Tartu Ülikooli teadlased asuvad ellu viima mahukat viieaastast projekti, mille käigus luuakse valgusteaduse keskus. Euroopa Komisjonilt saadi selleks 2,5 miljonit eurot. Uude keskusesse koondatakse ülikooli senine kõrgetasemeline teadmus valgusteaduses ja selle sidusvaldkondades ning lisaks luuakse uus töörühm, mida asub juhtima arvutusliku kuva valdkonna tippteadlane. Konkurss tippteadlase kohale on juba alanud.

Arvutuslik kuva on valgusteaduse kiiresti arenev valdkond, mis leiab rakendust nii mikroskoopias, meditsiinis, robootikas, kaugseires kui ka astronoomias. Muu hulgas kasutatakse arvutuslikku kuva isejuhtivate sõidukite kujutisetajurites. Valdkonna rakendusvõimalused avarduvad koos nüüdisaegsete detektorite, arvutusvõimsuse ja informaatika arenguga pidevalt.

Valgusteaduse ja arvutusmahuka andmetöötluse ühine rakendamine võimaldab suurendada kujutise teravust, sügavust ja lahutusvõimet nii, et see ületab mõõtesüsteemi tehnilis-füüsikalise piiri. Uurimistemaatika on valdkonnaülene, hõlmates Tartu Ülikooli tugevat pädevust nii optikas, spektroskoopias, matemaatikas, robootikas ja informaatikas kui ka nende rakendusvaldkondades. Arvutuslik kuva liigitub fotoonika ehk rakendustele suunatud valgusteaduse alla, mis on üks Euroopa tehnika arengu viiest võtmevaldkonnast.

Projekti koordinaator, Tartu Ülikooli füüsikalise optika vanemteadur Heli Lukner näeb fotoonikas, sh arvutuslikus kuvas, mitmekesiseid rakendusvõimalusi nii Eesti kui ka üleilmse kõrgtehnoloogilise majanduse jaoks. „Valgusteaduse tähtsus 21. sajandil on sarnane elektri tähtsusega möödunud aastasajal. Uus projekt võimaldab Tartu Ülikooli teadlastel seda uuenduslikku uurimisvaldkonda jõuliselt arendada. Tänu sellele saame edendada kvaliteetset õpet, suurendada teadustöö nähtavust, osaleda rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ja leida uurimistulemustele rakenduslikke väljundeid. Seepärast on grandilepingu kaalukust raske üle hinnata,‟ ütles Lukner.

Projekti kohta on rohkem infot ülikooli veebilehel. Arvutusliku kuva tippteadlase konkurss kestab 15. novembrini.

Juhuslik valgusmuster valguskaja eksperimendis. Foto on pärit 2017. aasta teadusfoto konkursi võitnud pildiseeriast. Foto autorid on Tartu Ülikooli füüsika instituudi füüsikalise optika töörühma liikmed Sandhra-Mirella Valdma, Andreas Valdmann ja Heli Lukner.

Lisateave: Heli Lukner, TÜ füüsikalise optika vanemteadur ja projekti koordinaator, 5691 5519, heli.lukner [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli ja Stockholmi Ülikooli professor Ülo Langel esitleb 27. septembril monograafiat “CPP, Cell-penetrating Peptides” (“Süstikpeptiidid”). Teos sisaldab endas mitmekümne aasta teadustöö tulemusi tähtsamates süstikpeptiididega seotud valdkondades ning suundi nende arendamiseks.

Professor Ülo Langel on süstikpeptiidide üks esimesi uurijaid maailmas, kes pani aluse nende kasutamisele ravimitööstuses, mistõttu on ta laialdaselt tuntud ka kui süstikpeptiidide valdkonna teerajaja. Langel on muuhulgas olnud pika teadlaskarjääri ajal juhendaja üle viiekümnele edukalt kaitstud doktoritööle ja sama paljudele järeldoktorandile ning avaldanud koos kolleegidega üle 200 teadusliku töö. Eesti Vabariik on prof Langelit tunnustanud Valgetähe ordeni IV järguga.

Süstikpeptiidid on kaheksakümnendatel avastatud lühikesed peptiidid, millel on omadus viia rakkudesse mitmeid molekulaarseid osakesi, sealhulgas suure molekulmassiga ravimeid. Peptiidide kasutamine loob tänu enda unikaalsetele omadustele paremad võimalused ravimiarenduses. Kõige laialdasemalt kasutatakse süstikpeptiide ravimikandja süsteemina vähiravimites, mis muudab ravi väga spetsiifiliseks ning efektiivseks, samuti vähendab nende kasutamine oluliselt ravimi kõrvaltoimed.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi biotehnoloogia vanemteaduri Kaido Kurrikoffi sõnul on klassikaliste ravimite aeg lõppemas ning käes on murranguline periood: “Kliinilisse meditsiini on jõudnud ka juba esimesed uue põlvkonna ravimid, mis on varasematest efektiivsemad, kuna ravimid viiakse otse rakkudesse. Kasutatavad süstikpeptiidid on kehaomased, seepärast on nad organismile oluliselt väiksema toksilisusega ning seetõttu esineb ravimite kasutamisel vähem kõrvalmõjusi.”

Prof Langeli poolt koostatud teos koondab enda alla mitmekümne aasta teadustöö koos värskete avastuste ning saavutustega. Raamatu “CPP, Cell-penetrating Peptides” (“Süstikpeptiidid”) esitlus leiab aset 27. septembril kell 16 Tartu Ülikooli raamatukogu fonoteegis.

Lisainfo:
Mare Vahtre
turundus- ja kommunikatsioonispetsialist
TÜ Tehnoloogiainstituut
mare.vahtre [ät] ut.ee

27. septembril toimus Teadlaste Öö festival Chemicumis ja Physicumis ning seda külastas üle paarisaja huvilise. Tuldi nii üksi, sõpradega, peredega kui ka õpetajad oma õpilastega. Kõige kaugemalt tulijad olid seekord Kanepist, kust oli koos õpetajatega kohal 38 õpilast.

Physicumis demonstreeriti füüsika, keemia ja materjaliteaduse 1. aasta tudengite poolt ehitatud Rube Goldbergi masinat. Demolaudadel esitlesid Teadusbussi noored teadlased harivaid ja kaasahaaravaid katseid füüsika vallast.
Väga populaarseks osutus Fotoonikaklubi poolt üles seatud  lasertakistusrada.
Chemicumis said teadushuvilised valmistada ise laavalampi ja naelaga joonistada. Uudistada sai ka füüsikalise keemia õppelaboris, kus doktorandid demonstreerisid, kui palju elektrit tuleb sidrunist ja kuidas saaks banaani kasutada haamrina.
Geoloogia töötoas oli kõigil soovijatel võimalus määrata esemete keemilist koostist. Ühele katsetajale tuli ebameeldiva üllatusena, et kuldkett sisaldas ainult 5% kulda, millega vaskkett kaetud oli.
Teaduskohviku teemaks oli "GMO-d, doping, imeravimid, vaktsiinid, dieedid, homöopaatia - teadus ja ebateadus, müüdid keemiku pilgu läbi", mis pakkus huvi nii noortele kui vanadele.
Õhtule pani punkti täissaalile esitatud teadusteatri etendus.
Tegevust jätkus nii suurtele kui ka väikestele teadushuvilistele. Järgmisel aastal avame uksed taas ja juba uute tegevustega.

Imbi Rauk
Loodus ja täppisteaduste valdkonna turundus- ja kommunikatsioonijuht
e-post: imbi.rauk [ät] ut.ee
telefon: +372 51 898 36

Kui oled üks neist, kes seisab järgmisel kevadel silmitsi otsusega, kuhu edasi õppima minna, siis leiad Tartu Ülikoolist suurepärase võimaluse end teadlikuma valiku tegemiseks ette valmistada.

Nimelt ootame huvilisi kogu õppeaasta vältel varjuna meie üliõpilasi saatma. Tudengivarjuna saad ühe koolipäeva jooksul rohkem teada nii huvipakkuva eriala sisust kui ka ülikooliõpingutest ja tudengielust üldisemalt.

Tudengivarju projekt on kestnud juba mitu aastat ja eelmisel õppeaastal käis meie tudengeid koolipäevadel saatmas üle 900 kooliõpilase. Kui soovid tulla Tartu Ülikooli tudengivarjuks, registreeri end veebilehel ut.ee/tudengivari.

Eelmise nädala reedel, 4. oktoobril kogunesid Vilniuse Ülikoolis ühenduse Alliance4Life asutajaliikmed, kes allkirjastasid ühiste kavatsuste memorandumi. Alliance4Life ühendab kümmet tipptasemel eluteadustega tegelevat Kesk- ja Ida-Euroopa kõrgharidusasutust üheksast riigist, kes on Euroopa Liiduga ühinenud alates 2004. aastast.

Alliance4Life’i missioon on toetada nn uue Euroopa tipptasemel teadusuuringuid ning tugevdada nende mõju ühiskonnale, inimeste tervisele ja elukvaliteedile. Ühendus sai alguse kaks aastat tagasi ja praeguseks on välja töötatud strateegia, mida saab lähiaastatel rakendada seitsmes peamises kokkulepitud arendusvaldkonnas: teadustöö hindamine, eetika, inimvara ja liikuvus, toetused ja rahastamine, tuumikrajatised, teadmus- ja tehnoloogiasiire ning teaduskommunikatsioon.

Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsa sõnul on 13 riigis, kes on Euroopa Liiduga ühinenud alates 2004. aastast, palju andekaid teadlasi – nad moodustavad umbes 17% kõigist Euroopa Liidu teadlastest, kuid nende potentsiaal ei ole liidus veel täit rakendust leidnud. Maimets selgitas, et Alliance4Life’i liikmed on kahe aasta jooksul analüüsinud mahajäämuse põhjusi loodus- ja tervisteaduste valdkonnas ning andnud nii ülikoolidele, valitsustele kui ka Euroopa Komisjonile soovitusi olukorra parandamiseks. „Allkirjastatud koostöömemorandum annab uue jõu meie kõigi püüdlustele selleks, et ühel päeval ei oleks Euroopa Liidu teadusprogrammides enam vaja „laienemisinstrumente“ ega muid järeleaitamisvahendeid,“ ütles Maimets.

Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura, kes oli üks memorandumile allakirjutanutest, tõdes samuti, et lõhe teaduse rahastamises ning teaduskeskuste tugevuses on vanade ja uute Euroopa Liidu liikmesriikide vahel endiselt väga suur. „Tartu Ülikool on Alliance4Life’i üks põhipartner ja ülikoolil on sellest ühendusest palju võita, sest saame teha koostööd ja osaleda poliitika kujundamisel,“ ütles Puura.

Peale Tartu Ülikooli kirjutasid memorandumile alla Tšehhist Masaryki Ülikool ja Brno Püha Anna Ülikooli Haigla, Slovakkia Teaduste Akadeemia biomeditsiiniuuringute keskus, Poolast Łódźi Meditsiiniülikool, Horvaatiast Zagrebi Ülikooli meditsiinikool, Leedust Vilniuse Ülikool, Lätist Orgaanilise Sünteesi Instituut, Sloveeniast Ljubljana Ülikool ja Ungarist Semmelweisi Ülikool.

Lisateave: Erik Puura, TÜ arendusprorektor, 737 4802, 506 9882, erik.puura [ät] ut.ee

Hiljuti avaldati esimene teadustöö, mis põhineb Rootsis, Lundis asuvasse MAX IV sünkrotronkiirguse keskusesse ehitatud uuel kiirekanalil tehtud eksperimentidel. Tartu Ülikooli füüsikute töö käsitleb kolme ioonse vedeliku keerukat elektronstruktuuri. Kiirekanal on aga valmis kasutamiseks nii kõikide akadeemiliste kui ka rakenduslike teadusteemade uurimiseks.

Paljud ehk ei teagi, et Rootsis, Lundis asuvas Rootsi rahvuslikus MAX IV laboratooriumis on Tartu Ülikooli teadlaste rajatud "oma" Eesti kiirekanal. Mõned aastad tagasi valminud ja 2018. aastal uuringuteks avatud FinEstBeAMS on osa välismaal paiknevast Eesti teadustaristust ning nagu selle nimestki aru saada, rajasime me selle koos soomlastega. Ligi 7 miljonit eurot maksnud FinEstBeAMS oli esimene riikidevahelise koostöö tulemusena valminud kiirekanal MAX IV laboratooriumis.

Kui senised Tartu Ülikooli füüsikute tegevused olid seotud kiirekanali disainimise, ehitamise ja testimisega, siis praeguseks on esimesed teaduslikud eksperimendid toimunud ning olulise teetähisena ilmus ka neil eksperimentidel põhinev teaduspublikatsioon.

Loe edasi ERR Novaatorist. 

Teoreetilise füüsika seminaris teisipäeval, 5. novembril 2019 kell 16:15, Physicumi auditooriumis A101 toimub raamatuesitlus Piret Kuusk "Aegruum" (Tartu, Ilmamaa 2019, sarjas "Eesti mõttelugu", 552 lk).

Eesti füüsikateoreetik ja teadusfilosoof Piret Kuusk on raamatusse kogunud umbes poole oma artiklitest, mille sisuks on üldisemad arutlused teoreetilise alusfüüsika erinevate aspektide üle. Esimese osa artiklid kalduvad filosoofiasse. Teises osas arutleb ta füüsika, matemaatika ja loogika vahekordade ning kolmandas osas universumi, ruumi ja aja üle. Neljas ja viies räägivad tuntud füüsikateadlastest erineva vaate nurga alt. Kuues osa koondab autori saatesõnu mitmetele tõlkeraamatutele.

Esitlusel kõnelevad raamatuga seotud teemadel:

• Piret Kuusk (TÜFI teoreetilise füüsika vanemteadur). Möödaminnes
• Laur Järv (TÜFI teoreetilise füüsika vanemteadur). Realism ja antirealism, kõverus ja vääne
• Margus Saal (TÜFI teoreetilise füüsika vanemteadur). Kosmoloogia: stringid ja kvantteooria
• Ave Mets (TÜFSI teoreetilise filosoofia teadur). Mõõtmisteooria ja teadusfilosoofia
• Anto Unt (Analüütilise filosoofia seminar). Füüsika ja filosoofia

Kohapeal on võimalik raamatut osta kirjastuse hinnaga. Kõik huvilised on teretulnud!

Üritus Facebookis.

Briti kõrgharidusajakiri Times Higher Education (THE) avaldas eile neli edetabelit, milles reastatakse maailma parimate ülikoolide bioteaduste, füüsikateaduste, psühholoogia ning arsti- ja terviseteaduste erialad. Tartu Ülikool on oma kohta parandanud psühholoogia ja füüsikateaduste arvestuses ning jäänud samasse vahemikku arsti- ja terviseteadustes. Kõrget kohta hoiavad endiselt bioteadused.

Bioteadused on 821 parima ülikooli hulgas 176.–200. kohal.

Kõrgele 301.–400. kohale on 1054 maailmaülikooli seas tõusnud TÜ füüsikateadused – keemia, astronoomia, matemaatika ja statistika, füüsika ning teised eluta loodust uurivad loodus- ja täppisteaduste valdkonna erialad, mis jagasid eelmisel aastal 401.–500. kohta

Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan Peeter Burk usub, et kuigi kõrge koht edetabelis on väärikas tunnustus valdkonna teadlaste ja õppejõudude tööle, ei lähtuta oma töid planeerides edetabelite näitajatest. „Eesmärk on teha huvitavat teadust, publitseerida oma töid tulemuslikult ning saada grante ja tublisid inimesi, kellega koos töötada. Meie erialade positsiooni paranemine mainekas edetabelis tuleb ehk ka selle arvelt, et tõukefondide rahast soetatud aparatuuri abil on saavutatud esimesed tulemused, mille põhjal kirjutatud teadusartiklid on kogunud hulgaliselt viitamisi. Usun ja loodan, et see tendents jätkub ka edaspidi.“

Arsti- ja terviseteaduste erialasid võrreldi 775 ülikoolis ja Tartu Ülikool paikneb vahemikus 301–400.

Tartu Ülikooli psühholoogia eriala kerkis aastaga saja koha võrra, jõudes mullusest vahemikust 301–400 tänavu vahemikku 201–250. Edetabelis võrreldi 494 parimat ülikooli maailmas.

THE teeb erialade edetabeli tulemused avalikuks neljas etapis. Esimeses etapis sai kinnitust Tartu Ülikooli humanitaarteaduste maailmatase ja teises kinnitati Tartu Ülikooli arvutiteadlaste ülihead kohta. Kolmandas etapis selgus, et Tartu Ülikooli ärinduse ja majanduse erialad on tõusnud 201.–250. kohale – kõrgemale kui kunagi varem.

THE maailma ülikoolide üldpingereas paikneb Tartu Ülikool 301–350 parima seas.

Suurbritannia ajakiri Times Higher Education arvestab ülikoolide hindamisel 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulu, uuenduslikkust ja rahvusvahelistumise ulatust.

Lisateave: Lauri Randveer, Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 512 9996, lauri.randveer [ät] ut.ee

Lisapiletid rahvusülikooli sajanda aastapäeva piduõhtule „Tuleviku juured“ tulid müüki neljapäeval, 28. novembril kell 10, kuid nüüdseks on ka need välja müüdud ja rohkem pileteid müüki ei tule.

„Rahvusülikool 100“ projektijuhi Kadri Asmeri sõnul on huvi piduõhtu vastu ületanud kõik ootused. See oli korraldajatele suur rõõm, kuid ka proovikivi. Lisapiletite hulk oli piiratud ja ka need on nüüdseks läbi müüdud. Korraldajad paluvad kõigilt mõistvat suhtumist ja loodavad, et igaüks, kes soovib, leiab omale sobiva võimaluse tähistada rahvusülikooli suurt aastapäeva. 

Rahvusülikooli aastapäeva ürituste kava on veebilehel 100.ut.ee/ajakava. 

Lisateave: Kaja Karo, „Rahvusülikool 100“ kommunikatsioonijuht, 505 3468, kaja.karo [ät] ut.ee

Rahvusvahelises kaugseire sügiskoolis Võrumaal Kubijal saavad kokku noored teadlased ja üle maailma tunnustatud eksperdid, et arutleda, kuidas teha elu Läänemere maades kaugseire abil paremaks.

Kaugseire on meetod, millega jälgitakse satelliitidelt Maal toimuvaid protsesse. See on koos kosmosetehnoloogiaga kiiresti arenenud ning on praeguseks kujunenud oluliseks teadus-, arendus- ja ettevõtlusvaldkonnaks. Eestis on kaugseire seatud nii kosmosepoliitika töögrupi kui ka kosmoseasjade nõukogu heakskiidul üheks kosmosevaldkonna arendamise prioriteediks.

Eesti teadus- ja arenduskeskuste ning ettevõtete võimekus katab kõik peamised keskkonnaga seotud valdkonnad, samuti Eestile kõige vajalikumad rakendused veekogude, metsanduse, põllumajanduse ning atmosfääri uuringutes ja seires.

Kaugseire sügiskooli tuleb nii idast kui ka läänest paarkümmend tunnustatud kaugseireeksperti, kelle eesmärk on jagada oma teadmisi ja kogemusi kolmekümne doktorandi, magistrandi ning noorteadlasega Eestist, aga ka teistest Läänemere maadest ja isegi Taiwanilt.

ESTHub talletab satelliidiandmeid meile tähtsate piirkondade kohta

Eestil on kaugseires omad tugevad küljed. Eelkõige oleme olnud eesrindlikud järvede ja Läänemere veekvaliteedi uuringutes, aga ka lainetuse, meretuulte ja jääkatte seires. Neid teemasid lahkavad sügiskoolis teiste seas TÜ Tartu observatooriumi direktor dr Anu Reinart ja teadur dr Krista Alikas. Viimastel aastatel on suurte sammudega edasi läinud ka põllumajanduslikud uuringud, mida tehakse satelliidiandmete abil. Observatooriumi teadur Kaupo Voormansik tegutseb näiteks ettevõttes KappaZeta, mis arendab koostöös PRIA-ga süsteemi rohumaade niitmise ja niidetud ala ulatuse mõõtmiseks.

Rohumaade niitmise rakendus talletab andmed Maa-ameti riiklikus satelliidiandmete keskuses ESTHub, mis valmis tänavu ja millele keskendub suur osa sügiskoolist. ESTHub on loodud selleks, et kasutada Euroopa Liidu kaugseireprogrammi Copernicuse raames orbiidile saadetud Sentineli satelliitide andmeid võimalikult hästi ära. Keskuses hoitakse missioone puudutavat teavet nii Eesti kui ka muude huvipakkuvate piirkondade kohta. Andmed on kõigile tasuta kättesaadavad, kuigi ESTHubi andmetöötlusvõimalus on praegu mõeldud veel vaid riigiasutustele ja nende jaoks teenuseid arendavatele ettevõtetele.

Selliseid teenuseid arendatakse näiteks projekti „RITA kaugseire“ raames, mille käigus demonstreeritakse, kuidas saaks satelliidi- ja drooniandmeid kasutada maastikutulekahjude, üleujutuste, põllumajanduslike maade kasutamise ja ehitiste tuvastamisega seotud probleemide lahendamiseks.

Satelliidid kui tulekahjude ja kliimamuutuste tuvastajad

Et tutvustada sügiskoolis uusi teadmisi, on kaasatud maailmanimega kaugseireteadlasi. Üks külaline, dr Ivan Csiszar USA riiklikust ookeani- ja atmosfäärinähtuste ametist on juba ligi 30 aastat satelliitidega atmosfääri ja maapinda uurinud. Koos töörühmaga on ta välja arendanud algoritmi, mis võimaldab satelliidipiltide abil tulekahjusid tuvastada ja kaardistada. Samu algoritme kasutati ka hiljutiste Amazonase vihmametsapõlengute ning Arktika metsa- ja maastikutulekahjude ulatuse ja mõju uurimiseks.

Satelliidid saavad tulekahjusid tuvastada tulekahjust eralduva erilise kiirguse tõttu. Satelliidi valgussensor tunneb selle kiirguse ära ja suudab seetõttu põlevaid piirkondi eristada. Peale aktiivse tulekahju saab satelliidipiltidelt tuvastada ka juba põlenud alade ulatuse. Selle põhjal saab teha järeldusi selle kohta, millist mõju avaldas tulekahju nii looduskeskkonnale kui ka atmosfäärile, kuhu gaasid põlemise tagajärjel jõudsid.

Satelliidipildid aitavad ka kliimamuutusi tõestada. Kaugseire sügiskooli saabub teiste seas Taiwanis asuva Riikliku Keskülikooli doktor Kuo-Hsin Tseng, kelle uuringute põhjal näitab kliima soojenemist veekogude suurenemine ja veetaseme muutus, mis on tingitud liustike sulamisest. Kui veekogude suurenemist saab näha satelliidipiltide abil, siis veetaseme tõusu kindlaksmääramiseks kasutatakse satelliidi kõrgusmõõturit. Mõõtur saadab satelliidilt Maale radarisignaali ja mõõdab ära, kui kaua aega kulub selleks, et signaal Maalt tagasi satelliidini peegelduks. Tseng uurib satelliitide abil ka maalihete seost maakasutusega: tema arvates soodustab maalihkeid liigne põhjavee väljapumpamine põllumajanduses.

Sügiskooli organiseerivad Tartu Ülikooli Tartu observatoorium ja füüsika instituut, maateadlaste võrgustik Baltic Earth, Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut ning Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituut.

Kooli suurtoetaja on maateaduste ja ökoloogia doktorikool. Samuti saadakse toetust projektidest „Komeet“, „Väärtusahelapõhine biomajandus“, „RITA kaugseire“ ja „BalticSatApps“.
Sügiskool kestab 15.–20. septembrini. Täpsem teave ja esinejate nimistu on sügiskooli veebilehel.

Lisateave:
Karin Pai, TÜ Tartu observatoorium tugiteenuste osakonna projektijuht, 737 4512, karin.pai [ät] ut.ee
Piia Post, TÜ meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent, 737 5563, piia.post [ät] ut.ee

Neljapäeval, 5. detsembril 2019 tähistame füüsiku, filosoofi ja kirjaniku Madis Kõivu (1929-2014) 90. sünniaastapäeva.

• Kell 16:15-17:45 toimuvas Physicumi seminaris "Madis Kõivu aeg" räägivad Madis Kõivu kaastöölised ja õpilased nii tema ajast kui tema ideedest aja kohta füüsikas ja filosoofias.

• Kell 18:00 avatakse Physicumi galeriis Madis Kõivu maalide näitus "Madis Kõivu ruum", kusjuures taustal jooksev slaidiprogramm võimaldab heita pilgu ka neile maalidele, mida näitusel väljas ei ole.

• Samas on avatud väike kirjastuste raamatulett Madis Kõivu teoste ja füüsika/filosoofia raamatutega.

• Kell 19:00 on võimalik Vanemuise väikeses majas vaadata Vaino Vahingu ja Madis Kõivu näidendi "Faehlmann" etendust.

Vaata ka

• Piret Kuusk, "Madis Kõiv ja füüsika", Looming 01/2015.

• Kalle Kiiranen "Madis Kõivu meenutades" (pühendatud Madis Kõivu 90. sünniaastapäevale).

Alljärgnev on kirjandusteadlase ja literaadi Peeter Oleski meenutused Madis Kõivust.

Peeter Olesk

Madis Kõiv. Üldfüüsika ja elementaarosakeste füüsika

Aastatel 1990-1999 oli Madis Kõiv selle maja keldrisaunas, mille peal asus meie tollane korter, kas korra kuus või sagedaminigi alaline kohalolija. Füüsikast me saunalaval või duširuumi eeskojas või kaminatoas tuld vaadates ei rääkinud ja nii-öelda seltskonna hing Madis minu meelest ei olnudki. Aastal 1999 kandideerisin ma Põhja-Tartumaalt Riigikokku eeskätt selleks, et parandada Tartu Ülikooli Raamatukogu õiguslikku seisundit ja ühes sellega ka raamatukogu, eeskätt muidugi trükiste hankimise olukorda. Kompensatsioonimandaadiga ma osutusingi valituks, ent fraktsioonile kasulike ametite jagamise koosolekul jäin ma kohast kultuurikomisjonis ilma, nii et minust sai hoopiski Riigikogu majanduskomisjoni liige, kes oli ühtlasi ka NATO Parlamentaarse Assotsiatsiooni Eesti Vabariigi delegatsiooni juht ning nn. KAPO komisjoni liige, kellena mind nimetati juba omakorda Kaitsepolitseiameti atesteerimiskomisjoni liikmeks. Raamatukokku pääsesin ma üksnes siis, kui olin nädalavahetusel Tartus vaba. Töö uute rakmete vahel polnud veel õieti alanudki, kui mingil tänavanurgal astus minu juurde Madis Kõiv, kes ütles otsustavalt, et tema pole harjunud koos ülemustega saunas käima, ent kuna minust on nüüd ülemus saanud, siis ta enam meile ei tule ega ole meil põhjust ka mujal edaspidi kokku saada. Tundus olevat asjatu temaga vaielda ja ümber veenda.

 Korra ta siiski helistas, küsides ilma pikemata, kas läheb sõjaks. Muidugi mõtles ta sõda Euroopas, mitte Ees-Aasias. Vastasin, et ei lähe, mispeale ta, seda oli võimalik telefonitorus lausa tajuda, hingas kergendatult ja ütles, et siis ta võib olla rahulik. Seega olid minu kokkupuuted Madisega ta elu lõpul praktiliselt üksnes kaudsed ega puudutanud füüsikat õieti vähimalgi määral. Varasemate aastate suhtes on minu arvates õige lähtuda faktidest, nii killulised kui nad ongi. Küsimus sellest, mis on üldfüüsika, tuli meil kõneks minu algatusel seepärast, et mind huvitaski, kuidas jagada füüsika raskusastmeti nõnda, et temast saaksid osa vähemasti kolm täiesti erinevat sihtrühma. Ühed on need, kelle jaoks füüsika on peaaine kuni filosoofiadoktori väitekirja eduka kaitsmiseni välja ja kes pühenduvadki füüsikale. Mis on sellise pühendumuse aluseks, seda me eraldi ei arutanud, kuid ma oletan, et Madisele oli lähedasem elementaarosakeste füüsika kui rakendusfüüsika, mida tema pidas eeskätt füüsika kasutamiseks insenerlike ülesannete lahendamisel. Selles mõttes oleks pidanud talle Lev Landau olema märksa vastuvõetavam kui Abram Joffe või isegi varasem Andrei Sahharov. Tagapool ma selgitan, miks see nii ei olnud.

 Teised on need, kellele füüsika on kõrvalaine näiteks keemia või matemaatika „juures“ ja kes võivad füüsika põhiprogrammist mõndagi vahele jätta umbes niisamuti, nagu seda tehakse füsioloogias proviisorite õpetamisel või tegi professor Heinrich Riikoja selgrootute zooloogias farmatseutidele. Nii konkreetsed, et oleksime kohe jutu keskel osutanud, milliseid osi füüsikas võib tema kui kõrvalaine mahus pidada fakultatiivseteks, me muidugi ei olnud. Vastasel korral me oleksime pidanud võtma „ette“ mingi füüsika-alase peatüki ja arutama, mida sellest on vaja tunda füüsikul pühendumuse poolest ja mida näiteks tomograafiga töötaval neuroloogil. Paraku ma ei tea, kui põhjalikult tundis Madis Kõiv Jevgenii Zavoiskii poolt avastatud elektroonse paramagneetilise resonantsi „morfoloogiat“, milles kahtlejaid oli palju juba kogu nähtuse avastamisest peale. Magnetismist ei vestelnud me tegelikult üldse, nii et mis on dia- ja mis on paramagnetism ning kui palju on magnetismil parameetreid, seda lugesin ma hiljemini niisugustest raamatutest, mida Madis polnud käes hoidnudki.

 Kolmandaks tuleb eristada inimesi, kelle meelest on füüsika kui niisugune üldse „teine maailm“, mille ehitust nad ei mõista, milles kasutatavat keelt nad ei valda ega tunne ka selle keele tähestikku. Poleks õige üldistada, et taolised inimesed vajavad esmajoones populaarsel kujul kirjeldatud füüsikat. Säärane üldistus oleks ekslik põhjusel, et need inimesed pole sugugi homogeenne mass, vaid nad moodustavad mitmesuguseid rühmitusi nagu näiteks kooliõpilased, autojuhid, meremehed jne. Sellistest rühmitustest pole ilmaski teada, millal nad kogevad tolle „teise maailma“ eripära ning kas see on episoodiline või süstemaatiline ja laenuline või algupärane. Me oleksime Madisega teinud oma ülesande lubamatult lihtsaks, kui oleksime katsunud visandada pilti üldfüüsika sellest ühisosast, mis rahuldanuks kõigi kolme eespool mainitud sihtrühma erihuvisid. Millest too ühisosa oleks võinud koosneda? Vastusest küsimusele, mida peab füüsikast teadma igaüks ehk missugune peaks olema inimeste füüsika-alane miinimum.

 Just seda miinimumi me ei arutanudki. Samuti ei võtnud me kõneks füüsikat humanitaaridele, kes ühelt poolt vajavad füüsika kui niisuguse vallas kindlasti teatavaid lihtsustusi, teiselt poolt aga ka täiendusi probleemides, mis „pärisfüüsikutele“ võivad tunduda enesestmõistetavustena. Lihtsustuseks peaksin ma näiteks kvantide tüpoloogiat. Täienduse näitena tooksin ma matemaatilise füüsika võrrandeid, kuid isegi spektromeetria koos oma modifikatsioonidega. Viimane tuli jutuks seoses Madise põlvkonnakaaslase Endel Lippmaa katsetega täpsustada neutriino seisumassi määramispiirkonda, ent kui ma palusin Madisel neist katseist lähemalt jutustada, eeldas ta vaikimisi, et ma tean juba omast käest, mismoodi kaasaegne spektromeeter töötab ja kui täpne võib spektrogramm üldse olla. Meie vestluste raskuspunkt asetus kohale, kus kohtuvad üldfüüsika kui mõnesugune sissejuhatus füüsikasse tervikuna ja kui võimalikult matemaatilisena formuleeritav diskursiivne narratiiv – neid sõnu me ei kasutanud – erisugustest kehadest ning paljudest protsessidest, mida nood kehad kaasa teevad. Tallinna Polütehnilises Instituudis oli Madis õpetanud tulevastele inseneridele üldfüüsikat just esimeses tähenduses. Praktiliselt seisnes see kõrvalaine lugemises koos praktiliste harjutuste juhendamisega. Professor Albrecht Altma katsetele vismuti magnetismi alal vaatas ta kõõrdi ja ehitusfüüsika kas professor Leo Jürgensoni või hilisema professor Karl Õigeri suunal puudus vahetu side selle osaga füüsikast, millest varakult Madis Kõivu kui füüsiku kutsumus kujunes seestumuseks, nimelt elementaarosakeste füüsika. Võiks öelda, et just elementaarosakeste füüsika oligi Madis Kõivu diskursiivne narratiiv.

 Tegelikult ütleb see lause võrdlemisi vähe. Praeguseks ei ole üldsegi mitte selge, kui kiiresti ja kui põhjalikena jõudsid 1950. aastatel Tallinnasse värskeimad andmed aatomifüüsikast, kiirenditeadusest ning Moskva, Peterburi ja Novosibirski seminaridest ning füüsika tippuuringuist teispool raudset eesriiet. Küll on teada, et Lev Landau suhtus kui mitte suisa eitavalt, siis vähemasti kriitiliselt Abram Joffe, Jakov Frenkeli, Dmitri Ivanenko ja Andrei Sahharovi töödesse, mõnel juhul ka nendesse kui inimestesse. Tööde puhul otsustas ta, et need kas on insenerlikud või siis matemaatiliselt korrapäratud. Kuid Madis Kõivu enda jaoks oli vale Landau isiklik pedagoogiline viis ehk see, kuidas ta tunnustas ainult „kõrgemat keskpärasust“, mis väljendunuvat üksnes Landaule vastuvõetavate põhimõtete heakskiitmises Landau poolt nii tema meie mõistes doktorandieksamite kui ka tema õpilaste uurimuste põhjal. Teisisõnu toimis Landau pedagoogika Madise hinnangul nagu Prokrustese säng. Kusjuures ta mitte ainult ei nivelleerinud, vaid võis olla ka äärmiselt kategooriline. Kõige tuntum näide tema kategorismist on suhe kaose ja korra vahel, millest Landau tunnistas kõigest ühepoolset liikumist. Kust võis Madis Kõiv Landau pedagoogika seda tumedat poolt ligemalt tundma õppida?

 Küsimus ei seisne selles, kui palju oli Madis Kõiv Lev Landau töid üldse lugenud. Küsimus seisneb pigem selles, et nii väites pidi Madis Kõiv olema lugenud ka Landau käsitluse suhtes alternatiivseid uurimusi. See on usutav, aga ei ole usutav, et ta jõudis seda teha teoreetilise füüsika igas punktis, millel Landau oma seminarides ja õppevahendites peatus. Kõik Landau ja tema õpilaste poolt avaldatu ei olnud ei Tallinnas ega Tartuski ühtviisi ning terviklikus redaktsioonis kättesaadavgi. Üks kriitilisi punkte ses suhtes on neutronfüüsika, täpsemalt neutrooniliste protsesside analoogia Maal ja meist ülikaugele jäävate tähtede vahel. Võib oletada, et neutronfüüsikat tundis Madis Kõiv Hans Bethe, Edwin Salpeteri ja Werner Heisenbergi nende tööde põhjal, mis olid vene keeles ilmunud või Nõukogude Liidus olemas juba hiljemini 1950. aastate keskpaiku, kuid vaevalt on usutav, et see tundmine sai olla süstemaatiline. Saan seda kinnitada sootuks teisest ajajärgust, nimelt 1980. aastate lõpust, kui Madis Kõiv kas oma kodus Ränil või töökohas näitas mulle Yoichiro Nambu venekeelset raamatukest „Kvargid“ (1984) ja märkis, et ta näeks meeleldi, kui ma selle sealt oma koju koristaksin. Nambu ei olnud paljukirjutaja ning paari ta varasemat uurimust ingliskeelses erialases perioodikas võis Madis lugeda ka RVL-i vahendusel, aga ma ütleksin, et iseenesest oli kvark Madis Kõivu jaoks liiga virtuaalne osake selleks, et püüda lugeda tema kohta kõike.

 Olen mujal juba kirjutanud, kuidas umbes kuuekümneaastane Madis Kõiv oleks tahtnud lugeda üldfüüsikat füüsikutele. Madise teise põlvkonnakaaslase, Olev Saksa jaoks oli üldfüüsika klassikaks professor Dimitri Sivuhhini „Füüsika üldkursus“ I-V koos mitme peale koostatud ülesandekogudega. Ta viimases kodus oli see kusagile alumistesse kultuurkihtidesse jäänud, nii et ma ei näinud seda, kuidas ta oli kogu teose läbi töötanud ega saanud seda ka endale rentida. Kuidas oleks lugenud üldfüüsikat Madis, ei hakka ma siin ennustama, sest oma vestlustes ei puudutanud me silbigagi näiteks nii olulist seika nagu üldfüüsika kursuse maht ja selle jagamine loenguteks ning praktilisteks harjutusteks. On mõeldav, et ta tahtis seda lugeda Feynmani moodi – loengud talle, harjutused assistentidele. Samuti on mõeldav, et Madis siiski kahtles niisuguse lahenduse otstarbekuses, kuna see ei rahuldanud ka Feynmani isiklikult.

 Kuid niisamuti on mõeldav, et Madis Kõiv oli Lev Landau suhtes kriitiline hoopis selle põhjal, kuidas jätkasid oma maestro või meistri lahendusi ta õpilased 1960.-1970. aastatel. Siiamaani olen ma oma arutlustes lähtunud eeldusest, et Madis Kõiv luges Landau uurimusi 1950. aastatel sünkrooniliselt. Juhuti see võiski nii olla, eriti pärast aastat 1953, mil Landau loobus kaastööst nõukogude termotuumaprojektides ja pöördus tagasi elementaarosakeste füüsika juurde. Kui aga nõnda, siis sai Madis Kõivu jaoks murranguliseks aasta 1965, mil Moskva all kohas nimega Tšernogolovka moodustati NSVL TA Teoreetilise Füüsika Instituut, mille teadurite vabadusaste oli küllalt suur ja selles mõttes kadestamisväärne.

 Ma ei kirjutanud kogemata sõna „Kui“. See kui vajab uusi sõnavõtte.

 Peeter Olesk

 Tähtvere mõisas 2. XII 19

Aasta õppejõud 2019 LT valdkonnas on matemaatika ja statistika instituudi matemaatika lektor Kaido Lätt (õpetab õppeaineid: matemaatiline maailmapilt, matemaatilise teksti küljendamine ning  kõrgem matemaatika I )

Nominendid olid: Kaido Lätt, Meelis Kull, Raivo Aunap ja Tambet Tõnissoo
Üliõpilased hindavad õppejõu panust haridusteel kõrgelt ja kirjutavad tema kohta nii: Kaido Lätt on suurepärane loengute läbiviija, praktikumide juhendaja ning bakalaureusetöö juhendaja. Kaido loengud on muhedad ning kaasahaaravad ning ta oskab seletada uut teemat selgelt ja arusaadavalt, haarates kinni juba tudengite olemasolevatest teadmistest ning sidudes neid uutega. Ained on hästi korraldatud: tähtajad on paigas (nii tööde esitamise kui ka tagasisidestamise omad) ning muu ainealane korraldus on selge ning läbipaistev. Tema praktikume oodatakse alati suure huviga - tihti toob ta elulisi näiteid, kuidas käsitletavat matemaatika valdkonda on võimalik rakendada ka pärismaalimas või teistes matemaatika harudes.
Olles bakalaureusetööde juhendaja, annab Kaido pidevalt põhjalikku tagasisidet ning uusi materjale. Tema juhendatavana ei olnud kunagi suurt stressi lõputööde kirjutamise osas. Samuti leidus ka tudengeid, kelle Kaido hea juhendamise tõttu olid innustatud minema matemaatikat õppima ka magistri tasemel.

Aasta programmijuht 2019 LT valdkonnas on matemaatika ja statistika instituudi tõenäosusteooria dotsent Meelis Käärik (magistriõppekava „Kindlustus- ja finantsmatemaatika“)

Tänavu tunnustatud programmijuhtide juures tõstsid kolleegid esile püsivust ja kindlameelsust õppekava arendamisel, aga ka sisukat ja mitmetahulist koostööd õppe arendamisel: tulevaste tööandjate kaasamist õpetamisse ja õppekava arendamisse, sisukat ja ladusalt korraldatud praktikat, õppekorraldust ja tagasisideseminaride süsteemi juurutamist,“ ütles õppeprorektor Aune Valk.

Suured õnnesoovid Meelisele ja Kaidole! Täname ja tunnustame teid selle suure töö eest!

Rohkem infot

Uuest aastast on loodus- ja täppisteaduste valdkonna teadus-arendusprodekaan füüsika instituudi meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post. Õppeprodekaanina jätkab programmeerimiskeelte semantika professor Varmo Vene.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna uue dekaani Leho Ainsaare sõnul on senine teadusprodekaan Mari Moora teinud oma tööd väga hästi ja saab nüüdsest jälle keskenduda teadustööle. „Tänan Mari Moorat tulemusliku töö eest ja soovin talle kordaminekuid teadustöös,“ ütles Ainsaar.

Piia Post on töötanud ülikoolis alates 1986. aastast. Alates 2008. aastast on ta olnud meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent ning viimasel aastal on juhtinud atmosfäärifüüsika laborit. Tema repertuaar õppejõuna on väga lai: sinna kuulub kümmekond meteoroloogia ja klimatoloogia valdkonna ainet, viimastel aastatel on lisandunud ka andmeanalüüsi ja arvutustega seotuid. Ta on mõnda aega töötanud nii Soome kui ka Eesti ilmateenistustes, sealjuures mõlemal korral palgatuna Euroopa meteoroloogiliste satelliitide organisatsiooni (EUMETSAT) poolt. Post on mitme teadlasvõrgustiku ja rahvusvahelise teadusorganisatsiooni Eesti esindaja ning alates 2018. aastast Eesti Meteoroloogia Seltsi juhatuse esimees. Ta on korraldanud konverentse ja suvekoole ning 2015. aastal tunnustati teda Eesti Füüsika Seltsi aastapreemiaga. Tema juhendamisel on kaitstud hulk doktoritöid ja praegu juhendab ta viit doktoranti.

Teadustöös on Piia Post keskendunud Läänemere regiooni ilmaekstreemumite muutuste klimatoloogiale, otsides põhjusi seostest atmosfääri suuremastaabilise tsirkulatsiooniga, aga tema huviobjektiks on ka sademete ja pilvede kaugseire.

Teadus-arendusprodekaan koordineerib valdkonna teadus-, arendus- ja turundustegevust ning doktoriõppekavasid. Õppeprodekaan koordineerib valdkonna õppetööd ja juhib valdkonna õppekomisjoni.

Lisateave:
Leho Ainsaar
Loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan alates 1. jaanuarist 2020
leho.ainsaar [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli keeletehnoloogia professor Mark Fišeli inauguratsiooniloeng „Tasuta lõuna“ toimub kolmapäeval, 22. jaanuaril 2020 kell 16.15 ülikooli aulas.

Paljude keeletehnoloogia ülesannete lahendamiseks on vaja kas „teadmist, kuidas seda tehakse“ ehk käsitsi kirjutatud keeleteaduslikke reegleid või suurt hulka otseselt märgendatud „õigeid vastuseid“ ja juhendatud masinõpet. Mark Fišel keskendub koos oma uurimisrühmaga keeletehnoloogilistele lahendustele, mis ei nõua märgendatud näiteid ega lingvistilise teadmise kodeerimist – mõnes mõttes võib seda nimetada n-ö tasuta lõuna otsimiseks. Niisugune uurimissuund toetab eesti keelt ja teisi keeli, millel erinevalt näiteks inglise keelest ei ole palju keeleteaduslikke ressursse ega märgendatud andmestikke.

Mark Fišel räägib oma loengul siirdeõppe ja masinõppemudeli parameetrite taaskasutamisest masinõppepõhises keeletöötluses, käsitledes selliseid teemasid nagu masintõlge, tõlkekvaliteedi usaldusväärsuse hindamine, stiili kohendamine ning grammatiliste vigade parandamine.

Loeng on inglise keeles.

Mark Fišel on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia professor. Oma uurimistöös keskendub ta eesti keele jaoks sobivatele keeletehnoloogilistele lahendustele ning mitmekeelsusele ja arvutuslikule keeleõppele eelkõige ressursivaestes tingimustes. Ta on saanud 2011. aastal Tartu Ülikoolist doktorikraadi arvutiteaduses ja teinud järeldoktorantuuri aastatel 2011–2015 Zürichi Ülikoolis. Alates 2015. aastast on ta juhatanud Tartu Ülikooli keeletehnoloogia õppetooli.

23. jaanuaril kell 14.15 toimub Dr. Yelong Wei venia legendi loeng teemal "Investigations into X-band dielectric accelerating structures for future linear accelerators". Dr. Yelong Wei töötab hetkel CERN-is vanemteadurina, tema töö fokusseerub kiirendistrukuuride disainile. Dr. Yelong Wei kandideerib Horizon 2020 ERA Chair projekti MATTER raames äärmuslike keskkondade materjalitehnoloogia dotsendi ametikohale.

Loeng toimub TÜ Tehnoloogiainstituudi (Nooruse 1) ruumis 121.

Kõik on oodatud kuulama.

Abstract:
A potential alternative to conventional disk-loaded copper structures is dielectric-loaded accelerating (DLA) structures, which utilizes dielectrics to slow down the phase velocity of travelling wave in the vacuum channel. A DLA structure comprises a simple geometry where a dielectric tube is surrounded by a conducting cylinder. The simplicity of the DLA structure offers a great advantage for RF-driven accelerating structures as compared with conventional metal structures which demand extremely tight fabrication tolerances. This is of a great importance in the case of linear collider where tens of thousands accelerating structures have to be built.

This talk numerically investigates an X-band dielectric disk accelerating (DDA) structure operating at a higher-order TM02-π mode. This accelerating structure consists of dielectric disks with irises periodically arranged in a metallic enclosure. Through optimizations, the power loss on the metallic wall can be significantly reduced, thereby resulting in an extremely high quality factor and shunt impedance as compared to conventional RF accelerating structures. The geometry of regular and end cells is described in detail. Due to its wide bandwidth from dispersion curve, the maximum number of cells can be up to 250 without mode overlapping, which is also superior to those conventional RF accelerating structures. The wakefield studies on such a DDA structure are also presented. In addition, this talk also presents a novel design of matching section for coupling the high power from circular waveguide to dielectric-loaded waveguide accelerating structures, resulting in a very compact broadband and low RF field which has potential to go to very high power. Such a prototype is under fabrication with a collaboration of researchers from Argonne National Laboratory and Euclid Techlabs.

More information about ERA Chair MATTER is abailable in: https://matter.tuit.ut.ee/
ERA Chair MATTER has received funding from the European Union’s Horizon 2020 research and innovation programme under grant agreement No 856705.

Kontakti nimi: Vahur Zadin
Kontakti e-post: vahur.zadin [ät] ut.ee
Toimumiskoht: Nooruse 1-121

Sel aastal saab juba alates 1. veebruarist esitada SAIS-is avalduse Tartu Ülikooli magistriõppesse astumiseks. Varasem kandideerimine on võimalik nii inglis- kui ka eestikeelsete õppekavade alusel.

Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on põhjus, miks eestikeelse magistriõppe vastuvõtu algus varasemaks on toodud, soov toetada samal aastal bakalaureuseõpingud lõpetavate üliõpilaste jätkamist magistriõppes. „Ülikooli jaoks on oluline võimaldada sujuv üleminek magistriõppesse, eriti nende õppekavade puhul, kus toimub päevane õpe ja mille peamine sihtrühm on koduülikooli sama aasta bakalaureuseõppe lõpetajad,“ rääkis Kaldma.

Loomulikult oodatakse alanud vastuvõtuperioodil kandideerima ka kõiki neid, kes on Tartu Ülikooli lõpetanud varasematel aastatel või omandanud kõrghariduse mõnes teises kõrgkoolis.

Õppeprorektor Aune Valgu hinnangul on õpingute jätkamisel kohe pärast bakalaureuseõppe lõppu nii plusse kui ka miinuseid. Aja maha võtmine ning töötamine bakalaureuse- ja magistriõppe vahel annab hea kogemuse ning seega ka teadmise, mida tulevikult tahta ja mida täpsemalt edasi õppida. See arusaam soosib hiljem jätkamist.

Kohe jätkamiseks on aga kaalukas põhjus siis, kui tõeliselt asjatundlikuks tööks on vaja magistrikraadi, nagu see väga paljudes töökohtades on. Kolme aasta pikkune bakalaureuseõpe võib erialast olenevalt anda vaid „pooliku“ kõrghariduse ning liiga varajane erialasele tööle minek võib tuua pettumuse nii endale kui ka tööandjale.

„Lõpuks on see muidugi iga lõpetaja enda otsus, kuid mina soovitan rääkida esmajoones juhendajaga. Minu juhendaja kindel soovitus mulle oli jätkata kohe pärast lõpetamist, muidu neelab tööturg ja muu elu kogu aja ning tagasitulek ülikooli on keeruline,“ ütles Valk.

Tänavu võetakse üliõpilasi vastu 69 magistriõppekava alusel, neist 24 on inglis- ja 45 eestikeelsed. Lisaks toimub kolme ühisõppekava alusel vastuvõtt partnerülikoolides.

Avatakse kolm uut eestikeelset magistriõppekava. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetusel on loodud andmeteaduse õppekava ning vanade õppekavade põhjal on välja töötatud õppekavad „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ ja „Kultuuripärandi loovrakendused“.

Ingliskeelsete õppekavade ja eestikeelse õppekava „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ puhul on kandideerimistähtaeg 15. märts. Ülejäänud eestikeelsete õppekavade jaoks saab avaldusi esitada 1. juulini. Avalduste esitamiseks on avatud SAIS ja väliskandidaatide jaoks DreamApply keskkond.

Lisateave:
Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee
Aune Valk, TÜ õppeprorektor, 737 6201, aune.valk [ät] ut.ee

Futulabi tegevuste eesmärk on tulevikku vaatav ning arengule suunatud koostöö ülikooli, ettevõtte ja üliõpilase vahel. Praktika vahendamise keskkonnaga saab tutvuda aadressil praktika.ut.ee.

Üliõpilane saab Futulabist infot ja ideid erialaste teadmiste rakendamisvõimaluste kohta. Projektid, praktikad, seminarid, liidriprogramm - kõik need toovad üliõpilasele uusi oskusi, kogemusi ja tutvusi, mis on tööturul üha olulisemad. 

Tööandja pakub Futulabis praktikakohti ja projektiideid, mille kaudu üliõpilane oma erialaseid teadmisi tööeluga seostada saab.

Vilistlased on väga oodatud juhendajaks/mentoriks nii projektide kui ka uurimistööde juures. Vilistlaste kogemused ja oskused on hindamatu panus üliõpilaste arengusse ning hea võimalus teha koostööd alma materiga. Koostöö vilistlastega on ühenduslüliks üliõpilaste, ülikooli ja tööandjate võrgustikus. 

Ülikool toob Futulabi vahendusel kokku eri osapoolte oskused ja ideed ning panustab koostöö kaudu ühiskonna arengusse. 

Ole osa sellest koostööst!

Lisainfo:
Merily Heinalo, TÜ majandusteaduskonna praktika koordinaator, 5649 5333, praktika [ät] ut.ee
Anneli Lorenz, TÜ majandusteaduskonna praktika arendusjuht, 5207 062, //praktika [ät] ut.ee">praktika [ät] ut.ee

Tartu Ülikool korraldab 26. veebruaril lahtiste uste päeva, kus abiturientidele ja teistele tulevastele üliõpilastele jagub tegevust nii Tartu Ülikooli raamatukogus kui ka valdkondade õppehoonetes.

Ülikooli raamatukogu teisel korrusel toimub õppekavade infomess, kus sisseastumise ja karjääri teemadel annavad nõu kogenud asjatundjad. Koos tudengiorganisatsioonide esindajatega otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas olla enam kui üliõpilane ja mida saab enese arendamiseks ülikoolis õppimise kõrvalt veel teha.

Lahtiste uste päeva projektijuht, ülikooli turundusspetsialist Marleen Otsus rääkis, et raamatukogu konverentsisaalis peavad üliõpilased ja vilistlased temaatilisi arutelusid. Aruteludesse on kaasatud ka publik, kes saab esinejatele veebiplatvormi kaudu küsimusi esitada. „Üliõpilased räägivad näiteks erialavalikust ning sellest, kuidas nemad ülikooli astusid ja kuidas ülikoolielu käib. Vilistlased mõtisklevad aga selle üle, kuidas nad leidsid tee õige erialani ja mil moel on ülikool mõjutanud nende karjääri,“ kirjeldas Otsus.

Erialade sobivust võivad abituriendid proovida töötubades, mis toimuvad ülikooli eri hoonetes. Peale selle on võimalus osaleda loengutes ja praktikumides, tutvuda õpperuumidega, proovida kätt akadeemilise testi tegemisel ning kohtuda õppejõudude ja üliõpilastega. Samal päeval toimuvad ka ingliskeelsed bakalaureuseõppekavade infotunnid.

Lahtiste uste päeva osalejal on ainulaadne võimalus viia end erialadega kurssi täiesti uuel ja põneval viisil. „Esimest korda saavad õpilased tutvuda erialadega pimekohtingul. See aitab paremini mõista õppekavade sisu või avastada enda jaoks hoopis midagi uut,” selgitas Otsus. „Põnevaks teeb pimekohtingu see, et konkreetsed erialad saab teada alles kohtingu käigus,” lisas Otsus.

Ekskursioonidel Narva mnt 25 ja Raatuse 22 ühiselamutes jagatakse huvilistele näpunäiteid, kuidas täita ühiselamutaotlus, et saada kõige meelepärasem elukoht, ning näidatakse olulisi ühisruume ja mõnda üliõpilastuba.

Huvilised saavad osaleda ka Tartu Ülikooli peahoone ekskursioonil ning näha ülikooli omaaegset tudengivanglat ehk kartserit peahoone pööningul, ajaloolist auditooriumi, väärikat aulat ja ülikooli kunstimuuseumit. Tartu Ülikooli muuseumidesse pääseb sel päeval õpilaspiletiga tasuta.

Tallinnast, Narvast, Viljandist ja Pärnust tulijad toob kohale tasuta eribuss ning Tartu piires saab sõita tasuta bussiga Maarjaväljale, et teha tutvust Chemicumi, Physicumi, Biomeedikumi ja tehnoloogiainstituudiga. Lahtiste uste päevale oodatakse ülikoolilinnakuga tutvuma üle 2000 külalise.

Bussidele ja töötubadesse saab registreeruda Tartu Ülikooli kodulehel ning kasulikku teavet leiab ka ürituse lehelt Facebookis.

Lisateave: Marleen Otsus, TÜ turundusspetsialist ja lahtiste uste päeva projektijuht, 5668 1613, marleen.otsus [ät] ut.ee

TÜ tõenäosusteooria professori Jüri Lemberi inauguratsiooniloeng „Parimad või tüüpilised?“ toimub kolmapäeval, 12 veebruaril algusega 16.15 Tartu Ülikooli peahoone aulas.

On ikka olnud ja arvatavasti on ka edaspidi nii, et me ei tea kõike toimunut ega näe ette tulevikku. Küll aga oskame tihti hinnata võimalike sündmuste tõenäosust ja siis on loomulik eeldada, et toimus või toimub just see, mis on kõige tõenäolisem. See põhimõte – valime kõikvõimalikest stsenaariumidest kõige tõenäolisema – on statistika üks alustaladest. Seda nimetatakse suurima tõepära printsiibiks. Vana, ülimalt loogiline ja väga paljudes olukordades ennast tõestanud printsiip on kinnistunud aksioomina iga stohhastikat (statistikat ja sellega seonduvat) õppinu argiteadvusse; see on põhimõte, milles ei kahelda. On ju suurima tõepära valik teatavas mõttes parim ning küsimusele „Kas soovite parimat?“ on raske vastata eitavalt – isegi siis, kui anname endale aru, et parim on keskmisest väga erinev, ülimalt ebatüüpiline ega mahu kuidagi meie igapäevastesse raamidesse.

Loengus vaatleb professor Lember selle printsiibi rakendamist väga levinud stohhastikamudelite, varjatud Markovi ahelate suhtes. Ta tutvustab põgusalt mudelite ajalugu, suurima tõepära stsenaariumi leidmise algoritmi (Viterbi algoritmi) ning natuke ka uurimistööd, mida ta sel alal on teinud. Kuigi suurima tõepära stsenaarium on arusaadavalt praktikas enim levinud, tõuseb selle uurimisel ikka ja jälle küsimus: „Kas parim on ikka tegelikult parim?“ Ehk tuleb vaadata hoopis põlatud keskpära poole?

Jüri Lember on alates 2019. aasta septembrist Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna matemaatika ja statistika instituudi tõenäosusteooria professor. Oma teadustöös keskendub ta eelkõige mitmesuguste stohhastiliste mudelite uurimisele: (varjatud) Markovi ahelad, juhuslike jadade mudelid, evolutsioonimudelid ja muu. Ta on saanud Tartu Ülikoolist magistrikraadi matemaatilises statistikas (1994) ja doktorikraadi matemaatikas (1999). Aastatel 2001–2003 oli ta järeldoktorantuuris Hollandis Eindhoveni Tehnikaülikooli Eurandomi instituudis ning pärast seda on töötanud Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudis lektori ja vanemteadurina.

Kõik huvilised on oodatud!

Korraldaja: Kady Sõstar
Toimumiskoht: Tartu Ülikooli peahoone aula

Mikhail G. Brik, Tartu Ülikooli materjalide kompuutermodelleerimise professor avaldas hiljuti koos oma kolleegiga Chong-Geng Ma Chongqingi Side- ja Telekommunikatsiooni Ülikoolist  (Hiinas Chongqingis) raamatu "Theoretical Spectroscopy of Transition Metal and Rare Earth Ions: From Free State to Crystal Field". See 460-leheküljeline monograafia ilmus Jenny Stanford Publishing väljaandes.

Raamat kirjeldab detailselt üleminekumetallide ja haruldaste muldmetallide ioonide teoreetilise spektroskoopia põhialuseid. Teos selgitab, kuidas erinevate elektron-konfiguratsioonide energiatasemed kujunevad ning kuidas neid arvutatakse vabas olekus ja kristallides asuvate ioonide jaoks, kuidas rühmateooria saab aidata lahendada põhilisi spektroskoopilisi probleeme ning kuidas kaasaegsed DFT-põhiseid elektronstruktuuri arvutusmeetodeid on võimalik kombineerida pool-empiiriliste kristallvälja mudelitega. Autorite esitustiil teeb raamtust kasuliku abimehe laiale lugejaskonnale alates kraadiõppuritest ja lõpetades kogenud teadlastega.

Professor Brik on väljapaistev ekspert üleminekumetallide ja haruldaste muldmetallide ioonide alal optilistes materjalides, kristallvälja teoorias ning puhaste ja lisanditega funktsionaalsete ainete füüsikaliste omaduste ab initio rehkenduste vallas. Ta on varem olnud kahe raamatu toimetaja ja 12 peatüki autor ning temalt on ilmunud suur hulk teadusartikleid, mida on tsiteeritud üle 7500 korra, andes h-indeksi 41. Chong-Geng Ma oli aastatel 2010-2013 prof Briki juhendamisel järeldoktor Tartu Ülikoolis ning töötab nüüd täisprofessorina Chongqingis. Ta on spetsialiseerunud kristallvälja teooriale ja ab initio arvutustele, temalt on varem ilmunud üks peatükk raamatus ja palju artikleid rahvusvahelistes ajakirjades, nende enam kui 1600 tsiteeringut annavad h-indeksi 20.

Jenny Stanford Publishing on sõltumatu rahvusvaheline kirjastus, mille eesmärk on avaldada parimat mitmesugustel erialadel akadeemilistele ja professionaalsetele ringkondadele. Kirjastuse tuumikteemadeks on mikro- ja nanoskaala uuringud ning tehnoloogia. Jenny Stanfordi publikatsioone levitab üle maailma Taylor & Francis ning neid tutvustatakse koos CRC Pressi ja Routledge trükistega.

• Raamatu Jenny Stanford Publishing veebis