 737 6271, mariana.tulf [ät] ut.ee

Mäestike orgudes kasvavad metsad tekitavad aerosooli, mis kerkib orutuulte abil kõrgemale ja paisatakse lõpuks otse troposfääri ülemistesse kihtidesse. Kõrgmäestikud töötavad nagu suured aerosoolipumbad ja on teinud seda aegade algusest peale.

Kõrgele atmosfääri paisatud aerosooliosakesed mõjutavad lõpuks kliimat, olles pilvepiiskade tekketuumakesteks. Ajakirjas Nature Geoscience avaldatud uurimistöö aitab mõista atmosfääriosakeste teket ja nende allikaid nii praegusaja, tuleviku kui ka mineviku atmosfääris.

„Selleks et mõista inimtekkelist kliimamuutust, on tähtis saada aru, millised olid aerosoolide tekkemehhanismid atmosfääris enne tööstusrevolutsiooni,“ võttis Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen uuringu põhisõnumi kokku.

Niisugust uurimistööd saab teha vaid väga puhtas keskkonnas, kus on inimtekkelist reostust võimalikult vähe. Rahvusvaheline uurijate rühm tegi kõrgetasemelisi mõõtmistöid Nepali kliimaobservatooriumi seirejaamas Püramiid, mis asub Everesti jalamil 5050 meetri kõrgusel merepinnast, kaugel inimtegevusest ja saasteallikatest. Aerosooli füüsikalisi ja keemilisi omadusi mõõtsid projektis ka Tartu Ülikooli teadlased, kasutades selleks seadmeid, mis on välja töötatud ülikooli ja selle hargettevõtte Ariel AS-i koostöös. 

Looduslikud aerosooliosakesed

Uurimistöö käigus avastati, et ülespoole kerkiv orutuul kannab kaasa taimedest eralduvaid orgaanilisi lenduvühendeid, mis muunduvad atmosfääri oksüdeeriva toime tõttu madala lenduvusega ühenditeks ja tekitavad uusi atmosfääriosakesi. Väga suur hulk osakesi paisatakse läbi tihedamate atmosfäärikihtide otse kõrgustesse, kuhu nad väljaspool kõrgmäestikke jõuavad tunduvalt aeglasemini.

„Himaalaja mäestik on kui suur aerosoolitehas või -pump, mis toodab pidevalt suurel hulgal atmosfääriosakesi ja paiskab neid Everesti kohale kõrgele atmosfääri,“ kirjeldas Helsingi Ülikooli atmosfääri- ja maauuringute instituudi (INAR) kaasprofessor  ja uuringu juhtautor Federico Bianchi. Teadlased arvutasid, et see transpordimehhanism kasvatab osakeste hulka Himaalaja kohal kuni kolm korda.

See on esimene teadaolev uurimus, milles on mõõtmistulemustega tõestatud, et mägedes moodustuvad tuuled mõjutavad atmosfääriosakesi vabas troposfääris.

Lisaks näitavad mõõtmised, et need värskelt moodustunud aerosooliosakesed on loodusliku päritoluga ja nende keemilises koostises ei ole märgata inimtegevuse jälgi. Avastatud protsess on ilmselt püsinud muutumatuna tööstusrevolutsioonieelsetest aegadest peale ja see võis olla kõrgemates õhukihtides leiduvate aerosoolide üks oluline allikas.

Nende avastuste abil saavad teadlased paremini hinnata aerosoolide looduslikke tekke- ja transpordimehhanisme, mis võimaldab omakorda paremini uurida inimtekkelise kliimamuutuse ulatust.

Lisateave:
Heikki Junninen, Tartu Ülikooli füüsika instituudi keskkonnafüüsika labori juhataja, keskkonnafüüsika professor, 737 4774, heikki.junninen [ät] ut.ee

Vabariigi Valitsus otsustas tänasel istungil, et alates 14. detsembrist on suletud kõik õppeasutused, sealhulgas ülikoolid. Seetõttu otsustas ülikooli juhtkond, et Tartu Ülikoolis ei toimu auditoorset õpet vähemalt kuni kevadsemestri alguseni.

Eksamisessioon ja kontrolltööd toimuvad veebi teel. Kui eksameid ei ole võimalik planeeritud ajal korraldada, teavitab õppejõud üliõpilasi muutunud eksamiaegadest ÕIS-i kaudu.

Täpsemad juhised õppekorralduse kohta saadab juhtkond siis, kui valitsus on oma tänase otsuse ametlikult vormistanud.

Pärast Vabariigi Valitsuse korraldusega tutvumist   ning rektoraadi arutelu erandlike õppeolukordade üle, mille puhul kaugõppe rakendamine on väga keeruline, täpsustame kolmapäeval saadetud teadet. Suunised kehtivad kuni kevadsemestri alguseni.

• Praktikume võib detsembris teha väikestes rühmades, kui see on vältimatult vajalik. Pole aga kindel, kas neid ka jaanuaris teha saab. Soovime vältida olukorda, kus üle Eesti koju suundunud tudengid peavad mitu korda Tartusse sõitma.  
• Kui vähegi võimalik, tehakse eksamid ja arvestused veebis. Põhjendatud erandite puhul on lubatud teha eksamit auditooriumis. Õppejõud kooskõlastab sel juhul programmijuhiga ettepaneku teha eksam või arvestus auditoorselt. Lõpliku otsuse teeb õppeprodekaan.
• Õppejõud püüavad eksamite ja arvestuste aegu mitte muuta. Kui eksami või arvestuse tegemiseks veebis tuleb selle toimumisaega siiski edasi lükata (kõige kauem kuni kevadsemestri alguseni), ei tohi seda teha hiljem kui viis päeva enne eksami toimumist.
• Õppejõud võib aine hindamismeetodeid ja -kriteeriume muuta vaid siis, kui aines pole veel ühtegi eksamit või arvestust toimunud.  Õppeaine vastutav õppejõud kooskõlastab need muudatused programmijuhiga. Kui osa tudengeid on teinud eksami  või arvestuse juba  auditooriumis, võib teine osa tudengeid teha sama eksamit või arvestust veebis.
• Kõigist muudatustest teavitatakse üliõpilasi kohe ja muudatused on nähtavad ÕIS-is.
• Füüsilisel kogunemisel järgitakse väga rangelt hajutamisreeglit ja maski tuleb kanda nii praktika, eksami ja arvestuse ajal kui ka hoonesse tulles ja sealt lahkudes.
• Sarnaselt tasemeõppega ei korraldata ka täiendusõppes kuni kevadsemestri alguseni auditoorset õppetööd.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee

Värskes Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis on Tartu Ülikool tõusnud kõrgele teisele kohale ning hoiab ka Eesti ülikoolide võrdluses kõrgeimat kohta. Edetabelit koostab rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS).

QS reastab Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni parimaid ülikoole alates 2014. aastast. Esimesel kohal on algusest peale püsinud M. V. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool. Tartu Ülikool on edetabeli eesotsas olnud kõigil aastatel, kuid tänavune teine koht on seni kõrgeim. 

„Rahvusvahelistes edetabelites tõusmine pole kunagi ülikooli eraldiseisev eesmärk, vaid meie sisuliste eesmärkide kõrvaltulemus,“ ütles Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura. „Seejuures oleme näiteks Tartu Ülikooli uues arengukavas seadnud nii eesmärke, mis parandavad ülikooli positsiooni, kui ka selliseid, mis edetabelites tõusmisele sugugi kaasa ei aita. Ometi on selliseid hinnanguid meeldiv lugeda. See annab tunnistust, et Tartu Ülikool on oma kõrgetasemelise tegevusega rahvusvaheliselt silmapaistev,“ lisas ta.

Kolmandale kohale paigutus Peterburi Riiklik Ülikool. Eesti ülikoolidest on lisaks Tartu Ülikoolile edetabelis ka Tallinna Tehnikaülikool, kes on võrreldes eelmise aastaga langenud 22. kohalt 31. kohale, ja Tallinna Ülikool, kes säilitas 400 ülikooli konkurentsis 71. koha.

Edetabelis on esindatud 30 riigi ülikoolid. Esikümnesse mahuvad lisaks Eestile ja Venemaale vaid Tšehhi ning Poola ülikoolid. Ülejäänud Baltikumist oli parim 20. kohale paigutunud Vilniuse Ülikool.

Paremusjärjestuse koostamisel arvestab QS kümmet näitajat: ülikooli maine akadeemilistes ringkondades (30%) ja tööandjate seas (20%), üliõpilaste ja akadeemiliste töötajate suhtarv (10%), publikatsioonide arv ühe akadeemilise töötaja kohta (10%), viitamiste arv ühe publikatsiooni kohta (5%), välistöötajate ja -üliõpilaste osakaal (kumbki 2,5%), doktorikraadiga akadeemiliste töötajate osakaal (5%), ülikooli nähtavus veebis (5%) ja ülikooli teaduskontaktide rahvusvahelisus (10%).

QS-i Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide pingereaga saab tutvuda QS-i veebilehel. 
Juunikuus avalikustatud QS-i maailma ülikoolide tänavuses pingereas paikneb Tartu Ülikool rekordkõrgel 285. kohal.

Lisateave: Lauri Randveer, Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 512 9996, lauri.randveer [ät] ut.ee

11.–29. jaanuarini saavad Tartu Ülikooli üliõpilased ja vilistlased kandideerida mentorlusprogrammi. Viiendat aastat toimuva programmi eesmärk on anda osalejatele võimalus õppida tippspetsialistidest ja -juhtidest vilistlastelt, viibida inspireerivas õpikeskkonnas ja tugevdada kogukonnatunnet ülikoolis.

Mentoriks oodatakse kandideerima Tartu Ülikooli vilistlastest juhte ja tippspetsialiste, menteedeks aktiivseid ja motiveeritud Tartu Ülikooli üliõpilasi. Programmis osalejad läbivad lühikoolituse, kus neile antakse alusteadmised heaks mentoriks olemisest. Kogu programmi jooksul saab osaleda professionaalset ja enesearengut soodustavatel seminaridel. Selle aasta mentorlusprogramm toimub esimest korda koostöös Eesti Mentorite Kojaga.

Vilistlastegevuse ja mentorlusprogrammi koordinaatori Kadri-Ann Mägi sõnul on varasematel aastatel osalenud üliõpilased ja mentorid jäänud koostööga väga rahule. Kogenud praktikuga suheldes on osalejad leidnud oma tegevusele ja mõtetele uusi perspektiive. Mentorid aga mõistavad paremini, kuidas noored mõtlevad ja millised on nende ootused tööandja suhtes. „Mentorlusprogrammist võidavad mõlemad,“ märkis Mägi.

2021. aasta mentorlusprogrammi seminarid ning mentorite ja menteede kohtumised toimuvad veebis. Nii saavad programmis osaleda ka välismaal elavad Eesti üliõpilased ja vilistlased. Samuti viiakse esimest korda kokku välistudengitest menteed ja välisvilistlastest mentorid. 

Soovitusi mentorlusprogrammis osalemise kohta on Tartu Ülikooli vilistlasblogis jaganud Sven Anderson loos „Igapäevane realism TÜ mentorlusprogrammist“ ja Triinu Sirge kirjutises „7 soovitust mentorlusprogrammis osalemiseks!“

Täpsema info, kandideerimisteabe ja ajakava leiab veebilehelt www.ut.ee/mentorlusprogramm.

Lisateave: Kadri-Ann Mägi, TÜ vilistlastegevuse ja mentorlusprogrammi koordinaator, 5310 1610, kadri-ann.magi [ät] ut.ee

Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor

Oleme ikka veel erilises olukorras. Eksameid tehakse suures mahus veebis ja koroona ei näita leevenemise märke. Praegust seisu hinnates oleme otsustanud, et kevadsemester algab suures mahus veebipõhiselt.  Auditooriumis võib teha praktikume, mida teisiti korraldada ei saa. Kevadise kogemuse põhjal kinnitame üle, et selle otsusega ei lükata õppetöö algust märtsini edasi. Õppetöö algab veebruaris, kuid teistsuguses vormis.

Selle kohta, mis saab märtsis, teeme uue otsuse kuu aja pärast veebruari esimesel poolel. Loodetavasti saame hakata märtsis-aprillis naasma väikestes rühmades tavapärase õppetöö juurde. Vajaduse korral saame selleks kasutada teaduspõhiseid arvutusi ning andmeid ruumide mahu ja ventilatsiooni kohta.

Kevadel pidime eriolukorra tõttu tulema üleöö toime nii veebi teel õppimise, töötamise kui sageli ka isikliku elu korraldamisega. See oli raske, aga andsime vastastikku eksimused andeks, kuna tegemist oli erakorralise olukorraga. Nüüd on õppetöö, sh eksamid, taas suures mahus veebis. Veebiõpe on keerukas peamiselt seetõttu, et me pole üldjuhul tahtnud sel moel õppida ega õpetada. Igasugune muutus on vastuoluline. Sellega kaasneb lisatöö ja uue asja õppimisega seotud ebamugavus, kuid ka lahknev arusaam muutuse vajalikkusest, võimalikkusest ja kasulikkusest. See omakorda näitab, et teavitada ja selgitada on vaja mitu korda enam kui tavaolukorras, kus kõik on olnud kokku lepitud.

Et saaksime senisest kogemusest õppida, tuletame meelde üldised e-õppe tarkused ja mõne õppetunni eelmisest kevadest.

1. Õppejõud vastutab õppevormi valiku eest
   1. Õppejõud valib õppetöö viisi, kuid peab enne muudatuste tegemist nõu programmijuhi ja/või õppeprodekaaniga. Ülikool on enamat kui üksikud ained ja seetõttu on valikutel kohati piirid.
   2. Kui mõnda asja tuleb teha esimest korda või see pole seni mingil põhjusel hästi õnnestunud, saab nõu ja abi valdkonna õppedisainerilt, õpetamisoskuste konsultandilt või oma instituudi e-õppe tugispetsialistilt. Peaaegu kõike on võimalik teha veebi kaudu, kui vaid tahta!
   3. Muudatusest tuleb teavitada üliõpilasi, kellele tuleb ka selgitada selle põhjusi. Samuti on vaja muudatus fikseerida ÕIS-is.
   4. Oluline on kehtestada aines osalemise reeglid ja neid järgida. Toeks on e-õppija käsiraamat.
2. Õppe tulemus sõltub suuresti üliõpilaste ja õppejõudude aktiivsusest
   1. Veebis on väga lihtne olla kohal tegelikult kohal olemata. Kui üliõpilased sooviksid praegusest rohkem veebiõpet, siis õppejõude pidurdab üliõpilaste passiivne osalus – kaamerad on kinni ja rääkida tuleb kui musta auku. Oluline on õppejõu oskus aktiivset osalust soodustada ja hinnata: korraldada arutelusid väiksemates rühmades, kavandada üliõpilaste pikemaid sõnavõtte ja neid ka hindamisel arvestada. Kuid veel tähtsam on üliõpilase enda ettevalmistus, panustamine, eeskuju näitamine ja aines etteantud reeglite järgimine.
      Üliõpilane! Ole kohal, mõtle kaasa, tee kaamera ja mikrofon lahti ja ütle oma seisukoht välja, muretsemata, mida teised sellest arvavad. Oma nime ja näoga esinemine on akadeemilise hariduse loomulik osa, mis toetab nii õppejõudu kui ka kaasüliõpilasi sellel keerulisel ajal. Kui õpe eeldab aktiivset osalust, siis on elementaarne, et kaamera on avatud. On arusaadav, kui mõnel juhul tehnilised probleemid seda ei võimalda, kuid see ei saa olla reegel.
   2. Kevadine kogemus näitas, et nii õppejõude kui ka üliõpilasi häiris füüsiliste kohtumiste puudumine. Üliõpilased hindasid kõrgemalt aineid, milles õppejõud andis üksi kodus materjalide lugemise asemel või sellele lisaks võimaluse osaleda veebiseminaridel.
3. Usaldame, aga mõistagi ka kontrollime
   1. Üliõpilasesindus saatis jõulude eel programmijuhtide listi ettepanekud veebieksamite tegemise kohta, viidates hindamise kohandamise juhistele. Üliõpilased leidsid, et „e-eksamite/e-arvestuste rakendamise vastuargumendiks ei peaks olema akadeemiline petturlus“ ning et eksameid võiks kohandada, nii et „faktiteadmistele keskendumise asemel oleks fookuses faktide ja teooriate rakendus, süntees ja analüüs.“ Üliõpilaste ettepanekud väärivad igal juhul toetust. Väga tahaks, et sellest keerukast ajast jääks meelde hea õppimiskultuur, sh aus käitumine teadmiste kontrollil. Kahjuks on aga olnud ka näiteid, kus veebieksamil petetakse või kus õppejõud piirab petmise vältimiseks eksamiaega määral, mis ei võimalda analüüsi.
   2. Head üliõpilased! Loodan, et käitute küpsete õppuritena ja saate aru, kelle jaoks te õpite. Tasub ka meeles pidada, et õppekorralduseeskiri näeb petturluse korral ette noomituse või eksmatrikuleerimise.
   3. Head õppejõud! Hinnakem faktiteadmistest enam analüüsivõimet ja vajaduse korral võtkem tudengitelt nn aususe lubadus. Petturluse vastu aitab lisaks vastamisaja piiramisele ka küsimuste järjekorra muutmine ja nende paigutamine ühekaupa lehele, arvude muutmine samatüübilistes matemaatikaülesannetes jm. Nagu auditooriumis toimuva eksami puhul, kasutagem ka veebis järelevalvet. Võimalused selleks on olemas: SEB (Safe Exam Browser), testi järelevalve plugin või testisoorituste videojälgimine. Sobiva kontrolliviisi valikul saab nõu õppedisainerilt. Vaata, millised on testide seadistamisel ja videojärelevalve korraldamisel ohukohad, mis võivad tekitada tehnilisi probleeme.
   4. Järelevalve on küll kõigile ebamugav, raiskab aega ja võrgukiirust, kuid on usaldusväärsuse tagamiseks vältimatult vajalik.
   5. Üliõpilased, kes ei soovi sooritada enda koduses keskkonnas järelevalvega eksamit, saavad seda teha ülikooli raamatukogus. Raamatukogu teise korruse laenutusletist saab videojälgimise jaoks vajaduse korral laenutada veebikaamera komplekti.

Kuigi muutused on praeguses olukorras paratamatud, jäävad õppimise ja õpetamise püsiväärtused ometi muutumatuks. Üliõpilasesinduse eestvedamisel on kokku lepitud õppimise hea tava, õppejõud järgivad õpetamise hea tava. Mõlema tavaga väärtustatakse koostööd. Keerulistel aegadel aitab teadmine, et koos õpetamist ja õppimist õppides tuleme ka sellest kriisist välja loodetavasti targema ja tugevamana.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee