Üleülikooliline praktika vahendamise keskkond Futulab ootab kõikide õppekavade üliõpilasi liituma huvipakkuva praktikaprojektiga. Registreeruda on võimalik 20. septembrini. Projektipraktika annab üliõpilasele projektitöö kogemuse ja seega ka tööturul eelise. Samuti laiendab see silmaringi, toob mugavustsoonist välja ja sunnib arenema.

Projektipraktika võimaldab

• rakendada erialaseid teadmisi ja oskusi;
• teha koostööd organisatsioonidega eri valdkondadest;
• laiendada silmaringi;
• leida uusi tutvusi;
• saavutada reaalseid tulemusi;
• saada 6 ainepunkti.

Projektiga saab liituda veebilehel praktika.ut.ee/projektipraktika, kus tuleb klõpsata sobival projektil ja seejärel avanenud aknas nupul „Liitu“. ÕIS-i ainekavale registreeritakse projektidega liitunud üliõpilased sügissemestri jooksul. Projektipraktika algab 22. septembril Narva mnt 18–1006 toimuva sissejuhatava seminariga, kus tutvustatakse praktika korraldust.

Tööd tehakse meeskondades ja igal projektil on juhendaja. Projektitööd toetavad lisaks Moodle’i kursus ja praktika koordinaatorid. Üliõpilased seavad eesmärgi ning koostavad projektiplaani ja ajakava, kasutades muu hulgas koostöö-, probleemilahendus-, suhtlemis- ja mõtestamisoskust.

Projektipraktika on paindlik, sest meeskonnaliikmed valivad tööks endale sobiva aja, koha ja viisi. Lisaks annab tegutsemine eri õppekavade üliõpilastest koosnevas meeskonnas suurepärase võimaluse omandada koostöökogemusi ja jõuda oma projektiga käegakatsutavate tulemusteni.

Projektipraktika koostööpartnerid on näiteks Tartu Ülikooli muuseum, MTÜ Wikimedia Eesti, majandusteaduskond, MTÜ Elistvere Loomapargi Sõprade Klubi ja sotsiaalne ettevõte Köömen.

Lisateave: Merily Heinalo, TÜ majandusteaduskonna praktika koordinaator, 5649 5333, merily.heinalo [ät] ut.ee

Teisipäeval, 1. septembril kell 13.00 räägib Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser veebiülekandes ülikooli õppe- ja töökorraldusest algaval sügisel.

Intervjuus tuleb juttu näiteks sellest, mida peab koroonaviiruse leviku tingimustes silmas pidama ja kui palju hakkab tavapärast auditoorset õpet asendama e-õpe. Lisaks korratakse üle, kuidas enda ja teiste tervist tööl ja õppetööl viibides hoida ning kuidas käituda haigestumise korral.

Vaata otseülekannet Microsoft Teamsi keskkonnas. Rektorile on võimalik ülekande ajal ka küsimusi esitada.

Otseintervjuu toimub eesti keeles. Intervjuu salvestis koos ingliskeelsete subtiitritega avaldatakse Tartu Ülikooli veebilehel 2. septembril.

23. septembril kell 14.00-16.00 toimub teadus- ja arendusteenuste ettevõtete esindajatele veebitöötuba „Uus võrgustik analüütilist teadus- ja arendusteenust pakkuvatele firmadele“. Töötuba on osa suuremast projektist, mille käigus uuritakse, kuidas paremini rakendada avaliku rahastamise toel loodud teadustaristut ettevõtete teadus- ja tehnoloogiliste küsimuste lahendamiseks.

Suurte teaduskeskuste eesmärgid ja ka ülikoolide ülesanded ei kattu alati tööstuse teadus- ja arendustegevuse vajadustega. Tartu Ülikooli füüsika instituut osaleb Interregi programmi kaudu rahvusvahelises projektis CAROTS (ingl Commercial Analytical Research Organisations Transnational Strategy), milles analüüsitakse teadustaristut ja tööstuskliente ühendavaid ja arendusteenuseid vahendavate edukate ettevõtete tegevust ning nende loomiseks vajalikke tingimusi.

„Sellised ettevõtted moodustaksid lepingulist teadustööd pakkuva vahelüli ühelt poolt teadusorganisatsioonide ja ülikoolide rikkaliku seadmepargi ning teiselt poolt tehnoloogiaettevõtete arendustöö ja mõõtmisvajaduste vahel. Niisugune vahendamine võimaldaks luua uusi ja ettevõtjasõbralikumaid teadus- ja arendusteenuseid, mis aitaksid kiirendada ettevõtete uuendustegevust,“ selgitas professor Marco Kirm Tartu Ülikooli füüsika instituudist. Veelgi enam, selliste ettevõtete Läänemere-äärne koostöövõrgustik toetaks nende püüdlusi ja võimaldaks uuel kujuneval teadus- ja arendusteenuste turul tõhusamalt koostoimida.

Eesti ettevõtetest sobivad praegu oma analüütiliste uuringutega sellesse kategooriasse tehnoloogiaarenduskeskused, aga oodatud on ka kõik teised arendusteenust pakkuvad ettevõtted.

23. septembril toimuva töötoa eesmärk on teha kindlaks võimalikule tulevasele võrgustikule esitatavad tingimused ja liitujate soovid. Jutuks tuleb, kuidas luua analüütilise teadus- ja arendusteenust pakkuvate firmade võrgustikku Euroopas laiemalt, mis kasu oleks sellisesse võrgustikku kuulumisest ning kuidas kõik osalised paremast koostööst võidavad. „Üritame leida võimalusi, kuidas oma pingutusi ühendada, et lahendada kõige paremal viisil ülesanded, mis meil kõigil teadus- ja arendusteenuste pakkumisel ette tulevad,“ selgitas füüsika instituudi tööstussuhete ekspert Ott Rebane.

Töötuppa saab registreeruda 9. septembrini aadressil https://www.tilmeld.dk/workshop2309/conference.

Interregi programmis edendatava strateegia CAROTS raames otsitakse vastust küsimusele, kuidas rakendada avalikult rahastatavat teadustaristut, nii et ettevõtete teadus- ja tehnoloogilised probleemid saaksid parima lahenduse.

Lisateave:
Professor Marco Kirm, CAROTS-i juht Eestis, 5342 7170, marco.kirm [ät] ut.ee
Ott Rebane, TÜ füüsika instituudi tööstussuhete ekspert, 5629 9145, ott.rebane [ät] ut.ee

7. septembril kell 16.15 räägib masinnägemise professor Gholamreza Anbarjafari ülikooli aulas masinnägemise rakendusviisidest inimese ja roboti vahelises suhtluses, keskendudes afektiarvutusele. Loengul „Afektiarvutus: inimkäitumise analüüsist masinnägemise ja -õppe abil“ käsitleb ta erinevaid tunnusehõive viise (nt pildil, helil või puudutusel põhinevaid) ning dimensioonide vähendamise ja semantilise mõistmise vajadust (nt näotuvastus, äratundmine ja jälgimine ning audiovisuaalne tunnusehõive).

Tehisintellektil põhinevad sotsiaalsed agendid ja robotsüsteemid on viimasel ajal pälvinud üha enam tähelepanu paljudes valdkondades, nagu masinnägemine, tehisintellekt, inimese ja masina vaheline suhtlus ning protsesside nutikamaks muutmine. Tekkinud on valdkondadevaheline koostöö. Oma inauguratsiooniloengul räägib professor Gholamreza Anbarjafari masinnägemise rakendusviisidest inimese ja roboti vahelises suhtluses, keskendudes afektiarvutusele. Ta käsitleb erinevaid tunnusehõive viise (nt pildil, helil või puudutusel põhinevaid) ning dimensioonide vähendamise ja semantilise mõistmise vajadust (nt näotuvastus, äratundmine ja jälgimine ning audiovisuaalne tunnusehõive). Samuti kirjeldab ta, kuidas tema inimkäitumisalase uurimistöö tulemusi kasutatakse inimese ja roboti suhtluse parandamiseks – see on võimalik tänu inimese mitmetahuliste emotsioonide äratundmisele ja analüüsimisele ka olukorras, kus inimene andmehõivesüsteemiga koostööd ei tee. Anbarjafari räägib, kuidas masinõppesuundi, näiteks tugivektormasinaid, peidetud Markovi mudeleid ja süvaõppetehnikaid kasutatakse audiovisuaalses tunnusehõives ning näo ja keha analüüsimisel kõrge ruumilis-ajalise lahutusvõime juures. Samuti saab kuulda Anbarjafari käimasolevast teadustööst: masinnägemisel põhinevast lahendusest, mis aitab mõista, kuidas inimesed varjavad oma emotsioone. Loengu lõpus puudutab Anbarjafari muu hulgas tehisintellekti erapooletust masinnägemise vaatepunktist.

Gholamreza Anbarjafari (Shahab) on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi masinnägemise professor. Ta on Tartu Ülikoolis loonud intelligentse masinnägemise labori, mis on Baltimaade suurim omalaadne. Anbarjafari on olnud Euroopa teaduse ja tehnoloogia alase koostöövõrgu (COST) info- ja kommunikatsioonivaldkonna tehisnägemise ja keeletehnoloogia integreerimise töörühma teaduskoordinaatori asetäitja ning esindanud Eestit ka mitme teise COST-i projekti juures. Ta on mitme teadusajakirja, eriväljaande ja raamatuprojekti, sh Springer SIVP, MDPI Entropy, MDPI Information, JAD, Springer MVAP ning EURASIP JIVP kaastoimetaja ja külalispeatoimetaja. Lisaks on ta Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi (IEEE) vanemliige ja juhib IEEE Eesti sektsiooni signaalitöötluse, lülituste ja süsteemide ning pooljuhtlülituste töörühma. Professor Anbarjafari on saanud palju riiklikke ja rahvusvahelisi grante nii Eesti ja Euroopa Liidu asutustelt kui ka erasektorist. Tema uurimisvaldkondade hulka kuuluvad masinnägemine, masinõpe, inimese ja roboti vaheline suhtlus, graafilised mudelid ning tehisintellekt. Tema juhendamisel on kaitstud 17 magistri- ja seitse doktoritööd ning ta on avaldanud üle 130 teadusartikli. Anbarjafari on korraldanud või aidanud korraldada arvukalt erialaseid konverentse, võistlusi ja töötube ning olnud seotud mitme idu- ja võrsefirmaga.

Inauguratsiooniloeng toimub inglise keeles.

KÕIK HUVILISED ON OODATUD!

Inauguratsiooniloengust toimub ka veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel

15. septembril toimub e-konverents „Bridging the gap between Science and Business: How to empower Intermediary Companies“, mis toob kokku Euroopa parimad praktikud, kes jagavad ülikoolide ja tööstuse häid koostöökogemusi uute ärimudelite alusel ning arutlevad teadus- ja arendusteenuseid pakkuvate erafirmade ees seisvate ülesannete üle.

Ettevõtluses eeldab teadus- ja arendustegevus kiiret reageerimist ja paindlikku tegutsemist. Teadusasutuste tööprotsess lähtub mõneti teisest loogikast, mistõttu ei vasta see sageli ettevõtete ootustele. Tekkinud lõhe ületamiseks on mitmel pool Euroopas rajatud teadustaristut ja tööstuskliente ühendavaid ettevõtteid, kes tegelevad analüütilise teadus- ja arendustööga (ingl Commercial Analytical Research Organisations, CARO).

„Sellised ettevõtted aitavad teadusorganisatsioone ja suuri taristuid, et need ei peaks panustama oma ressursse tööstusuuringutesse, ning aitavad luua teadusteenustele rahvusvahelist turgu. Tööstus- ja tehnoloogiafirmad saavad niisuguste ettevõtete vahendusel lihtsama juurdepääsu suurtele teaduskeskustele ja ka ülikoolide tipptasemel laboritele. Sellised võimalused on eriti olulised tehnoloogiamahukates arendusvaldkondades, kus arendatakse näiteks uusi materjale või nanotehnoloogiat,“ selgitas professor Marco Kirm Tartu Ülikooli füüsika instituudist.

Rahvusvaheline projektimeeskond on koos Eesti partneritega uurinud lähemalt analüütilist teadus- ja arendusteenust pakkuvate ettevõtete ärimudeleid, nende rahastamist, riiklikku ja regionaalset poliitikat nii Läänemere piirkonnas kui ka Euroopas laiemalt. Seda on tehtud rahvusvahelise projekti CAROTS (ingl Commercial Analytical Research Organisations Transnational Strategy) raames. E-konverentsil esitletakse huvilistele senise tegevuse käigus analüüsitud tulemusi ja pakutakse välja tulevikusoovitusi.

Konverentsile on oodatud Läänemere riikide poliitikakujundajad, teadus- ja ettevõtlusministrid, piirkondlikud arenduskeskused, analüütikat uurivad ettevõtted, analüütiliste teadustaristute ja ülikoolide töötajad, tööstuse ja ettevõtete esindajad ning finantsinvestorid.

Konverentsist osavõtt on tasuta, kuid palume huvilistel registreeruda 15. septembriks veebivormi kaudu.

Konverents saab teoks Interregi programmi ja Eesti riigi toel.

Lisateave:
Professor Marco Kirm, CAROTS-i juht Eestis, 5342 7170, marco.kirm [ät] ut.ee
Ott Rebane, TÜ füüsika instituudi tööstussuhete ekspert, 5629 9145, ott.rebane [ät] ut.ee

14. septembril kell 16.15 kõneleb Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen ülikooli aulas inaguratsiooniloengul„Planeedi Maa elukindlustus ehk atmosfääriosakeste sünd“ sellest, kuidas tekivad ja kasvavad atmosfääriosakesed ning nende füüsikalis-keemiliste omaduste uurimisest.

Aastal 2014 kinnitas valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), et inimtegevuse mõju kliimale on märkimisväärne ja inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkogus on praegu ajaloo suurim. Kliimamuutused on juba avaldanud laiaulatuslikku mõju ökosüsteemile.

Atmosfääri paisatud süsinikdioksiidi kontsentratsioon domineerib selgelt kõikide teiste kliima soojenemist põhjustavate tegurite üle, atmosfääriosakestel on aga omakorda jahutav mõju. Atmosfääriosakesed on õhus hõljuvad tahked või vedelad osakesed, millest väikseimad on kõigest mõne nanomeetri suurused. Tänu viimase aja tõhusale uurimistegevusele teame praegu atmosfääriosakeste kiirgusjõust rohkem kui kunagi varem. Paraku teame nüüdseks ka seda, et nende jahutav mõju on väiksem, kui esialgu arvatud.
Atmosfääriosakesed on meie planeedi energiatasakaalu hindamisel siiani suurim mõistatus. Me teame, et osakesi paisatakse õhku otsese või kaudse heitena, ent meil puudub üksikasjalik teave nende füüsikalis-keemilise olemuse kohta. Teame, et pilvede kondensatsioonituumakeste ja pilvede moodustumise põhiline looduslik allikas on uued atmosfääriosakesed, ent me ei tunne veel piisavalt osakeste tekke taustal olevaid keemilisi protsesse. Seetõttu ei oska me usaldusväärselt hinnata inimtegevuse mõju osakeste tekkele ja selle kaudu ka pilvede tekkele, et prognoosida atmosfääri ainukest nähtust, mis jahutab kliimat looduslikul moel – atmosfääriosakeste kiirgusjõudu.

Niisiis pakuvad atmosfääriosakeste teke ja kasvamine põnevat ja olulist uurimisainest. Peamine keerdküsimus seisneb äsja tekkinud aerosooliosakeste füüsikalis-keemiliste omaduste üksikasjalikus kindlaksmääramises. Atmosfääriosakesed on kui planeedi tervisekindlustus, kuid nende mõistmiseks vajame veel üksjagu kõrgetasemelist teadustööd.
Heikki Junninen on lõpetanud 2001. aastal Kuopio Ülikoolis keskkonnakeemia magistriõppe ja kaitsnud 2014. aastal Helsingi Ülikoolis doktoriväitekirja füüsikas. Osa doktoriõpingutest on ta läbinud Itaalias Euroopa Komisjoni uurimiskeskuses Ispra. Järeldoktorantuuri ajal Helsingi Ülikoolis on ta osalenud ekspeditsioonidel muu hulgas Põhja-Gröönimaal ja Himaalaja kõrgmäestikus. Junninen on Soome ettevõtte Kärsa Oy kaasasutaja ja töötanud seal tarkvaraarendajana. Praegu juhib ta Tartu Ülikooli füüsika instituudis keskkonnafüüsika laborit ning vastutab atmosfääri ja aerosoolide füüsikalis-keemilisi omadusi ja kliimat käsitleva teadustöö hea käekäigu eest. Viimasel kahel aastal on ta arvatud maailma enim viidatud teadlaste 1% hulka.

Kõik huvilised on oodatud!

Inauguratsiooniloengust toimub ka veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel.

14. septembril kell 16.15 kõneleb Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen ülikooli aulas atmosfääriosakeste tekkest, kasvamisest ja mõjust Maa kliimale. Loengul „Planeedi Maa elukindlustus ehk atmosfääriosakeste sünd“ selgitab Junninen, mida on teadlased viimase aja tõhusa uurimistegevuse abiga atmosfääriosakeste kiirgusjõu ja kliimat jahutava mõju kohta teada saanud ning milline seos on atmosfääriosakestel ja kliimasoojenemisel.

Aastal 2014 kinnitas valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), et inimtegevuse mõju kliimale on märkimisväärne ja inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkogus on praegu ajaloo suurim. Kliimamuutused on juba avaldanud laiaulatuslikku mõju ökosüsteemile.

Atmosfääri paisatud süsinikdioksiidi kontsentratsioon domineerib selgelt kõikide teiste kliima soojenemist põhjustavate tegurite üle, atmosfääriosakestel on aga omakorda jahutav mõju. Atmosfääriosakesed on õhus hõljuvad tahked või vedelad osakesed, millest väikseimad on kõigest mõne nanomeetri suurused. Tänu viimase aja tõhusale uurimistegevusele teame praegu atmosfääriosakeste kiirgusjõust rohkem kui kunagi varem. Professor Junnineni sõnul teame nüüdseks paraku ka seda, et nende jahutav mõju on väiksem, kui esialgu arvatud.

Atmosfääriosakesed on meie planeedi energiatasakaalu hindamisel siiani suurim mõistatus. Me teame, et osakesi paisatakse õhku otsese või kaudse heitena, ent meil puudub üksikasjalik teave nende füüsikalis-keemilise olemuse kohta. Teame, et pilvede kondensatsioonituumakeste ja pilvede moodustumise põhiline looduslik allikas on uued atmosfääriosakesed, ent me ei tunne veel piisavalt osakeste tekke taustal olevaid keemilisi protsesse. Seetõttu ei oska me usaldusväärselt hinnata inimtegevuse mõju osakeste tekkele ja selle kaudu ka pilvede tekkele, et prognoosida atmosfääri ainukest nähtust, mis jahutab kliimat looduslikul moel – atmosfääriosakeste kiirgusjõudu.

Junnineni sõnul on ülimalt põnev uurida midagi nii ürgset ja vana, kuid elutähtsat. „Uurides pilvede teket molekulaarsel tasandil, leiame vastuse muu hulgas ka niisugustele suurtele küsimustele nagu see, kuidas maakasutus mõjutab kliimasoojenemist,“ rääkis ta.

Niisiis pakuvad atmosfääriosakeste teke ja kasvamine põnevat ja olulist uurimisainest. Peamine keerdküsimus seisneb äsja tekkinud aerosooliosakeste füüsikalis-keemiliste omaduste üksikasjalikus kindlaksmääramises. Atmosfääriosakesed on kui planeedi elukindlustus, kuid nende mõistmiseks vajame veel üksjagu kõrgetasemelist teadustööd.

Heikki Junninen on lõpetanud 2001. aastal Kuopio Ülikoolis keskkonnakeemia magistriõppe ja kaitsnud 2014. aastal Helsingi Ülikoolis doktoriväitekirja füüsikas. Järeldoktorantuuri ajal Helsingi Ülikoolis osales ta ekspeditsioonidel muu hulgas Põhja-Gröönimaal ja Himaalaja kõrgmäestikus. Praegu juhib Junninen Tartu Ülikooli füüsika instituudis keskkonnafüüsika laborit ning vastutab atmosfääri ja aerosoolide füüsikalis-keemilisi omadusi ja kliimat käsitleva teadustöö hea käekäigu eest. Viimasel kahel aastal on ta arvatud maailma enim viidatud teadlaste 1% hulka.

Inauguratsiooniloengust tehakse ka veebiülekanne, mida saab jälgidavideoportaali UTTV vahendusel.

Lisateave: Heikki Junninen, Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor ja laborijuhataja, 737 4774, heikki.junninen [ät] ut.ee

Ülikooli keskne tunnustussüsteem tegi läbi uuenduskuuri: muudeti tunnustamise korda ja loodi teenetemärgid. Silmapaistvate inimeste esiletõstmisele saavad kaasa aidata kõik ülikoolipere liikmed.

Tarkusekuu esimesel päeval jõustus ülikooli uus tunnustamise kord. Akadeemilise sekretäri Tõnis Karki sõnutsi aitavad uuendused murda mõnda väljakujunenud tava, näiteks harjumust tunnustada inimesi tähtsa sünnipäeva aegu, ja tõsta paremini esile neid, kes on teinud ülikooli heaks midagi olulist. Uuenduste käigus loodi kaks uut teenetemärki: pikaajalistele töötajatele mõeldud rinnamärk „100 semestrit ülikoolis“ ja Ülikooli Tänutäht, mis antakse ülikoolivälistele isikutele, kes on osutanud TÜ-le suuri teeneid.

Uue korra kohaselt on tunnustuse määramisel kõik ülikooli liikmed võrdsed, st teenetemärke antakse nii töötajatele kui ka üliõpilastele. Ka teenetemärgiga tunnustamise ettepanekuid saavad edaspidi teha kõik ülikoolipere liikmed – pole tähtsust, kas esitaja on üliõpilane või töötaja. Selleks on ülikooli kodulehel spetsiaalne veebivorm. „Sinna tuleb kirjutada väike, kuni tuhandest tähemärgist koosnev põhjendus, miks ettepanek tehakse. See peab olema konkreetne, sest sellest peab selguma, mille eest tuleks inimest tunnustada,“ täpsustas Karki. Ta rõhutas, et põhjendus peab olema kindlasti läbimõeldud ja mõjus, et teenetemärkide komisjon, kuhu kuuluvad kõigi valdkondade esindajad, akadeemiline sekretär ning personaliosakonna ja üliõpilaskonna esindaja, saaks seda arvesse võtta. Oma ettepanekud teevad ka rektor ja komisjoni liikmed.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis.

Kuni 30. oktoobrini 2020 saab esitada kandidaate Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnale. Sellega tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust.

Rahvusmõtte auhind antakse pidulikult üle 1. detsembril rahvusülikooli 101. aastapäeval Tartu Ülikooli aulas. Auhinnaks on Ilmamaa kirjastuse sarja „Eesti mõttelugu“ 50 köidet ja klaastaies, mille autor on kunstnik Tiina Sarapu.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustamise ettepanekuid võivad teha Tartu Ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade, instituutide, kolledžite ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud, teiste teadus- ja arendusasutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata Tartu Ülikooli rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu, või e-posti aadressil rektor [ät] ut.ee. Üles võib seada ka varasemate aastate kandidaate, kes ei ole valituks osutunud.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli.

Rahvusmõtte auhinda on välja antud alates 2004. aastast. Eelmistel aastatel on selle pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton, lavastaja ja operaator Andres Sööt, zooloog ja looduse tutvustaja Fred Jüssi, tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa ning luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel.

Lisateave:
Saima Tiirmaa-Oras, Tartu Ülikooli rektori abi, 737 5602, saima.tiirmaa-oras [ät] ut.ee
Kady Sõstar, Tartu Ülikooli protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Paistab, et just nii on küsinud EKRE poliitikud. Vastuseks on nad pakkunud välja eelnõu, mille eesmärk on mitte lubada siia õppima ühtegi Ukrainast, Gruusiast, Venemaalt või muust Euroopa Liidu välisest riigist tulevat noort, kes oma õpingute eest ei maksa. Eelnõu ilmus välja septembri alguses ilma igasuguse analüüsi ja väljatöötamiskavatsuseta, asjaosalisi teavitamata ja nendega kooskõlastamata. Kui mõte, et mujalt tulijad peavad oma õpingute eest üldjuhul maksma – ja nad teevadki seda –, on üldiselt arusaadav, siis tasuta õppe võimaluste täielik keelamine pole kooskõlas ühegi teise tööturu-, rände- või kõrgharidusstrateegia ega -poliitikaga ning on Eesti majandusele kahjulik.

Kes millise raha eest kui hästi õpib?
Alustuseks mõned arvud. Tartu Ülikoolis alustas sel aastal kahel esimesel õppeastmel õpinguid 495 välisüliõpilast. See on sisuliselt sama arv mis aastatel 2018 ja 2019. Kui paljud neist sel sügisel Eestisse jõuavad, selgub peagi.

Välisüliõpilaste arvu kiire kasvu aeg on läbi mitmel põhjusel. Ülikool ise ei ava enam hoogsalt ingliskeelseid õppekavu, oleme üldse oma vastuvõtuarve koomale tõmmanud ning pakume varasemast vähem tasuta õppe võimalusi. Selle aasta vastuvõttu, ennekõike valmisolekut kohale tulla, mõjutas kindlasti ka koroonaviirus. Õppimishuvilisi ehk kandidaate jätkub, sel aastal oli neid 25% enam kui kaks aastat tagasi ja üle kahe korra enam kui neli aastat tagasi. Nii on konkurss ingliskeelses õppes kerkinud ligi nelja kandidaadini ühele kohale (võrdluseks: eestikeelses õppes on see 3,2).

Peale konkursisõela tiheduse näitab välistudengite tugevust ka õppeedukus. Meie suurimad õppijate rühmad Venemaalt, Soomest, Ukrainast ja Aserbaidžaanist paistavad silma parema õppeedukusega kui ingliskeelsete kavade alusel õppivad eestlased. Eriti tublid on soomlased ja ukrainlased, kelle katkestamismäär on umbes 2,5 korda madalam kui eestlastel. Keskmiselt on väljastpoolt Euroopa Liitu pärit välisüliõpilaste hinded veidi kehvemad kui eestlastel, kuid need on seotud ka õppetasu maksmisega. Tasuta õppijatel on hinded paremad – see tähendab, et tasuta kohtade pakkumisega saame selgelt tugevamaid tudengeid. Eestlased õpivad ingliskeelsete kavade järgi üldjuhul tasuta, välisüliõpilastest maksab üle poole.

Sel aastal asus ingliskeelses õppes riigi raha ehk tegevustoetuse eest õppima 162 üliõpilast, kes pole Euroopa Liidust. Lisaks õpib paarkümmend tudengit tasuta Välisministeeriumi toetusel arengukoostöö ja humanitaarabi programmi raames ning kümmekond Euroopa Komisjoni toetusel ühisõppekava järgi. Tasuta õppijate arv on paari aastaga kahanenud 60 koha võrra ning järgmisel kolmel aastal on plaanis kahandada seda järk-järgult sajani. Oleme võtnud vähendamise tee ette seepärast, et kõrgharidusrahastus püsib paigal ja on selge, et kui tahame välisüliõpilaste arvu kasvatada või ka lihtsalt hoida, siis pole reaalne teha seda tasuta. Sada kohta moodustab 2,5% Tartu Ülikooli vastuvõtust. Rahaliselt pole nende tasuta õpetamine meile suur kaotus või siis nendelt õppemaksu võtmine suur võit.

Keelamine ei täida eelnõu eesmärki
Paari nädala eest said ülikoolid info, et Riigikokku on eelnõuna jõudnud ettepanek keelata ära tasuta õppekoha pakkumine väljastpoolt Euroopa Liitu ja OECD riike tulevatele üliõpilastele. Kui eelnõu muid punkte on ülikoolidega varem arutatud, siis see ettepanek on jõudnud Riigikokku ülikoolidega kooskõlastamata ning eelnõu seletuskirjas pole selle kohta sisulisi selgitusi. Tasu kehtestamist ei mainita kavandatud muudatusena isegi eelnõu sissejuhatuses ja see ei haaku eelnõu ühegi eesmärgiga. Paistab, et asjaga on kiirustatud ning soovitakse vastu võtta otsus, mis võiks olla populaarne osa valijate hulgas. Sealjuures on jäetud kaalumata, kas see viib meid tegelikult lähemale eelnõu seletuskirjas viidatud Eesti sisserändepoliitika eesmärgile „soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek“. Muudatus ei haaku ka meie välispoliitika eesmärkidega toetada arengukoostööriike, samuti mitte meie tööturuvajadustega, mille kohta OSKA analüüsides on prognoositud, et igal aastal jääb puudu üle 2000 kõrgharitud noore. Lisaks liigub see vastupidises suunas strateegia „Eesti 2035“ eelnõus sõnastatud sihiga luua talendisõbralik keskkond. Peale kõige muu ei vasta see Euroopa Liidu eesmärkidele, mille üks meede on toetusprogramm Erasmus Mundus, mille raames luuakse tugevate Euroopa ülikoolide koostöös ühisõppekavu, et muuta Euroopa kõrgharidus maailmas atraktiivseks ja meelitada siia parimaid päid.

Ühiskonna ootused kõrgharidusele lähikümnendil
Ühiskonnale annavad suuremat lisandväärtust kõrgema hariduse ja palgaga töötajad. Valitud magistriüliõpilaste Eestisse toomine on kõige otsesem viis soodustada suurema lisandväärtuse loomist Eesti ühiskonna jaoks. Väikeselt hulgalt üliõpilastelt tasu mittevõtmine aitab siia meelitada paremaid päid. Kui bakalaureuseastmes ollakse valmis välisriigis omandatava hariduse eest maksma, siis magistriastmes muutub olukord vastupidiseks. Headele kandidaatidele pakuvad ülikoolid ja riigid mitmesuguseid stipendiumivõimalusi. Neis nähakse seda otsitud lisandväärtust, sest pärast magistrikraadi omandamist alustatakse tööelu. Kui riik saab endale kõrgepalgalise töötaja vaid magistriõpingute hinnaga, siis on see väga odavalt saadud. IT-sektorisse tööle läinud lõpetaja teenib temasse investeeritud summa riigile maksudena tagasi ühe aastaga. Kui ta jääb siia tööle kümneks aastaks, siis on riigi puhaskasu maksudena 150 000 eurot – saja üliõpilase peale teeb see 15 miljonit. Kui siia jääb tööle 1000 kõrgepalgalist, siis võimaldaks see suurendada riigi panust kõrgharidusse 10%. Sellele lisandub kasu, mida saavad Eesti ettevõtjad.

Vahest on seda raske uskuda, aga maailma ülikoolide esikolmesaja hulka kuuluv Tartu Ülikool, mis on aastaid olnud edetabelites nn uue Euroopa parim või parimate hulgas, on terve hulga riikide tudengitele atraktiivne õppimiskoht. On väga oluline, et me ei tooks siia õppima vaid neid, kes mujale ülikoolidesse sisse ei saa ja kel on juhtumisi raha. Loomulikult võime selle saja üliõpilase õppemaksu kulutada ka turundusele. Sedasi saaksime siia õppima kindlasti rohkemgi üliõpilasi, aga kas ka sama häid?

OSKA tööjõuprognoosi viimases aruandes ennustatakse lähikümnendiks noorte arvu vähenemise tõttu kutse- ja eriti kõrgharidusega töötajate puudujääki. Kui kutseharidusega noorte aastane puudujääk on ligikaudu 500 lõpetajat, siis kõrghariduse omandajate iga-aastaseks defitsiidiks ennustatakse umbes 2200, mis on üle poole kavandatud lõpetajate arvust (3800). OSKA hinnangul on koolilõpetajate puudus eriti suur tehnika, tootmise ja ehituse, loodus- ja täppisteaduste, hariduse ning põllumajanduse õppevaldkondades, täpsemalt vaadates ka arvutiteaduse ning juhtimise ja halduse õppekavarühmas. Probleeme on peaaegu kõigis õppevaldkondades. Välistudengid ei suuda seda auku kindlasti täita, kuid vahest veidi kahandada. Eelmisel aastal lõpetas Eestis kõrgkooli alla 1500 välisüliõpilase ja umbes pooled neist asusid Eestis tööle. Kuna välistudengite arv ei ole viimastel aastatel kiiresti kasvanud, siis pole põhjust ennustada, et lõpetajate arv ületaks lähiaastatel 2000.

Statistikaameti eelmise aasta lõpus koostatud analüüs näitab, et enam jäävad Eestisse tööle just nende valdkondade lõpetajad, kus OSKA on ennustanud puudujääki. Enam kui pool välisüliõpilasena õpingud lõpetanutest on Eestisse tööle jäänud tehnika, tootmise ja ehituse (65%), IKT (65%), loodusteaduste, matemaatika ja statistika (58%) ning ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnas (51%). Hinnatud tööturuvajadus toimib.

Kui vaatame, mida asusid õppima meie 162 tasuta kohale vastu võetud Euroopa Liidu välist tudengit, siis umbes kaks kolmandikku neist õpib ülalloetletud defitsiidiohuga valdkondades või rühmades: loodusteadusi, IKT-d, matemaatilist majandusteadust, haridustehnoloogiat või tehnoloogia juhtimist.

Kokkuvõttes olen veendunud, et viime seni tehtud otsustega ellu Tartu Ülikooli visiooni „olla kiirelt arenev rahvusvaheline teadusülikool, rahvusülikoolina Eesti akadeemilise vaimsuse keskus ja ühiskonna arengu eestvedaja“ ning täidame ka Eesti arengukavades ja tööturuprognoosides ette nähtud sihte. Sada tasuta tudengit ei ole oht turvalisusele, avalikule korrale ega riigi julgeolekule. Nende vastu võitlemine annab vahest kellelegi mõne valija silmis plusspunkte, aga on see ka Eesti huvides? Või kui on, siis millise Eesti huvides?

Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor

Eesti Teadusagentuuri SARS-CoV-2 viirusega seonduvate probleemide lahendamise sihtgrantide erakorralises taotlusvoorus sai aastaks rahastuse TÜ füüsika instituudi eksperimentaalarendusprojekt "Plasmatehnoloogial põhinevad lahendused respiratoorsete viiruste siseõhust eemaldamisel" plasmatehnoloogia vanemteadur Indrek Jõgi juhtimisel.

COVID-19 pandeemiat põhjustav SARS CoV-2 viirus vajab õhus levikuks kandjat, milleks on õhus hõljuv sobiva suurusega aerosool. Sellistes aerosoolides võivad viirused püsida pikka aega nakatumisvõimelisena, mis vähendab seni rakendatud meetmete (karantiin, 2+2 reegel) efektiivsust. Probleem tekib ennekõike siseruumides, kus võib olla koos palju inimesi. Ruumide korralik õhutamine on viiruste levikut soodustavatel külmematel aastaaegadel kulukas ja kasulikumaks võib osutuda siseõhu filteerimine/puhastamine. Seda peaks tegema võimalikult väikeste hoolduskuludega ja turvaliselt, siseõhust filtreeritud haigustekitajaid õhku tagasi paiskamata.

Praegu kasutatakse õhu puhastamiseks enamasti filtreid, kus sarnaselt meditsiiniliste maskidega eemaldatakse viiruse kandjateks olevad aerosoolid mehhaaniliselt, ent viiruste nakkusvõimet ei mõjutata. Filtritel on suhteliselt suur õhutakistus, nende puhastamine on kulukas ja puhastajate tervisele ohtlik. Madalatemperatuurne plasma võimaldab nii aerosoolide mehaanilist kogumist, kui ka viiruste kahjutuks tegemist plasmas tekkivate reaktiivsete ühendite, näiteks osooniga. Plasmatehnoloogia puudustena võib tuua elektrienergia kulu ja osooni tekkimise.

Eeltoodud puuduste oluliseks vähendamiseks kombineeritakse värskes projektis plasmatehnoloogiat teiste meetoditega. Aerosoolide kontsentraatori abil juhitakse plasmaseadmesse vaid kõige lenduvamad viiruseid sisaldavad aerosooliosakesed. Filtri kasutamine plasmaseadme väljundis võimaldab energiakulu vähendada kogudes osa aerosoolidest ja lagundada osooni. Seega võib filter selles seadmes olla õhem, mis tähendab väiksemat õhutakistust, vähendab energiakulu ning plasmast väljuv osoon aitab filtrit desinfitseerida ja puhastada vähendades seega hooldusega seotud probleeme.

Projektis uuritakse mitmesuguste olemasolevate õhupuhastusseadmete ja nende baasil disainitud uue seadme aerosoolide eemaldamise ja viiruse kahjutuks tegemise võimet. Sellise interdistsiplinaarse uuringu edukaks läbiviimiseks on projekti kaasatud lisaks TÜ füüsika instituudi plasmafüüsika laborile ja keskkonnafüüsika laborile ka tehnoloogiainstituudi rakendusviroloogia tuumiklabor ning ettevõtted Airel ltd, Capten Corrosion OÜ ja Gelatex OÜ.

Lähem info:
Indrek Jõgi
TÜFI plasmafüüsika labori juhataja
indrek.jogi [ät] ut.ee

Tartu Ülikoolis on algamas viis uut rakendusuuringut, milles uuritakse ning arendatakse viiruse levikut pärssivaid materjale ja pinnatöötlusvahendeid, siseõhus olevate viiruseosakeste vähendamiseks vajalikku tehnoloogiat ning tervishoiusektori töökoormust kahandavaid automatiseeritud lahendusi.
 

Viiruse levikut pärssivad materjalid

Geneetika professori Angela Ivaski juhtimisel asub rühm teadlasi Tartu Ülikooli füüsika instituudist, tehnoloogiainstituudist ning molekulaar- ja rakubioloogia instituudist looma universaalset töötlusmeetodit viirusevastase toime saavutamiseks poorsetel ja raskesti puhastatavatel pindadel, näiteks tekstiilil või padjasulgedel. Töötlusmeetod põhineb teatud kolloidsete osakeste kinnitamisel poorsele pinnale nii, et saavutatakse võimalikult pikaajalised viirusevastased omadused.
 

Paremad materjalid viiruseosakeste püüdmiseks siseõhust

Füüsikalise keemia professori Enn Lusti juhitav uurimisrühm võtab vaatluse alla, kuidas vase ja selle sulamite ning hõbeda nanoklastritega aktiveeritud materjalide kasutamine ruumide õhufiltrites aitaks pikendada filtrite kasutusiga ja takistada viiruseosakeste levikut ruumides. Projekti eesmärk on suurendada respiraatorites ja filtrites kasutatavate materjalide viirusi siduvat või tapvat toimet ning uurida nende materjalide taastamise ja korduskasutamise võimalusi.

Plasmatehnoloogiate vanemteadur Indrek Jõgi uurib plasmatehnoloogial põhinevaid lahendusi respiratoorsete viiruste eemaldamiseks siseõhust. Tema projekt aitab leida optimaalseima lahenduse, mida saab kasutada sise- või ventilatsiooniõhu puhastamisel. Samuti võimaldab uuring lihtsustada juba kasutusel olevate filtritel põhinevate õhupuhastusseadmete hooldust.
 

Haiglarobotid ja kvaliteetsemalt kogutud terviseandmed

Koroonapandeemia tõi kaasa iseäranis suure töökoormuse kasvu tervishoiusektoris. Seepärast on mitme uuringu eesmärk arendada tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad tervishoiuvaldkonna teenuseid ja protsesse automatiseerida.

Koostöörobootika dotsendi Arun Kumar Singhi juhitavas projektis asutakse arendama autonoomseid liikurroboteid, mis aitavad vähendada tervishoiutöötajate töökoormust viirusepuhangute korral, minimeerides personali kokkupuudet patsientidega ja piirates seeläbi nakkusohtu. Projekti käigus arendatakse välja taju-, kontrolli- ning inimese ja roboti vahelise suhtluse tehnoloogia, mida saab rakendada paljudes valdkondades, näiteks esemete vedamisel ja teisaldamisel ning eakate hooldusel.

Peremeditsiini dotsendi Kadri Suija juhitav töörühm asub välja töötama patsiendiküsimustiku prototüüpi ja koostama meditsiinidokumendi standardit COVID-19 küsimustiku näitel. Selle tulemusena loodav patsiendiküsimustiku teenus vähendab protsesside automatiseerimise kaudu tervishoiutöötajate töökoormust ning parandab terviseandmete dokumenteerimise kvaliteeti ja andmekogude koostalitlust. Projekt viiakse ellu Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi, Eesti Perearstide Seltsi ning tervisetehnoloogia ettevõtte Synbase koostöös.

Kõik algavad uuringud saavad teoks Eesti Teadusagentuuri sihtgrandi toel, mida rahastatakse Eesti riigieelarvest. Sihtgrandi eesmärk on toetada teadustöö tulemuste kiiret rakendusse jõudmist. Tartu Ülikoolis alanud sihtgrandiprojektide eelarve on kokku miljon eurot. Rakendusuuringud jõuavad tulemusteni järgmise aasta lõpuks.
 

Lisateave:
Angela Ivask, Tartu Ülikooli geneetika professor, angela.ivask [ät] ut.ee
Enn Lust, Tartu Ülikooli füüsikalise keemia professor, akadeemik, enn.lust [ät] ut.ee
Indrek Jõgi, Tartu Ülikooli plasmatehnoloogiate vanemteadur, indrek.jogi [ät] ut.ee
Arun Kumar Singh, Tartu Ülikooli koostöörobootika dotsent, arun.singh [ät] ut.ee
Kadri Suija, Tartu Ülikooli peremeditsiini dotsent, kadri.suija [ät] ut.ee

Kutsume Tartu Ülikooli doktorante ja viimase aasta jooksul väitekirja kaitsnud värskeid doktoreid osalema 12. novembril 2020 Tartu Ülikooli kolmeminutiliste loengute konkursil, et tutvustada oma teadustööd või hiljutist publikatsiooni avalikkusele. Esitatud loengud leiavad laiemat kajastust ERR-i teadusuudiste portaalis Novaator.

Uuringud on näidanud, et Eesti inimesed usaldavad teadust ja teadlasi. Samas tunneb vaid kolmandik, et nad on teaduse ja tehnoloogia vallas toimuvast arengust hästi informeeritud. Veidi üle poole elanikest tunneb, et tahaks teaduse kohta rohkem teada. Aitame nende teadmistejanu kustutada – tule ja räägi, kuidas muudab Sinu teadustöö maailma paremaks!

Miks, kellele ja kuidas?

Konkursil osalemiseks valmista ette eestikeelne kolmeminutiline haarav loeng, milles võid rääkida oma uurimistöö probleemist, selle lahendamise viisidest ning sellest, kuidas ja kellele on see oluline. Pea oma loeng 12. novembril konkursižüriile või saada eelsalvestatud videoloeng aadressile piret.ehrenpreis [ät] ut.ee hiljemalt 5. novembriks, mis on viimane registreerumispäev. Enne konkurssi pakume huvilistele ka koolitusvõimalusi (vt altpoolt).

Ette kantud loengutest teeme kohapeal videosalvestise. Kõigi konkursile jõudnud teemakäsitluste puhul pakume koostöös ERR Novaatori teadusuudiste portaaliga avaldamisvõimalust. Nii ei jää põnevad lood värskest teadusest pelgalt ülikooli seinte vahele.

Tartu Ülikooli konkursil esitatud kolmeminutiliste loengute seast valib žürii välja parimad, keda ootab rahaline preemia ja võimalus esindada ülikooli uue aasta alguses Teaduste Akadeemias toimuval kolme minuti loengute konkursi finaalis. Seal selguvad omakorda viis parimat, kelle loengust sünnib koostöös professionaalse produktsioonimeeskonnaga kolmeminutiline videoklipp, mis jõuab aprillis ETV eetrisse. Teleekraanil näidatud videoloengute seast valivad televaatajad oma lemmiku. Mullused viis parimat loengut on Novaatori kodulehel järelvaadatavad.

Teaduskommunikatsiooni teemalised koolitusvõimalused

Et teadustööd oleks lihtsam tutvustada, pakume koostöös doktorikoolidega koolitusi.

Doktorantide teaduskommunikatsiooni õppepäev

Aeg: 23. oktoober 2020
Koht: Dorpati konverentsikeskus
Sihtrühm: kõik doktorandid
Registreerumine18. oktoobrini

Avaliku esinemise koolitus konkursil osalejatele

Aeg: 29. oktoober 2020
Sihtrühm: TÜ kolme minuti konkursil osalevad doktorandid ja noorteadlased
Registreerumine: konkursi registreerumisvormi abil 26. oktoobrini

Tartu Ülikooli kolme minuti loengute konkursile saab registreeruda 5. novembrini.

Konkursi info ülikooli kodulehel

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus on teinud uuringu selle kohta, kuidas tuli ülikool organisatsioonina toime kriisiolukorrale reageerimisega ja kuivõrd on võimalik eriolukorrast saadud kogemusi kasutada edaspidise töö kavandamisel.

12. märtsil kuulutati Eesti Vabariigis välja eriolukord seoses COVID-19 kiire levikuga. Tartu Ülikoolile tähendas see töö- ja õppekorralduse muutmist. Kogu õpe korraldati paljuski ümber, auditoorne õpe asendus distantsõppega ning tavapärased loengud ja seminarid jäid ära.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul oli meeldiv lugeda analüüsis esitatud järeldust, et ülikool sai eriolukorraga üldiselt hästi hakkama. Nimelt arvas 84% üliõpilastest, et õppetöö toimis hästi või väga hästi, ja vaid 2% hindas, et asjad olid väga halvasti. Lõpetajate arv ei kukkunud ja õppe katkestamine ei sagenenud. Arusaadavatel põhjustel vähenes siiski praktikal käimine ja õpiränne. „Loomulikult on ka asju, millest tuleb õppida – näiteks see, et esmakursuslased ja praktilisi aineid õppivad tudengid olid suuremates raskustes. Samuti peame palju rohkem tähelepanu pöörama e-õppe metoodilistele küsimustele ja suhtlusvõimaluste loomisele ka siis, kui õpe toimub veebi vahendusel,“ rääkis Valk.

Uuringu lühikokkuvõtet saab lugeda siit.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi keskkonnafüüsika labor pakub eraisikutele ja ettevõtetele võimalust testida näomaskide kaitseomadusi õhus lendlevate viirusosakeste kinnipidamisel.

Kampaania eesmärk on kaardistada Eestis kättesaadavate korduvkasutatavate maskide kvaliteeti. Soovime vähendada ühekordselt kasutatavatest maskidest tekkivat prügi hulka, samal ajal kaitseomadustes järeleandmisi tegemata. 

Palume saata ainult uusi ja mittekasutatud maske. Koos maskiga lisage palun viide tootjale/müüjale ning ka soetamise hind ning kui mask telliti internetist, siis kui kiiresti te selle kätte saite. Maskide testimine algab 26. oktoobril 2020. Maske ei tagastata. Küll aga saab iga saatja oma maski omadused teada ja need tulemused tehakse kättesaadavaks ka avalikkusele.

Eraisikute saadetud maske testime kampaania raames tasuta. Ettevõtted peavad mõõtmise eraldi kokku leppima, kui soovivad neid andmeid äriliselt kasutada.

Loe ka lähemalt: Tartus läheb lahti maskide testimine"Tartu Postimees" 12.10.2020.

Korduvkasutatav mask saata kilepakendisse pakitult järgmisele aadressile:

Prof. Heikki Junninen
Keskkonnafüüsika labor
Füüsika Instituut, Tartu Ülikool
W. Ostwaldi 1
50411 Tartu

Hinnakiri äriühingutele:

hinnakiri_maskide_testimine_tartu_ulikooli_fuusika_instituudi_keskkonnafuusika_laboris_.pdf

Ülikool ootab 19.–25. oktoobrini kõiki töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja nende peresid Tartu linna orienteeruma. Kas tunned ülikooliga seotud hooneid ja paiku ning tead, mis asus nendes kohtades aastaid tagasi? Tule liikuma ja saad teada!

Tartu Ülikooli õppejõud Taavi Pae on koos MTÜ-ga Seiklushunt välja mõelnud ülikooli ajalooliste hoonete teemalise orienteerumisraja. Orienteerumisrada on jõukohane kõigile, kontrollpunkte võid läbida endale meelepärases järjekorras ja aega ei võeta. Terve raja rahulikus tempos läbimiseks tuleks arvestada umbkaudu poolteist tundi. Kui kogu rada korraga läbida ei jõua, saad avastamata kontrollpunkte otsima minna omale sobival ajal terve nädala jooksul. Raja läbimiseks vajad nutitelefoni, kaarti ja head tuju.

Kuidas orienteerumine välja näeb?

• Prindi kaart või haara see kaasa ülikooli peahoone (Ülikooli 18), Delta keskuse õppe- ja teadushoone (Narva mnt 18), Biomeedikumi (Ravila 19) või Vanemuise 46 õppehoone valvelauast. Soovi korral saad kaardi ka nutitelefoni laadida. 
• Enne rajale minekut tutvu leppemärkide süsteemiga.
• Rajal on kokku 28 kontrollpunkti, mida võib läbida endale sobivas järjekorras.
• Kontrollpunkti  jõudes pildista seal olevat ruutkoodi. Selleks laadi oma telefoni ruutkoodi (QR-koodi) lugemise rakendus või kontrolli, kas telefonikaameral on vajalik funktsioon olemas.
• Rada kulgeb majade vahel, tänavatel, rohealadel jm avalikus ruumis. Ole liikluses ettevaatlik! Pane tähele, et mitmest orienteerumisrajal ette tulevast objektist (nt kõrged aiad, müürid, lillepeenrad või hekid) ei tohi otse üle minna. Samuti on keelatud siseneda eramajade või asutuste hoovidesse, kui need on tähistatud vastava leppemärgiga. Keeldu tähistavad märgid tunned kaardil ära jämeda musta joone (aed, müür) ning samblarohelise värvuse järgi.

Kes võidab?

Kõik võidavad! Eesmärk ei ole läbida rada kõigist teistest kiiremini, vaid tunda rõõmu värskes õhus liikumisest. See on kogu ülikoolipere tervisespordiüritus, mille lõpus loositakse kõigi osalenute vahel välja ka hulk toredaid meeneid. Selleks, et loosiõnn võiks naeratada just sulle, anna meile teada, et käisid orienteerumas. Kui raatsid, jaga pilti toredast hetkest orienteerumisrajal ka Facebookis sündmuse lehel.

Põnevuse lisamiseks laadi telefoni ka rakendus Ajapaik, mis näitab ajaloolisi pilte ja pakub mugavat võimalust vanadel piltidel kujutatud vaateid üle pildistada.

NB! Jälgi ürituse teavet Facebookis.

Palume kõigil liikumisnädalal osalejatel hoida enda ja teiste tervist: käituda vastutustundlikult, võimaluse korral hoida vahet ja liikuda hajutatult.

Lisateave: Sirli Urbas, Tartu Ülikooli personalikoolituse spetsialist, 737 5194, sirli.urbas [ät] ut.ee

Hiljuti lahkus meie seast emeriitprofessor, kauaaegne TÜ füüsika osakonna eksperimentaalfüüsika kateedri ning eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja Lembit Pung (17.02.1935 – 21.10.2020).

Ärasaatmine toimub teisipäeval, 27. oktoobril kell 13 Tartu Ülikooli aulast.

Eile, 30. oktoobril võttis Tartu Ülikooli senat vastu otsuse autasustada Johan Skytte medaliga Vabariigi Presidenti Kersti Kaljulaidi. Ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medali saavad ülikooli neli kauaaegset ja laia haardega teadlast. Selgunud on ka Tartu Ülikooli Tänutähe, medali, aumärgi ja teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ saajad.

Johan Skytte medal on autasu riigi- või ühiskonnategelasele, kes on Tartu Ülikooli senati hinnangul aidanud viimastel aastatel silmapaistvalt palju kaasa Tartu Ülikooli ja Eesti kõrghariduse arengule. Autasu pälvis Kersti Kaljulaid, kes aastatel 2012–2016 Tartu Ülikooli nõukogu esimehena toetas ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi ning aitas suurendada ülikooli rahvusvahelist tuntust. „Lisaks oleme väga tänulikud selle eest, et presidendina toetas Kersti Kaljulaid teadusleppe allkirjastamist, aidates kindlustada Eesti teaduse ja innovatsiooni arengut,“ märkis Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

Alates sellest sügisest tunnustab ülikool oma liikmeid ja teisi ülikooli jaoks olulisi isikuid uut moodi – ülikooli teenetemärkidega, mis moodustavad ühtse kujundusega tervikliku süsteemi. Tartu Ülikooli akadeemilise sekretäri Tõnis Karki sõnul jätkavad uued teenetemärgid ülikooli autasude senist väärikat traditsiooni, ent ühtlasi tähistavad tunnustamisel uue ajajärgu algust. „Teenetemärkide kujundus lähtub rektori ametiketist, mille keskse elemendina kasutatakse ülikooli peahoone portikust. Seda kujutavad visandlikud, omavahel lõikuvad jooned sümboliseerivad ülikooli kui ideede sünni ja edasiliikumise paika,“ kirjeldas Karki. Nii rektori ametiketi kui ka teenetemärkide kujunduse autor on Julia Maria Künnap. Rektor annab teenetemärgid pidulikult üle novembri lõpus, rahvusülikooli aastapäeva eel.

Tartu Ülikooli suure medaliga otsustas senat eriliste teenete eest tunnustada ülikooli nelja liiget. Majandusarvestuse professor Toomas Haldma on olnud Tartu Ülikooli auditikomitee töö algataja ja esimene esimees ning on pikka aega juhtinud ja arendanud majandusteaduskonda. Tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet on järjekindlalt ja tulemuslikult panustanud Tartu Ülikooli ning arstiteaduskonna juhtimis- ja struktuurireformi väljatöötamisse ja elluviimisse. Uurija-professor Andres Merits on kujundanud Eesti ühiskonnas teaduspõhiseid hoiakuid, mis on aidanud valida koroonaviiruse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid, ning psühhomeetria vanemteadur Olev Must on arendanud intelligentsusuuringuid ja töötanud välja ja juurutanud ülikooli akadeemilise testi.

Rektor Toomas Asser tunnustab ülikooliväliseid inimesi, kes on osutanud ülikoolile suuri teeneid, Tartu Ülikooli Tänutähega ning ülikooli liikmeid Tartu Ülikooli medali, aumärgi ja teenetemärgiga „100 semestrit Tartu Ülikoolis“. Kõikide teenetemärgi kavaleride nimed on avaldatud Tartu Ülikooli veebilehel.

Lisateave:
Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 516 6849, toomas.asser [ät] ut.ee
Aliis Liin, Tartu Ülikooli õigusnõunik, 509 8623, aliis.liin [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli teenetemärkide kavalerid 2020. aastal

Johan Skytte medal

• Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi president

Tartu Ülikooli suur medal

• Toomas Haldma, majandusarvestuse professor, majandusteaduskond
• Raul-Allan Kiivet, tervishoiukorralduse professor, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
• Andres Merits, uurija-professor, tehnoloogiainstituut
• Olev Must, psühhomeetria vanemteadur, haridusteaduste instituut

Tartu Ülikooli Tänutäht

• Peeter Einola, eesti ühiskonnategelane Kanadas
• Veljo Ipits, AS-i Salvest nõukogu esimees
• Mart Koldits, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud valgusmängu „Tartu vaim“ lavastaja
• Tõnis Leht, ETV saatesarja „Rahvusülikooli sajand“ toimetaja
• Jan Palmowski, Euroopa teadusülikoolide võrgustiku The Guild peasekretär
• Andres Tenusaar, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud valgusmängu „Tartu vaim“ kunstnik ja animaator
• Pärt Uusberg, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud suurvormi segakoorile ja sümfooniorkestrile „… ja tuulelaeval valgusest on aerud…“ autor
• Ardo Ran Varres, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud valgusmängu „Tartu vaim“ helilooja

Tartu Ülikooli medal

• Alan Altraja, pulmonoloogia professor, kliinilise meditsiini instituut
• Indrek Aus, otorinolarüngoloogia assistent, kliinilise meditsiini instituut
• Raul Eamets, sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, makroökonoomika professor, majandusteaduskond
• Ülo Langel, molekulaarse biotehnoloogia professor, tehnoloogiainstituut
• Martin Noorkõiv, meedia ja kommunikatsiooni doktoriõppe üliõpilane
• Renate Pajusalu, üldkeeleteaduse professor, eesti ja üldkeeleteaduse instituut
• Ando Pehme, kahevõitlusalade didaktika dotsent, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
• Lehti Pilt, haridustehnoloogia peaspetsialist, õppeosakond
• Bakhtier Rasulov, taimebioloogia vanemteadur, tehnoloogiainstituut
• Jüri Roosaare, emeriitdotsent, loodus- ja täppisteaduste valdkond
• Hannes Tomusk, inimese anatoomia assistent, bio- ja siirdemeditsiini instituut
• Oivi Uibo, lastegastroenteroloogia dotsent, kliinilise meditsiini instituut
• Aune Valk, õppeprorektor
• Heili Varendi, lastehaiguste dotsent, kliinilise meditsiini instituut

Tartu Ülikooli aumärk

• Allan Aksiim, magistriõppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ üliõpilane
• Laura Altin, geograafia doktoriõppe üliõpilane
• Reelika Alunurm, majandusteaduse doktoriõppe üliõpilane
• Ene Anijalg, sisehaiguste propedeutika assistent, kliinilise meditsiini instituut
• Jaan Aruväli, vaneminsener, ökoloogia ja maateaduste instituut
• Hendrik Ehrpais, insener, Tartu observatoorium
• Ilona Faustova, molekulaarbioloogia vanemteadur, tehnoloogiainstituut
• Peeter Haavik, majahoidja, kinnisvaraosakond
• Merit Hallap, logopeedia assistent (2019. aastani), haridusteaduste instituut
• Merli Ilves, geograafia magistriõppe 2020. aasta lõpetanu
• Sulev Iva, lõunaeesti keele ja kultuuri lektor, eesti ja üldkeeleteaduse instituut
• Julius Juurmaa, arstiteaduse doktoriõppe üliõpilane, radioloogia arst-resident
• Argo Jõeleht, geoloogia vanemteadur, ökoloogia ja maateaduste instituut
• Priit Jõers, üldise ja mikroobibiokeemia dotsent, molekulaar- ja rakubioloogia instituut
• Peeter Jäme, majahoidja, kinnisvaraosakond
• Allen Kaasik, molekulaarse toksikoloogia professor, farmakoloogia vanemteadur, bio- ja
• siirdemeditsiini instituut
• Karoliina Kalda, näitusevaldkonna spetsialist, muuseum
• Kaire Kallak, sekretär-infospetsialist, grandikeskus
• Maarja Kalma, liikumislabori spetsialist, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
• Uku Kangur, informaatika magistriõppe üliõpilane
• Juri Karjagin, anestesioloogia ja intensiivravi dotsent, kliinilise meditsiini instituut
• Heili Kasuk, füüsikalise keemia lektor, keemia instituut
• Toivo Kikkas, ajaloo doktoriõppe üliõpilane
• Tatjana Koor, turismimajanduse assistent, Pärnu kolledž
• Tiia Krass, inglise keele algõpetuse õpetaja, haridusteaduste instituut
• Eerik Kurs, kipper-mehaanik, merelaeva Aurelie ja siseveelaeva Emili 007 kapten, Eesti mereinstituut
• Joanna Kurvits, magistriõppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ üliõpilane
• Andres Kuusk, teaduslik nõustaja, Tartu observatoorium
• Eha Käige, sekretär, kliinilise meditsiini instituut
• Aitel Käpp, turundus- ja kommunikatsioonijuht, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
• Meelis Käärik, tõenäosusteooria dotsent, matemaatika ja statistika instituut
• Kalmer Lauk, teadus- ja arendustegevuse analüütik, grandikeskus
• Laurits Leedjärv, vanemteadur, Tartu observatoorium
• Helina Leppik, sekretär, kliinilise meditsiini instituut
• Anneli Lorenz, ettevõtluse assistent, majandusteaduskond
• Maria Murumaa-Mengel, sotsiaalmeedia lektor, ühiskonnateaduste instituut
• Marko Mägi, linnuökoloogia teadur, kommunikatsioonijuht, ökoloogia ja maateaduste instituut
• Reedik Mägi, bioinformaatika juhtivteadur, genoomika instituut
• Anu Noorma, rakendusliku kaugseire juhtivteadur, Tartu observatoorium
• Aime Pahverk, ihtüoloogilise materjali koguja, Eesti mereinstituut
• Jüri Paljak, elektrik-remonditööline, kinnisvaraosakond
• Sirje Pihlap, matemaatika didaktika assistent, matemaatika ja statistika instituut
• Olev Salum, ortopeedilise stomatoloogia lektor, hambaarstiteaduse instituut
• Elo-Hanna Seljamaa, eesti ja võrdleva rahvaluule vanemteadur, kultuuriteaduste instituut
• Esta Sikkal, didaktika ja praktika õpetaja, haridusteaduste instituut
• Margret Sisask, juhiabi, õppekorralduse spetsialist, ökoloogia ja maateaduste instituut
• Anton Solbaja, majahoidja, kinnisvaraosakond
• Mihkel Solvak, tehnoloogiauuringute vanemteadur, Johan Skytte poliitikauuringute instituut
• Allan Zirk, elurikkuse digiarhiivide töörühma peaspetsialist, loodusmuuseum ja botaanikaaed
• Ingrit Zolotov, raamatukogu juhataja, Narva kolledž
• Peep Talving, kirurgiliste haiguste professor, kliinilise meditsiini instituut
• Aile Tamm, materjaliteaduse vanemteadur, füüsika instituut
• Maria Tamm, koordinaator, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat
• Tarmo Tamm, materjaliteaduse vanemteadur, tehnoloogiainstituut
• Dorel Tamm-Klaos, dekanaadi juhataja, sotsiaalteaduste valdkond
• Peeter Tenjes, vanemteadur, Tartu observatoorium
• Mai Toom, projekti teemajuht (2020. aastani), psühholoogia instituut
• Enda Trubok, eesti keele assistent, Narva kolledž
• Kenneth Tuul, keemik, keemia instituut; spetsialist, füüsika instituut
• Neeme Tõnisson, meditsiinigeneetika vanemteadur, genoomika instituut
• Ilmar Uduste, andmeteaduse magistriõppe üliõpilane
• Aune Unt, teleajakirjanduse õpetaja, ühiskonnateaduste instituut
• Anneli Uusküla, epidemioloogia professor, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
• Sille Vahtra, lastekliiniku metoodik, kliinilise meditsiini instituut
• Marge Vaikjärv, arstiteaduse bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe 2020. aasta lõpetanu
• Madis Vasser, informaatika doktoriõppe üliõpilane
• Aimar Ventsel, etnoloogia vanemteadur, kultuuriteaduste instituut
• Kerstin Vestel, haridusinnovatsiooni magistriõppe üliõpilane
• Norman Vester, majandusteaduse bakalaureuseõppe üliõpilane
• Marili Vihmann, ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimise magistriõppe üliõpilane

Teenetemärk „100 semestrit Tartu Ülikoolis“

• Malle Ernits, raamatukogu
• Toivo Hinrikus, farmaatsia instituut
• Jüri Jegorov, õigusteaduskond
• Kalle Kaarli, matemaatika ja statistika instituut
• Edvitar Leibur, hambaarstiteaduse instituut
• Madis Noppel, füüsika instituut
• Sirje Olmre, rahandusosakond
• Kalju Paju, bio- ja siirdemeditsiini instituut
• Jüri Parik, molekulaar- ja rakubioloogia instituut
• Mare Peedimaa, Johan Skytte poliitikauuringute instituut
• Miia Rannikmäe, ökoloogia ja maateaduse instituut
• Silvia Russak, hambaarstiteaduse instituut
• Maie Ruus, õigusteaduskond
• Mare Saag, hambaarstiteaduse instituut
• Väino Sammelselg, keemia instituut
• Ljudmila Savihhina, bio- ja siirdemeditsiini instituut
• Jüri Sepp, majandusteaduskond
• Juta Sikk, majandusteaduskond
• Vladimir Šor, keemia instituut
• Illi Tarmu, ökoloogia ja maateaduse instituut
• Väino Vaske, psühholoogia instituut
• Eevi Vider, kinnisvaraosakond

Tartu Ülikool kuulutab välja konkursi, et leida maskott, mis esindaks ülikooli visuaalset identiteeti.

22. novembrini on maskotikavandeid oodatud esitama kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased. Võidutöö selgub kahe vooru tulemusel: esimeses voorus valib üliõpilaste, vilistlaste ja ülikooli töötajate esindajatest koosnev komisjon välja kolm parimat kavandit ning teises voorus pannakse need kolm avalikule hääletusele. Avalik hääletus, millel võivad osaleda Tartu Ülikooli üliõpilased, vilistlased ja töötajad, toimub detsembris.

Konkursitööd tuleb hiljemalt 22. novembril saata aadressil turundus [ät] ut.ee.

Konkursi võitja saab auhinnaks 1000 eurot. Loe konkursi kohta lähemalt ja vaata tingimusi veebilehelt ut.ee/maskott.

Lisateave: Mariana Tulf, Tartu Ülikooli turundusspetsialist, 737 6271, mariana.tulf [ät] ut.ee

Reedel, 6. novembril peetakse Tartus Rootsi kuninga Gustav Adolfi päeva, et tähistada 388 aasta möödumist Tartu Ülikooli asutamisest. Sel puhul peetakse loenguid, asetatakse lilled mälestusmärkide juurde ja toimub tasuta kontsert.

Gustav II Adolf allkirjastas 1632. aastal Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) asutamisüriku. Selle tähistamisele pühendatud päev algab kell 15 ingliskeelsete loengutega Jakobi 2 õppehoone auditooriumis 114. Esimesena räägib maailma keelte ja kultuuride kolledži ladina keele lektor Kaidi Kriisa Gustav Adolfi pärandist varauusaegses Tartus. „Mõistagi ei  piirdu Gustav Adolfi pärand üksnes Tartu Ülikooliga. Loengul püüamegi saada laiahaardelisema ülevaate tema tähtsusest varauusaegses Tartus,“ lubas Kriisa.

Seejärel peab ettekande Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund, kes räägib Rootsi päevast ja soomerootsi traditsioonidest. „Soomerootslastena oleme tõenäoliselt kõige paremini koheldud rahvusvähemus maailmas ning meil on õnn ja vabadus tähistada rootslaste jaoks olulisi tähtpäevi ka Soomes elades,“ ütles Haglund.

Kell 17 asetatakse lilled Tartu Ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte monumendi ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

Kell 18 toimub tasuta kontsert ülikooli aulas, kus esitlusele tulevad Claudio Monteverdi, Henry Purcelli ja Georg Friedrich Händeli aariad ning duetid. Solistid on sopran Maria Valdmaa ja metsosopran Tuuri Dede, keda saadab ansambel Floridante.

Üritust korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli skandinavistika osakond, Rootsi Suursaatkond Eestis ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Gustav Adolfi päeval osaleb ka Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriksson.

Lisateave:
Madis Kanarbik, Rootsi aukonsul Tartus, 504 6570, madis.kanarbik [ät] norden.ee (eesti, inglise ja rootsi keeles)
Daniel Sävborg, Tartu Ülikooli skandinavistika professor, +46 706 034 235, 737 6250, daniel.savborg [ät] ut.ee (inglise ja rootsi keeles)