Möödunud nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest pälvisid 2020. a riigi teaduspreemia täppisteaduste valdkonnas TÜ füüsika instituudi teoreetilise füüsika vanemteadurid Laur Järv, Manuel Hohmann ja Margus Saal tööde tsükli "Laiendatud geomeetrilised gravitatsiooniteooriad" eest. Tsüklisse kuuluvad 22 teadusartiklit rahvusvahelise levikuga ajakirjades, 2 publitseeritud konverentsiettekannet ja 5 arXiv preprindina avaldatud tööd, mis olid enne aasta lõppu veel ajakirjades retsenseerimisel. Publikatsioonide nimekiri on toodud allpool, neist kõige olulisemad uut teoreetilist formulatsiooni või vaatekohta esitavad tööd on [1, 2, 3].

Tööde taust

Kaasaegse fundamentaalfüüsika üks suuremaid väljakutseid on selgitada tumeenergia ja tumeaine päritolu. Arvestuslikult annavad need vastavalt 70% ja 25% universumi energiatihedusest ning paistavad ülejäänud 5% nähtavale mateeriale mõjuvat vaid gravitatsiooniliselt. Vastavad efektid ilmnevad ainult ülisuurtes mastaapides näiteks universumi paisumise ja galaktikate pöörlemiskõverate juures. Kuna tumeenergia käsitlemine tuntud osakeste vaakumi energiana on problemaatiline ning tumeaine kandidaatide otsingud pole tulemusi andnud, siis väärib kaalumist võimalus, et probleem võib tuleneda hoopis eeldusest, et gravitatsiooniseaduse kuju jääb samaks ka kosmilistel kaugustel. Nõnda on viimasel tosinal aastal muutunud väga aktuaalseks gravitatsiooni kirjeldava üldrelatiivsusteooria võimalike üldistuste ja laienduste uurimine. Uute vaatlusinstrumentide kosmoloogilised täppismõõtmised ning gravitatsioonilainete detekteerimine lubavad laiendatud teooriate järjest rangemat ja mitmekülgsemat võrdlust vaatlustega.

Üheks lihtsamaks võimaluseks üldrelatiivsusteooriat laiendada on lisada selles gravitatsiooni kirjeldavale tensor-vabadusastmele täiendav skalaarne vabadusaste, mille roll on sisuliselt muuta gravitatsioonikonstant dünaamiliseks suuruseks. Kaugem motivatsioon niisuguste skalaar-tensortüüpi gravitatsiooniteooriate esitamiseks võib olla väga erinev, alates skalaarväljade (näiteks Higgsi välja või inflatonvälja) kvantparanduste arvestamisest kõvera aegruumi taustal kuni hüpoteetiliste kõrgemate ruumidimensioonide postuleerimisest johtuvate efektideni. Tegu on väga mahuka teooriate klassiga, mille lahendite uurimine ja võrdlus vaatlustega vajab süstemaatilist lähenemisnurka.

Einsteini üldrelatiivsusteoorias (1915) ilmneb gravitatsioonijõud aegruumi geomeetria omadusena, mida kirjeldab kõverustensor. Oma hilisemates töödes (1928) proovis Einstein ka alternatiivset võimalust, kus kõverus oli asendatud väändega. Neist mõtetest arendati 20. saj teises pooles välja teleparalleelne gravitatsiooniteooria, mis kõigi füüsikaliste ennustuste poolest langeb kokku üldrelatiivsusteooriaga, ent erineb oma matemaatilise struktuuri poolest. Suhteliselt hiljuti taibati (1999), et kõveruse ja väände kõrval on veel kolmas eraldi võimalus gravitatsiooni geomeetrilisel kirjeldamisel, nimelt mittemeetrilisus. Vastavat üldrelatiivsusteooriaga füüsikaliselt ekvivalentset teooriat tuntakse sümmeetrilise teleparalleelse gravitatsiooni nime all.

Mainitud gravitatsiooni geomeetriliselt alternatiivsed formulatsioonid pakkusid teoreetilise kurioosumina algselt huvi vaid vähestele. Vähem kui kümme aastat tagasi hakati tumeenergia probleemist ajendatuna sarnaselt üldrelatiivsusteooria laiendustele vaatama ka teleparalleelse gravitatsiooni laiendusi. Selgus, et tulemuseks on mõnevõrra erineva füüsikalise sisuga teooriad, võrreldes üldrelatiivsusteooria analoogilise laiendusega. Teisisõnu on teooria laiendamisel oluline, millisest geomeetrilisest formulatsioonist lähtume. Kui jätta kõrvale füüsikute sajandipikkune harjumus opereerida üldrelatiivsusteooria ja aegruumi kõverusega, siis teleparalleelset gravitatsiooni laiendavad skalaar-väände teooriaid ning sümmeetrilist teleparalleelset gravitatsiooni laiendavad skalaar-mittemeetrilisuse teooriad peaksid väärima sama tõsist tähelepanu, kui üldrelatiivsusteooriast lähtuvad skalaar-tensortüüpi teooriad.

Tulemused ja nende uudsus

Skalaar-tensortüüpi gravitatsioon

Skalaar-tensortüüpi teooriad lubavad lisaks üldistele koordinaatteisendustele veel konformseid (mastaabi) teisendusi ja skalaarvälja reparametriseerimist, mis on aastakümnete vältel tekitanud päris palju segadust nende teooriate raames saadud tulemuste interpreteerimisel. TÜFI töörühm näitas 2015. a avaldatud töös, kuidas konstrueerida suuruseid, mis konformsetel teisendustel ja reparametriseerimistel jäävad invariantseks, aasta hilisem artikkel üldistas sama ka mitme skalaarväljaga juhule [4]. Kõik füüsikalised vaadeldavad peavad avalduma niisuguste invariantide kaudu ning on võimalik ka teooria enda esitamine ainult invariantidele tuginedes. Sellise lähenemise rakendusena oli võimalik kirja panna varase universumi hüperkiire paisumise ehk inflatsiooni nn aeglase veeremise parameetrid invariantide kaudu [5], kusjuures ajakiri palus tulemusest populaarset kokkuvõtet ka oma esiletõstetud artiklite blogisse [5]. Need arvutused osutusid vajalikuks eeltööks järgmisele artiklile [1], kus kaasates kolleege Tumeda universumi tippkeskusest anti invariantide formalismi kasutades algoritm inflatsiooni vaadeldavate (häirituste spektri kalle, tensor- ja skalaarhäirituste suhe jne) kiireks arvutamiseks suvalise etteantud skalaar-tensortüüpi mudeli korral ning esitati vastavate mudelite üldine klassifikatsioon. Antud artikkel [1] avaldati kõige mainekamas füüsika teadusajakirjas Physical Review Letters. Kuigi artiklil [1] on hulk kaasautoreid, lähtusid antud töö idee ja initsiatiiv ning põhilised rehkendused TÜFI töörühmast, kuivõrd see toetus eelnevalt Tartus välja töötatud formalismile. Esitatud klassikatsioon võimaldab muuhulgas mõista varem küllaltki segaseks jäänud tõika, miks paljud oma ülesehituselt näiliselt väga erinevad inflatsiooni mudelid ennustavad omavahel sarnaseid vaatlustulemusi. Teised autorid on järgnevalt invariantidega läinud aeglase veeremise lähendi kõrgemate järkudeni ja kinnitanud niisuguse lähenemise kooskõla.

Tööde omaette alateema moodustavad parametriseeritud post-Newtoni lähendis paljusid vaatlussituatsioone iseloomustavate parameetrite ja arvutused. Skalaar-tensortüüpi teooriates juures leiti multiskalaar-tensor juhul kui gravitatsioonivälja allikaks võtta punktmass [6] ning ja ühe skalaarväljaga juhul kui allikaks on homogeenne kera [7]. Ka viimases töös oli abi lähenemisest kõnealuste invariantide kaudu. Need tulemused võimaldavad teooriate märkimisväärset kriitilist selektsiooni juba Päikesesüsteemi vaatlustele toetudes.

Skalaar-väände teooriad

Kirjandus skalaar-väände gravitatsiooni kohta algab aastaga 2011, kuid oma algsel kujul jäid need teooriad ebatäielikuks, sest ei võimaldanud lokaalseid Lorentzi teisendusi, mis olid olemas teleparalleelses gravitatsiooniteoorias ja peaksid eksisteerima ka selle laiendustes. Nõnda oli alguses võimalik kooskõlaliselt käsitleda ainult lihtsamaid kosmoloogilisi lahendeid, näiteks [8, 9]. Õige lähenemine antud probleemi lahendamiseks sai selgeks alles 2017. a laiendatud teleparalleelse gravitatsiooni kovariantse  formulatsiooniga, kus esimeste seas rajasid teed TÜFI töörühma artiklid [2, 10, 11, 12]. Neist artikkel [2] pani esimesena kirja skalaar-väände ja multiskalaar-väände teooriate kovariantse formulatsiooni ning esitas teooria võrrandite lahendamise üldskeemi. Seejärel said antud teooriate uuringud maailmas uue hoo, mida iseloomustab antud artiklile vähem kui kahe aastaga kogunenud suur tsiteeringute arv.

Järgnevad TÜFI töörühma tööd uurisid laiendatud teleparalleelse gravitatsiooni kontekstis gravitatsioonilaineid [14], sümmeetria mõiste tähendust ja sümmeetriliste lahendite konstrueerimise algprintsiipe [16], pöörlevaid lahendeid [19] ning parametriseeritud post-Newtoni lähendit [20, 21, 22]. On huvitav, et ka skalaar-väände teooria edasiarendustes on võimalik mängu tuua skalaar-tensortüüpi teooriatele sarnased invariandid [13] ning konformsed ja disformsed teisendused [17]. Antud tööde tsüklisse puutuvad ka laiendatud teleparalleelse teoorias Hamiltoni formalismi ja vabadusastmete arvu käsitlevad tööd [15, 18].

Skalaar-mittemeetrilisuse teooriad

Sümmeetrilise teleparalleelse gravitatsiooni laiendustele hakati tõsiselt mõtlema alles 2017. aastal ning Tartu töörühma skalaar-mittemeetrilisuse teooriat esitav artikkel oli kogu temaatikas esimeste seas [3]. See illustreerib töörühma paiknemist oma eriala teadmiste edenemise eesliinil, sest kiiresti tabati ära uue suuna olulisus ja võimalused. Võib põnevusega täheldada, kuidas uurijatele on avanemas seni täiesti kaardistamata teooriate ala, mis võib osutuda sama kirevaks ja mitmekülgseks, kui üldrelatiivsusteooria laienduste oma. Esimesed sammud siin näiteks gravitatsioonilainete kirjeldamisel on juba astutud [23].

Autorite panus ja iseloomustus

Füüsikateoreetikute artiklite ideed ja argumendid sünnivad enamasti autorite ühiste arutelude viljana, kus erinevate kaasamõtlejate kindlakujulist panust on sageli raske välja tuua. Seetõttu on antud valdkonnas traditsiooniks esitada ka artiklite autorite nimed neutraalses tähestikulises järjekorras. Vanemteadurid Laur Järv, Manuel Hohmann ja Margus Saal moodustavad TÜ füüsika instituudi gravitatsiooniteooria töörühma tuumiku. Lauri roll on tihti uuringuteks oluliste küsimuste ja eesmärkide püstitamine, ideede genereerimine ja tulemuste füüsikaline interpretatsioon, samuti artikli teksti ladusaks kirjutamine. Manueli matemaatiline silmaring ning täpsus ja järjekindlus keeruliste rehkenduste tegemisel tähendavad tihti tema asendamatut panust artikli tulemusse. Margus orienteerub hästi kosmoloogia paljudes aspektides ning tihti jääb tema ülesandeks otsida kirjandusest vajalikke viiteid või teavet. Lauri algatusel hakati Tartus uurima teleparalleelset gravitatsiooni kui perspektiivset suunda, eelkõige Manueli pingutuste tulemusena on valminud nii palju heal tasemel töid selles vallas, samas kui Margus keskendus oma suurema õppetöö koormuse kõrval just nendele projektidele, mille mõju osutus suuremaks.

Antud tööde tsükkel on oluliselt panustanud noorteadlaste harimisse, kuivõrd arvutuste tegemises osalesid töörühma doktorandid Ott Vilson [3, 4] (PhD 2019, juhendaja P. Kuusk), Mihkel Rünkla [1, 3, 5] (juhendaja M. Saal), Erik Randla [6] (juhendaja L. Järv), Ulbossyn Ualikhanova [2, 9,14, 23, 20] (juhendajad M. Hohmann ja L. Järv) ja Daniel Blixt [15, 18] (juhendaja M. Hohmann) ning väliskülalisdoktorandid Elena Emtsova [21] (juhendaja M. Hohmann) ja Kai Flathmann [22] (juhendaja M. Hohmann). Rida artikleid valmis ka koostöös töörühma järeldoktoritega Martin Krššák ja Christian Pfeifer.

Tänu viimaste aastate töödele on Tartu tõusmas üheks laiendatud gravitatsiooniteooriate uurimise tunnustatud keskuseks Euroopas. Muuhulgas annavad sellest tunnistust ka kolm siin hiljuti korraldatud rahvusvahelist erialakonverentsi GeomGrav2017, TeleGrav2018 ja GeomGrav2019.

Publikatsioonide nimekiri

Nimekirjas ei ole toodud töörühma liikmete publikatsioone, mis otseselt ei haaku antud tööde tsükli teemaga või millesse sisuliselt kaalukama panuse on teinud kaasautorid mujalt. Tsiteeringute arv on võetud kõrgete energiate füüsika teadustööde andmebaasist inSPIRE-HEP 12.11.2019 seisuga.

Tsükli kesksed alusartiklid

[1] L. Järv, K. Kannike, L. Marzola, A. Racioppi, M. Raidal, M. Rünkla, M. Saal, H. Veermäe, Frame-Independent Classication of Single-Field Inationary Models, Phys. Rev. Lett. 118, 151302 (2017) [inSPIRE: 37 tsiteeringut]
[2] M. Hohmann, L. Järv, U. Ualikhanova, Covariant formulation of scalar-torsion gravity, Phys. Rev. D 97, 104011 (2018) [inSPIRE: 49 tsiteeringut]
[3] L. Järv, M. Rünkla, M. Saal, O. Vilson, Nonmetricity formulation of general relativity and its scalar-tensor extension, Phys. Rev. D 97, 124025 (2018) [inSPIRE: 36 tsiteeringut]

Tsükli ülejäänud artiklid

[4] P. Kuusk, L. Järv, O. Vilson, Invariant quantities in the multiscalar-tensor theories of gravitation, Int. J. Mod. Phys. A 31, 02n03, 1641003 (2016) [inSPIRE: 25 tsiteeringut]
[5] P. Kuusk, M. Rünkla, M. Saal, O. Vilson, Invariant slow-roll parameters in scalartensor theories, Class. Quant. Grav. 33, 195008 (2016) [inSPIRE: 20 tsiteeringut]
P. Kuusk, M. Rünkla, M. Saal, O. Vilson, Scalar-tensor cosmology: ination and invariants, CQG+ Insight October 5, 2016.
[6] M. Hohmann, L. Järv, P. Kuusk, E. Randla, O. Vilson, Post-Newtonian parameter for multiscalar-tensor gravity with a general potential, Phys. Rev. D 94, 124015 (2016) [inSPIRE: 17 tsiteeringut]
[7] M. Hohmann, A. Schärer, Post-Newtonian parameters and of scalar-tensor gravity for a homogeneous gravitating sphere, Phys. Rev. D 96, 104026 (2017) [inSPIRE: 5 tsiteeringut]
[8] L. Järv, A. Toporensky, General relativity as an attractor for scalar-torsion cosmology, Phys. Rev. D 93, 024051 (2016) [inSPIRE: 21 tsiteeringut]
[9] M. Hohmann, L. Järv, U. Ualikhanova, Dynamical systems approach and generic properties of f(T) cosmology, Phys. Rev. D 96, no. 4, 043508 (2017) [inSPIRE: 38 tsiteeringut]
[10] M. Hohmann, L. Järv, M. Krššák, C. Pfeifer, Teleparallel theories of gravity as analogue of nonlinear electrodynamics, Phys. Rev. D 97, 104042 (2018) [inSPIRE: 26 tsiteeringut]
[11] M. Hohmann, Scalar-torsion theories of gravity. I. General formalism and conformal transformations, Phys. Rev. D 98, 064002 (2018) [inSPIRE: 22 tsiteeringut]
[12] M. Hohmann, C. Pfeifer, Scalar-torsion theories of gravity. II. L(T;X; Y; ) theory, Phys. Rev. D 98, 064003 (2018) [inSPIRE: 20 tsiteeringut]
[13] M. Hohmann, Scalar-torsion theories of gravity. III. Analogue of scalar-tensor gravity and conformal invariants, Phys. Rev. D 98, 064004 (2018) [inSPIRE: 21 tsiteeringut]
[14] M. Hohmann, M. Krššák, C. Pfeifer, U. Ualikhanova, Propagation of gravitational waves in teleparallel gravity theories, Phys. Rev. D 98, 124004 [inSPIRE: 13 tsiteeringut]
[15] D. Blixt, M. Hohmann and C. Pfeifer, Hamiltonian and primary constraints of new general relativity, Phys. Rev. D 99, 084025 (2019) [inSPIRE: 9 tsiteeringut]
[16] M. Hohmann, L. Järv, M. Krššák and C. Pfeifer, Modied teleparallel theories of gravity in symmetric spacetimes, Phys. Rev. D 100 (2019), 084002 [inSPIRE: 10 tsiteeringut]
[17] M. Hohmann, Disformal Transformations in Scalar-Torsion Gravity, Universe 5, 167 (2019) [inSPIRE: 5 tsiteeringut]
[18] D. Blixt, M. Hohmann and C. Pfeifer, On the gauge fixing in the Hamiltonian analysis of general teleparallel theories, Universe 5, no. 6, 143 (2019) [inSPIRE: 6 tsiteeringut]
[19] L. Järv, M. Hohmann, M. Krššák and C. Pfeifer, Flat connection for rotating spacetimes in extended teleparallel gravity theories, Universe 5, 142 (2019) [inSPIRE: 5 tsiteeringut]
[20] U. Ualikhanova and M. Hohmann, Parameterized post-Newtonian limit of general teleparallel gravity theories, Phys. Rev. D 100, 104011 (2019) [inSPIRE: 3 tsiteeringut]
[21] E. D. Emtsova and M. Hohmann, Post-Newtonian limit of scalar-torsion theories of gravity as analogue to scalar-curvature theories, arXiv:1909.09355 [gr-qc] [inSPIRE]
[22] K. Flathmann and M. Hohmann, Post-Newtonian limit of generalized scalar-torsion theories of gravity, arXiv:1910.01023 [gr-qc] [inSPIRE]
[23] M. Hohmann, C. Pfeifer, J. L. Said, U. Ualikhanova, Propagation of gravitational waves in symmetric teleparallel gravity theories, Phys. Rev. D 99, 024009 (2019) [inSPIRE: 13 tsiteeringut]

Konverentsiettekanded ja kokkuvõtted

[24] L. Järv, P. Kuusk, M.Saal, O. Vilson, The formalism of invariants in scalar-tensor and multiscalar-tensor theories of gravitation, kogumikus Proceedings of the MG14 Meeting on General Relativity: The Fourteenth Marcel Grossmann Meeting On Recent Developments in Theoretical and Experimental General Relativity, Astrophysics, and Relativistic Field Theories; University of Rome La Sapienza, Italy, 12 18 July 2015. Ed. Bianchi, M.; Jantzen, R.; Runi, R. World Scientic Publishing Co, 2017 [inSPIRE: 2 tsiteeringut]
[25] L. Järv, Eective Gravitational Constant in Scalar-(Curvature)Tensor and Scalar-Torsion Gravities, Universe 3, no. 2, 37 (2017) [inSPIRE: 2 tsiteeringut]
[26] M. Hohmann, Polarization of gravitational waves in general teleparallel theories of gravity, Astronomy Reports, 62 (12), 890 [inSPIRE: 8 tsiteeringut]
[27] D. Blixt, M. Hohmann, M. Krššák and C. Pfeifer, Hamiltonian Analysis In New General Relativity, [inSPIRE: 3 tsiteeringut]
[28] M. Hohmann, Hamiltonian of new general relativity using dierential forms, [inSPIRE]
[29] M. Saal, L. Järv, M. Rünkla, O. Vilson, Scalar-nonmetricity theory, kogumikus Proceedings of the Fifteenth Marcel Grossman Meeting on General Relativity: Fifteenth Marcel Grossmann Meeting; University of Rome La Sapienza, Rome, July 1-7, 2018. Ed. Battistelli, E; Jantzen, R.T; Runi, R. Singagpore: World Scientic Publishing Co 2019, (ilmumiseks vastu võetud).

• Riigi teaduspreemiad 2020
   

1. veebruaril algas vastuvõtt Tartu Ülikooli õpetajakoolituse programmi „Kogenud kooli“. Tänavusse, teise lendu on oodatud nii matemaatikud kui ka füüsikud, kel on juba olemas magistrikraad, kuid puudub õpetamiskogemus.

Programmis osalejad asuvad korraga ülikoolis õpetajaharidust omandama ja üldhariduskoolis õpetajana töötama. Eelmisel aastal alustas programmi esimeses lennus 11 matemaatikut. Nende seas on ka Annika Koitmäe-Pihl, kes vahetas töökoha Tallinnas kodulähedase Rapla Kesklinna Kooli vastu. Nüüdseks on ta seal üle poole õppeaasta matemaatikat õpetanud.

„Ma olen väga rahul, et mind programmi valiti, ning mul on hea meel, et tegin ise õige valiku ja mujale matemaatikaõpetajaks õppima ei läinud. Selle programmi juures on eriti hea see, et oleme kursusekaaslastega ka saatusekaaslased ja mõistame üksteist: me kuulame ära, anname nõu, lohutame, julgustame, innustame ja motiveerime üksteist. Meie seltskond on lihtsalt super!“ sõnas Koitmäe-Pihl.

Programmi „Kogenud kooli“ on oodatud kõik, kellel on magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus ning kes on läbinud vähemalt 60 ainepunkti ulatuses erialaaineid. Avaldusi saab esitada 30. aprillini, nõutele vastavad kandidaadid kutsutakse erialakatsele, mis toimub 14. mail. Sisseastumistingimuste ja ajakavaga saab tutvuda õpetajakoolituse veebilehel opetaja.ut.ee.

„Kes oma sobivuses kahtleb, võiks kindlasti meile kirjutada,“ julgustas programmi koordinaator Kiiri Toomberg. „Oleme varasemate õpingute arvestamisel küllaltki paindlikud. Kui vajalik ainemaht ei ole täidetud, oskame kandidaadile anda soovitusi, kuidas järgmiseks aastaks piisav hulk punkte kokku saada.“

Tartu Ülikool algatas programmi „Kogenud kooli“ mullu kevadel eesmärgiga leevendada üha teravnevat reaalainete õpetajate puudust Eesti koolides. Programmi toetab tehnoloogiaettevõte Playtech. Ülikool on avatud koostööks ka uute partneritega, kes peavad oluliseks panustada õpetajate järelkasvu.

Lisateave: Kiiri Toomberg, TÜ Pedagogicumi projektijuht ja programmi „Kogenud kooli“ koordinaator, 737 6456, kiiri.toomberg [ät] ut.ee

Eestis magistrikraadi saanud välismaalaste siia tööle jäämine on Eesti riigile ja ettevõtlusele igal juhul kasulik. Küsimus võib olla selles, kas meie ühiskond on selleks valmis, et nad siia jäävad, kirjutab Aune Valk.

Välisüliõpilaste arv ja osakaal on Eestis teadagi tõusuteel. Kõige kiirem kasv jäi aastatesse 2010–2016, kui välisüliõpilaste arv suurenes umbes kolm korda (1200-lt 3600-ni) ja osakaal kahelt protsendilt kaheksa protsendini.

Samasse aega jääb ka üliõpilaste koguarvu kõige järsem kahanemine ligikaudu 70 000-lt umbes 50 000-le, mis tulenes 1990. aastate sündimuse august. See selgitab ka välisüliõpilaste osakaalu eriti tempokat kerkimist. 2016. aastast alates on välisüliõpilaste arvu kasv pidurdunud ja ka osakaal on kasvanud aastas protsendi, mitte enam kahe võrra.

On arusaadav, et sellised muutused tekitavad küsimusi. Miks ja kelle raha eest ülikoolid välismaalasi õpetavad, kes siia õppima tulevad ja mis kasu saab sellest Eesti?

Loe edasi ERR-ist.

Täna, 19. veebruaril toimub Philosophicumis humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna praktika- ja töömess ning Physicumis Maarjavälja karjääripäev, kuhu on oodatud meditsiiniteadustest ning loodus- ja täppisteadustest huvituvad üliõpilased.

Homme, 20. veebruaril saab Tartu Ülikooli raamatukogus teoks nädala keskne üritus „Inspiratsioonipäev 2020“, kus tudengid saavad osaleda silmaringi laiendavates tasuta loengutes ja töötubades. Neid annavad Tartu Ülikooli vilistlased, kellest on saanud oma eriala silmapaistvad esindajad. Lisaks jagavad erinevad organisatsioonid teavet stipendiumite, välisõppevõimaluste, õppimise ergonoomika jt õppimist toetavate teemade kohta. Inspiratsioonipäeva korraldab tudengitiim.

Reedel, 21. veebruaril algab Delta keskuse vahetus läheduses asuvas Tartu Ülikooli spordihoones Delta karjääripäev, mida arvutiteaduse instituut peab koos matemaatika ja statistika instituudi ning majandusteaduskonnaga.

2020. aasta kevadsemestri praktika- ja karjääripäevad lõpetab 13. märtsil ühiskonnateaduste instituudi tööandjate mess.

Rohkem teavet leiab sündmuse kodulehelt careerday.ut.ee ja Facebookist.

Lisateave:  Kerstin Kingo, Tartu Ülikooli kultuurikorralduse tudeng, 528 6958, kerstin.kingo [ät] gmail.com

Magistriõppe vastuvõtt kestab Tartu Ülikoolis nüüd veebruarist juulini ja varasem kandideerimine on võimalik nii inglis- kui ka eestikeelsete õppekavade alusel. Eestikeelsete bakalaureuseõppekavade avalduste vastuvõtt koduüliõpilastele algab 18. juunil. Kõrghariduspäeval „Õpi Tartus“ rääkis psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus sellest, kuidas valikuid tehes vähem muretseda ja kuidas sisseastumisperioodil iseendaga paremini hakkama saada.

Enda ettekannet alustas ta selgitusega, mis üldse on muretsemine, mis on selle põhjused ja tagajärjed. Samuti rääkis ta lähemalt ülemäärase muretsemise nõiaringist, kasututest käitumisstrateegiatest ja mõtete kontrollimisest, millega aetakse ära müra enda peast.

Kalause sõnul on nii käitumuslikud kui ka mõtete kontrollimise strateegiad tõhusad, kuid toovad vaid lühiajalist kiiret kasu. „Meie psüühika on sätitud toimima niimoodi, et kui me sõdime oma mõtete ja tunnete vastu ning ajame neid minema, siis raudselt tuleb neid pikemas perspektiivis veel rohkem tagasi,“ selgitas Kalaus. 

Psühhoterapeudi sõnul ei too muretsemine uut infot, ei hoia ühtegi jama ära ega tee ühtegi meeldivat sündmust tõenäolisemaks, vaid hoopis häirib väga suurel määral keskendumist, enesetunnet, und ja sooritusvõimet.

Katri-Evelin Kalause ettekande videosalvestusest saab teada, kuidas sisseastumisperioodil iseendaga paremini hakkama saada ja vähem muretseda.

Vähem kui nädala pärast, 26. veebruaril toimub Tartu Ülikooli lahtiste uste päev ja ülikoolilinnakuga tuleb tutvuma arvukalt gümnasiste üle Eesti. Noored saavad osaleda inspireerival konverentsil, uudistada infoküllast erialade messi, küsida nõu akadeemilise testi infotunnis, osaleda põnevates töötubades ning kohtuda õppejõudude ja üliõpilastega.

„Lahtiste uste päev on noortele imehea võimalus tutvuda huvipakkuvate erialadega sellises vormis, nagu neile sobib. Näiteks on võimalus osaleda töötubades, koguda infot erialade messil või hoopis rääkida mõne õppejõu või üliõpilasega,“ ütles lahtiste uste päeva projektijuht, ülikooli turundusspetsialist Marleen Otsus. „Loodan, et noored saavad päeva jooksul julgus- ja kindlustunde ning vajaliku info, et kandideerida ülikooli meelepärasele erialale.“

Konverentsil räägitakse ülikooli astumisest mitme nurga alt. Konverentsi juhatab Tartu Ülikooli informaatika eriala esimese kursuse üliõpilane Tarmo Pungas. Tulevasi kandideerijaid tervitab rektor Toomas Asser ja ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma annab ülevaate vastuvõtutingimustest.

Esmakursuslaste aruteluringis räägivad oma aastatagusest sisseastumiskogemusest ja jagavad asjakohaseid nõuandeid ajakirjanduse ja kommunikatsiooni tudeng Christina Värno, füüsikat, keemiat ja materjaliteadust õppiv Airiin Liisbet Strandson ning eesti ja soome-ugri keeleteaduse üliõpilased Maksim Kolossov ja Alina Smirnova.

Konverentsi lõpetab vilistlaste aruteluring, kus kõneldakse kõrghariduse kasulikkusest ja eriala valimisest. Arutelus osalevad Vanemuise teatri juht Kristiina Alliksaar, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli kultuurikorralduse erialal, tarkvaraettevõtte Mooncascade kaasasutaja Asko Seeba, kes on õppinud arvutiteadust, Rakendusliku Antropoloogia Keskuse uuringute juht ja juhatuse liige Helleka Koppel, kes on omandanud magistrikraadi etnoloogia erialal, ning Advokaadibüroo NOVE advokaat Triin Tiru, kes on õppinud õigusteadust.

Erialade sobivust võivad gümnasistid proovida lahtiste uste päeva töötubades, mis toimuvad ülikooli eri hoonetes. Töötoad täituvad kiiresti, kuid ülikooli veebilehel saab veel registreeruda viimastele vabadele kohtadele.

Kõik, kes soovivad tagada endale koha Tartu Ülikoolis juba kevadel, on oodatud akadeemilise testi infotundi. Seal saab tutvuda testi ülesehituse ja põhimõtetega, mille alusel testi sooritanuid ülikooli vastu võetakse, ning teha näidisülesandeid.

Tartu Ülikooli ja Swedbanki koostöös on tellitud tasuta eribussid, mis toovad huvilised kohale Tallinnast, Jürist, Paidest, Põltsamaalt, Narvast, Sillamäelt, Jõhvist, Pärnust ja Viljandist. Bussile tuleb kindlasti registreeruda. Õhtul saavad osalejad eribussiga ka koju tagasi.

Tutvu lahtiste uste päeva kavaga veebilehel ut.ee/lahtised-uksed ja jälgi üritust ka Facebookis.

Lisateave: Marleen Otsus, Tartu Ülikooli turundusspetsialist ja lahtiste uste päeva projektijuht, 5668 1613, marleen.otsus [ät] ut.ee

Futulabi tegevuste eesmärk on tulevikku vaatav ning arengule suunatud koostöö ülikooli, ettevõtte ja üliõpilase vahel. Praktika vahendamise keskkonnaga saab tutvuda aadressil praktika.ut.ee.

Üliõpilane saab Futulabist infot ja ideid erialaste teadmiste rakendamisvõimaluste kohta. Projektid, praktikad, seminarid, liidriprogramm - kõik need toovad üliõpilasele uusi oskusi, kogemusi ja tutvusi, mis on tööturul üha olulisemad. 

Tööandja pakub Futulabis praktikakohti ja projektiideid, mille kaudu üliõpilane oma erialaseid teadmisi tööeluga seostada saab.

Vilistlased on väga oodatud juhendajaks/mentoriks nii projektide kui ka uurimistööde juures. Vilistlaste kogemused ja oskused on hindamatu panus üliõpilaste arengusse ning hea võimalus teha koostööd alma materiga. Koostöö vilistlastega on ühenduslüliks üliõpilaste, ülikooli ja tööandjate võrgustikus. 

Ülikool toob Futulabi vahendusel kokku eri osapoolte oskused ja ideed ning panustab koostöö kaudu ühiskonna arengusse. 

Ole osa sellest koostööst!

Lisainfo:
Merily Heinalo, TÜ majandusteaduskonna praktika koordinaator, 5649 5333, praktika [ät] ut.ee
Anneli Lorenz, TÜ majandusteaduskonna praktika arendusjuht, 5207 062, praktika [ät] ut.ee

1.–10. märtsini saab registreerida end Tartu Ülikooli akadeemilisele testile, mille sooritamisel on võimalik tagada enda vastuvõtt ülikooli. Neljandat aastat järjest saab akadeemilist testi teha juba kevadel ning tänavu toimub see kahel laupäeval – 21. märtsil ja 4. aprillil.

Akadeemilise testi eesmärk on hinnata valmisolekut ülikooliõpinguteks. Sellega ei kontrollita mitte gümnaasiumi jooksul omandatud teadmisi, vaid pannakse proovile testitegija valmisolek ja oskus kasutada etteantud infot ning näha loogilisi seoseid. Testis on 150 küsimust, millele on antud valikvastused. Testi tegemine vähemalt 65 punktile 100-st annab võimaluse asuda Tartu Ülikoolis omandama kas bakalaureuse- või rakenduskõrgharidust 35 õppekava alusel.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on akadeemiline test suurepärane võimalus panna oma võimed proovile ning kindlustada õppekoht ülikoolis juba kevadel. Viimaste aastate statistika näitab, et järjest suurem hulk abituriente hindab seda võimalust. 2018. ja 2019. aastal osales akadeemilisel testil iga viies abiturient. „Akadeemilise testi parimad saavad ülikooli ja parimatest parimaid ootame osalema eriprogrammis „Talendid Tartusse!“. Noortele, kelle senised tulemused näitavad, et esimene ülikooliaasta on neil juba osaliselt läbitud, pakume selle programmi käigus võimalust saada õppimise kõrvalt osa mitmesugusest teadus-, õpetamis- või ettevõtlustegevusest,“ ütles Valk.

„Akadeemilise testi tegijate arv on aasta-aastalt kasvanud. Eelmisel aastal, kui neid oli 1815, otsustasime, et sujuvama korralduse huvides on mõistlik planeerida kevadiseks testiks kaks päeva. Seepärast teeme sel aastal testi kahel laupäeval,“ rääkis Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.

Testil osalemiseks tuleb enne registreeruda. Seda saab teha 10. märtsini veebilehel ut.ee/akadeemiline-test. Registreerimisel saab valida sobiva kuupäeva ja linna, samuti keele. „Oluline on silmas pidada, et ka 4. aprilli testile tuleb registreeruda juba 10. märtsiks. Kindlasti tuleb läbi mõelda, kumb päev paremini sobib, sest testi saab teha ainult valitud päeval. Kui keegi näiteks unustab 21. märtsil testile tulla, siis ei muuda me testi kuupäeva hilisemaks, sest arvutiklasside mahutavus ja eelnevad kokkulepped korraldajatega seavad piirid,“ rõhutas Kaldma.

Akadeemiline test on elektrooniline ja seda saab lahendada eesti või vene keeles ülikooli partnerkoolide arvutiklassides. 21. märtsil toimub test Tartus, Tallinnas, Haapsalus, Keilas, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Nõos, Põltsamaal, Pärnus, Rakveres, Raplas, Valgas, Viimsis, Viljandis ja Võrus; 4. aprillil Tartus ja Tallinnas.

Testiülesanded jagunevad kahte suurde plokki: üks osa on seotud keele ja sõnavara valdamisega ning teine matemaatika ja loogilise mõtlemisega. Kõigil soovijatel on võimalik testi ülesehituse ja ülesannetega tutvuda 20. märtsini ülikooli veebilehel olevat proovitesti lahendades.

Testi tegijad saavad tulemuse teada kohe pärast seda, kui on lahendamise lõpetanud. See tulemus kehtib ülikooli astumiseks ainult 2020. aastal.

2019. aasta märtsikuus tegi akadeemilise testi 1815 üliõpilaskandidaati, kellest 542 ületas ülikooli vastuvõtuks vajalikud 65 punkti ja tagas endale ülikoolikoha. Sügisel asus Tartu Ülikooli õppima 408 akadeemilise testi sooritanut, seejuures kõige enam valiti õppimiseks informaatika, õigusteaduse  ja arstiteaduse erialad.

Akadeemilise testi tegemine märtsis või aprillis on üks võimalus Tartu Ülikooli õppima asumiseks. Kui testi tulemus jääb alla 65 punkti, on võimalik kandideerida riigieksamite/erialakatsete tulemuste alusel. Iga õppekava täpsed vastuvõtutingimused, sh nõutud eksamid, leiab õppekava vastuvõtutingimuste juurest.

Lisateave: Tuuli Kaldma, Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Kas ajas reisimine on võimalik? Muidugi on, vastab Tartu Ülikooli professor Peeter Saari.

Kui üldisele küsimusele vastata, siis on vastus „jah, muidugi“. Ainult, et me peame täpsustama seda, mida tähendab ajas rändamine. Kõigepealt - kas me rändame minevikku või tulevikku. Teiseks kas vaatame turisti kombel ainult läbi akna või siis teises ajas ollakse ikkagi selleks, et aktiivselt sekkuda ja tegutseda.

Loe edasi Delfist.

Pop(up)teadus on projekt, mille eesmärgiks on teadusliku teadmise populariseerimine ja ühtlasi tutvustada laiemale üldsusele eesti teadlasi, kes on leidnud tunnustuse akadeemilistes ringkondades. Kõik nad on oma eriala eksperdid. Pop(up)teadus on projekt teadusest ning inimestest, kes seda teevad.

12. märtsil kell 14.00 peab psühholingvistika dotsent Virve-Anneli Vihman Tartu Ülikooli peahoone aulas emakeelepäevale pühendatud loengu „Emakeeled“. Kuulama on oodatud kõik keelehuvilised ning mitmekeelses keskkonnas elavad ja töötavad inimesed.

Sõnas emakeel peituvad eeldused, millele me enamjaolt tähelepanu ei pööra. Näiteks kaldume arvama, et lapse ema keel on ka lapsele edaspidi kõige omasem ja et igaühel on vaid üks päris emakeel.

Virve-Anneli Vihman kutsub kuulajaid vaatama nendest eeldustest kaugemale ja arutlema emakeele mõiste üle. „Loengus peatume pikemalt keelekasutuse kontekstidel ja küsime, kuidas need mõjutavad keele omandamist, keelepädevust ja minapildi kujunemist. Samuti uurime, kuidas hoitakse ja antakse järgmistele põlvedele edasi eesti keelt praeguses mitmekesises ja mitmekeelses maailmas,“ sõnab ta.

Avaliku loengu otseülekannet saab jälgida uttv.ee kaudu. Hiljem saab loengut ka järelvaadata.

Pärast loengut kell 15.00 on kõik kuulajad oodatud ülikooli kohvikusse kohvilauda, et vahetada vabas vormis mõtteid kuuldu üle.

Emakeelepäeva üritused jätkuvad 13. märtsil kell 10.30, mil saab kirjutada Vikerraadio korraldatavat e-etteütlust. 13. aastat peetava võistluse osalejate arv on aasta-aastalt mitmekordistunud ja mullu oli neid juba peaaegu 8000. Samuti toimub 13.–14. märtsil Tartu Ülikooli korraldatava emakeeleolümpiaadi lõppvoor.

Lisateave:
Helika Mäekivi, Tartu Ülikooli keelenõunik, 737 6568, helika.maekivi [ät] ut.ee
Virve-Anneli Vihman, eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudi psühholingvistika dotsent, 5349 6820, virve.vihman [ät] ut.ee

Viimati muudetud 13. märtsil kell 13.22
(13. märtsi muudatused on märgitud  punasega.)

Tartu Ülikoolis on 1 nakatanu.
12. märtsi hilisõhtul kuulutas valitsus välja eriolukorra.
Tartu Ülikool lõpetab eriolukorra tõttu auditoorse õppetöö.
Teadusarendustegevus ja tugiüksuste töö Tartu Ülikoolis jätkub.
Ülikool soovitab kõikidel oma töötajatel võimalusel teha kaugtööd.
Tartu Ülikool tagab eriolukorra ajal kõigile oma töötajatele töölepingujärgse töötasu.
Vajalike koosolekute korraldamiseks saab kasutada digitaalseid vahendeid.

• Riigis kuulutati välja eriolukord,  uuendatud 12. märtsil
• Tartu Ülikooli spordihoone on suletud kuni 30. märtsini, uuendatud 12. märtsil
• Esmaspäevast on kõik koolid suletud, uuendatud 12. märtsil
• TÜ üliõpilasel avastati koroonaviirus, uuendatud 12. märtsil
• Tartu Ülikool katkestab eriolukorra tõttu auditoorse õppetöö, uuendatud 13. märtsil
• Tartu Ülikooli raamatukogu on suletud 14. märtsist kuni valitsuse kehtestatud eriolukorra kehtivuse lõpuni, uuendatud 13. märtsil

Olukord võib kiiresti muutuda. Jälgi pidevalt nii ülikooli kui ka riiklikke infokanaleid. Tartu Ülikool ootab kõikidelt oma akadeemilistelt organisatsioonidelt ning üliõpilastelt erakorralises olukorras vastutustundlikku käitumist ja kõikide üleriigiliste juhiste järgimist. 

1. Viirused ei liigu ise, neid liigutavad inimesed. Seega – mida vähem inimeste liikumist, seda vähem viiruste levimist.
2. Viiruste ülekandumist inimeselt inimesele soodustab inimeste füüsiline lähedus.
3. Koroonaviiruse nakkamise vältimiseks on kõige tähtsam see, mida inimene ise teeb või ei tee; ei tasu lootma jääda sellele, mida teised teevad. 

Terviseameti hinnangul on oht tuua koroonaviirus SARS-CoV-2 Eestisse sisse väga suur, kuid kohapealse laialdase leviku risk väike, juhul kui rakendatakse asjakohaseid ohjemeetmeid. Tähtis on lähtuda üldtunnustatud juhistest selle kohta, kuidas ennast ja teisi koroonaviiruse eest kaitsta.

1. Töötajad ja üliõpilased, kes on välisriigist Eestisse saabunud pärast 12. märtsi 2020, peavad jääma kaheks nädalaks koju alates Eestisse saabumise hetkest.
2. Ülikool soovitab jääda koju ka kõigil neil ülikoolipere liikmetel, kellel avalduvad hingamisteede nakkuste sümptomid (köha, nohu, kurguvalu jm) või kes on puutunud eelnevalt kokku koroonaviiruse riskirühma kuuluvate inimestega. Koju jäämisest tuleb esimesel võimalusel teavitada vahetut töökorraldajat, üliõpilaste puhul õppekorralduse spetsialisti.
3. Üliõpilased ja töötajal ei ole lubatud välisriigist saabudes tulla alates 12. märtsist 2020 auditoorsele õppetööle. Üliõpilased, kes saabuvad välisriigist alates 12. märtsist 2020 ning on majutatud üliõpilaselamutesse, jäävad üliõpilaselamusse ning teavitavad üliõpilaskülla saabumisest kohe üliõpilasküla juhti (Urmas Peterson, info [ät] campus.ee).
4. Ülikool tühistab kõik kuni 30. aprillini 2020 planeeritud välislähetused. Uusi välislähetusi kuni 30. aprillini 2020 vormistada ei saa.  Lähetuse tühistamisega seotud kulutusi tuleks menetleda koos reisibüroode ja teenust pakkuvate ettevõtetega. Lähetuskorralduse tühistamine toimub lähetuste töövoos iga töötaja või tema struktuuriüksuse sekretäri poolt. Projektidega seotud kulutusi tuleks menetleda koos grandikeskuse ja rahandusosakonnaga. Ülikool ei hüvita töötajatele nimetatud korralduste eiramisel tekkinud kulusid. Ülikoolil on õigus nõuda töötajalt nimetatud korralduste eiramisel tekkinud kulude hüvitamist.
5. Välisreisilt saabudes peab töötaja esimesel võimalusel võtma ühendust vahetu töökorraldajaga ning üliõpilane oma instituudi õppekorralduse spetsialistiga, kellega lepitakse kokku juhised vastavalt töö ja õpingute korraldamiseks.
6. Ülikool soovitab kõigil töötajatel hoolega kaaluda kõigi välisreiside vältimatust. Võimalusel tuleks planeeritud reis tühistada, sest reisimisel on suurem tõenäosus ise nakatuda. Ülikool soovitab tungivalt vältida 10. aprillini 2020 reisimist välisriikidesse. 
7. Tartu Ülikool on otsustanud peatada kogu õpi- ja teadlasrände Eestisse ja Eestist välja kuni 30. aprillini 2020 või edasiste korraldusteni.
8. Koju jäämisest tuleb esimesel võimalusel teavitada vahetut töökorraldajat, üliõpilaste puhul õppekorralduse spetsialisti.

1. Seoses Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorraga ei toimu kuni 1. maini 2020 Tartu Ülikoolis auditoorset õppetööd.
2. Ülikool korraldab auditoorse õppetöö ümber, kasutades e-õppe võimalusi ja teisi kaugõppe vorme.
3. Ülikool soovitab kõikidel ühiselamutes elavatel üliõpilastel võimalusel koju minna.
4. Kui õppetöö eeldab kontaktõpet, tuleb see võimalusel ümber korraldada kas e-õppe või muu kaugtöö vormis, äärmisel juhul lükata õppetöö edasi kuni eriolukorra lõppemiseni.
5. Doktoritööde kaitsmiste korraldamiseks ei ole takistusi. Kaitsmise läbiviimisel oponendi kaasamiseks tuleb kasutada digitaalseid vahendeid. Võimaluse korral kaaluda kaitsmise edasi lükkamist kuni eriolukorra lõppemiseni.
6. Õppeosakond teavitab üliõpilasi sellest korrast õppeinfosüsteemi kaudu. Õppetöö ümberkorraldamine lahendatakse vastavalt kujunenud olukorrale, võttes arvesse õppetöö olemust ja konkreetset õppehoonet. Õppetöö ümberkorraldamisest teavitab õppejõud registreerunud üliõpilasi ning korraldab võimalusel töö ajutiselt ümber, kasutades tehnoloogilisi vahendeid. (Auditoorse õppetöö e-õppega asendamise soovitused.)

1. Pese tihti käsi sooja vee ja seebiga ning võimalusel kasuta käte desinfitseerimise vahendit.
2. Kui aevastad või köhid, kata suu ja nina ühekordse salvrätiga ning seejärel viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Salvräti puudumisel kata köhimise või aevastamise ajal suu käsivarrega või kuue, jaki või kampsuni sisehõlmaga.
3. Mitte mingil juhul ära kata köhimise või aevastamise ajal suud peopesaga – järgmisel hetkel puudutad sa sellega mõnda välispinda ja levitad võimalikku viirust.
4. Ära katsu silmi, nina ega suud, eriti kui viibid avalikus kohas või puudutad esemeid, mis võivad olla viirustest eriti saastunud (näiteks ukselingid, trepikäsipuud, lülitid, avalike arvutite klaviatuurid jm).
5. Hoidu vähemalt ühe meetri kaugusele inimestest, kellel on välised hingamisteede nakkuste tunnused (näiteks köha või nohu).
6. Soovitame tungivalt vältida igasuguseid kogunemisi (sh üliõpilaselamutes).

1. Ülikool soovitab üliõpilastel võimalusel vältida TÜ administratiivüksuste (dekanaat, õppeosakond jm) külastamist. Palume suhelda e-kirja või telefoni teel.
2. Palume ülikooli liikmeskonnal pidevalt jälgida ja järgida Terviseameti juhiseid seoses viirushaiguse COVID-19 levikuga. Riskihinnangute muutumisel edastab ülikool jooksvalt värsket teavet ja juhiseid. 
3. Ülikooli kommunikatsioonitalitus jälgib pidevalt Terviseametist laekuvat teavet ja edastab ülikooli sise- ja väliskanalite kaudu Terviseameti ja ülikooli nõuandeid enda kaitsmiseks nakatumise eest ja koroonaviiruse leviku vältimiseks.

Juhis tugineb Terviseameti soovitustele

1. Helista nõu saamiseks oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220. Ära mine perearstikeskusesse, nii oled potentsiaalne koroonaviiruse levitaja
2. Tõsisema tervisemure (nagu hingamisraskused) korral helista hädaabinumbril 112. Mitte mingil juhul ära mine abi otsima haigla erakorralise meditsiini osakonda, sest sellisel juhul levitad viirust teistele osakonnas viibijatele.
3. Kui sa ootad parajasti koroonaviiruse proovi tulemusi või su analüüs osutus positiivseks, tuleb sul nakkushaiguse edasise leviku tõkestamiseks püsida kodus.

Tartus tegutsevad tervishoiutöötajast ja erakorralise meditsiini tehnikust kaheliikmelised kiirabibrigaadid, kes käivad üksnes koroonaviiruse kahtlusega seotud väljakutsetel.

Juhis tugineb Terviseameti ja HTM-i soovitustele ja Tartu linna juhisele.

1. Terviseamet teavitab patsienti ja annab talle edasised juhised tegutsemiseks.
2. Terviseamet teavitab Tartu Ülikooli akadeemilist sekretäri Tõnis Karkit (529 7917 (5605)).
3. Üksuse juht, keda Terviseamet, töötaja või üliõpilane teavitab nakatumisvõimalusest, teavitab kohe akadeemilist sekretäri.
4. Tartu Ülikooli kommunikatsioonitalitus teavitab ülikooliperet sise- ja välisveebi kaudu ning saadab sama info ka e-kirja teel kõikidele Tartu Ülikooli töötajatele ja üliõpilastele.
5. Nakatunuga seotud hoone(te) sulgemise otsustab rektoraat koos hoonet kasutava(te) struktuuriüksus(t)e juhiga (juhtidega).

Tõnis Karki (akadeemiline sekretär),  529 7917
Viivika Eljand-Kärp (kommunikatsioonijuhi kt), 5354 0689
Heiki Pagel (kinnisvaraosakonna juhataja), 503 2021
Kristi Kuningas (personaliosakonna juhataja), 509 8626

Seoses Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorraga ei toimu alates tänasest kuni 1. maini 2020 Tartu Ülikoolis auditoorset õppetööd. Ülikool korraldab auditoorse õppetöö ümber, kasutades e-õppe võimalusi ja teisi kaugõppe vorme. Ülikool soovitab kõikidel ühiselamutes elavatel üliõpilastel võimalusel koju minna.

Kui õppetöö eeldab kontaktõpet, tuleb see võimalusel ümber korraldada kas e-õppe või muu kaugtöö vormis, äärmisel juhul lükata õppetöö edasi kuni eriolukorra lõppemiseni. Teadusarendustegevus ja tugiüksuste töö Tartu Ülikoolis jätkub. Doktoritööde kaitsmisi võib korraldada, kuid välisjuhendaja või -oponendi kaasamiseks tuleb kasutada digitaalseid vahendeid ja võimaluse korral lükata kaitsmine edasi eriolukorra lõppemiseni.

Ülikool soovitab kõikidel oma töötajatel võimalusel teha kaugtööd. Tartu Ülikool tagab eriolukorra ajal kõigile oma töötajatele töölepingujärgse töötasu. Vajalike koosolekute korraldamiseks saab kasutada digitaalseid vahendeid.

Tartu Ülikool ootab kõikidelt oma akadeemilistelt organisatsioonidelt ning üliõpilastelt erakorralises olukorras vastutustundlikku käitumist ja kõikide üleriigiliste juhiste järgimist.

Lisateave: Tõnis Karki, TÜ akadeemiline sekretär, 529 7917, tonis.karki [ät] ut.ee

Alates esmaspäevast, 16. märtsist, on kõigi ülikooli hoonete välisuksed lukus, kuid hooned ei ole valve all ning töötajad pääsevad ruumidesse sisse töötõendiga/läbipääsu lubava kaardiga.

Hoonetesse ei pääse külalised ega üliõpilased. Kui on vaja, et külaline pääseks hoonesse, tuleb töötajal talle isiklikult vastu minna.

Tavapärasel viisil jätkavad tööd hoonete administraatorid ja infosekretärid, riidehoiud on suletud.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk kinnitab, et hoolimata eriolukorrast läheb elu Tartu Ülikoolis edasi ning kvaliteetne õppe- ja teadustöö jätkub. Ülikool on valmis pakkuma üliõpilaste muredele individuaalseid lahendusi.

Valgu kinnitusel ei tasu kellelgi muretseda, et ülikool eriolukorra tõttu lõpetamata või lõputöö kaitsmata jääb. Ka sisseastumise pärast ei ole vaja karta – kõik, kes soovivad ülikooli astuda, saavad selleks võimaluse.

Tartu Ülikool jättis eriolukorra tõttu ära küll sisseastujatele mõeldud akadeemilise testi, mis pidi toimuma 21. märtsil ja 4. aprillil, kuid see puudutas vaid üht osa sisseastujatest.

„Meil on väga kahju, et pidime akadeemilise testi ära jätma. Sel aastal kavatses testi teha rohkem inimesi kui kunagi varem – soovijaid oli üle 2500. See kinnitab, et huvi õpingute vastu Tartu Ülikoolis on väga suur,“ rääkis Valk ja lisas: „Pole parata, lähme eluga edasi ja leiame uued lahendused.“

Kas akadeemiline test korraldatakse eritingimusel vastuvõtuks suve alguses, otsustab ülikool hiljemalt 1. maiks. „Kui bakalaureuseõppesse astumisel tuleb veel muudatusi teha, teavitame sellest esimesel võimalusel,“ lubas Valk. Magistri- ja doktoriõppes plaanitakse vastuvõtt korraldada algse ajakava kohaselt.

Ülikoolis tegutsetakse sihiga, et eriolukord ei takistaks kellelgi õpinguid lõpetamast. „Oleme vajaduse korral valmis lükkama lõpetamised ja kaitsmised augustikuusse. Doktoritööde kaitsmised toimuvad video teel,“ sõnas õppeprorektor.

Ta nentis, et praegu on kõige keerukam olukord praktikumidega, mis peaksid toimuma laboris, haiglas või mujal silmast silma. Palju küsimusi on välisüliõpilastel ja ajutiselt välismaal viibivatel üliõpilastel. „Otsime kõigile üliõpilaste muredele individuaalseid lahendusi,“ kinnitas Valk ning rõhutas, et kvaliteetne õppe- ja teadustöö Tartu Ülikoolis jätkub riigis kehtestatud eriolukorrast hoolimata.

Tema sõnu kinnitas ka Tartu Ülikooli haridustehnoloogia peaspetsialist Lehti Pilt: „Juba enne eriolukorra väljakuulutamist oli ligikaudu 70%-l Tartu Ülikooli kursustest olemas e-tugi ja kindlasti jätkame selle suunaga. Näiteks möödunud nädalavahetusel loodi juurde 30 uut e-kursust, mis võimaldavad üliõpilastel omandada teadmisi kaugõppe vormis.“

Et asendada auditoorne õpe e-õppega ning toetada paremini üliõpilaste iseseisvat tööd, on õppejõud usinasti asunud oma e-toega kursusi täiendama. Veebiseminari vahend on Tartu Ülikoolis kasutusel juba ligi 360 e-kursusel ja videoloenguid on hakatud salvestama sadakonnal kursusel, kus seda varem ei tehtud, kirjeldas Pilt.

Peale selle pakub Tartu Ülikool ka kooliõpilastele ja täiskasvanud õppijatele eneseharimiseks ja teadmiste täiendamiseks e-õppe võimalusi. Lähiajal algab mitu huvitavat vaba juurdepääsuga e-kursust ehk MOOC-i, mis on kõigile tasuta: „Tehisintellekti algkursus“, „Religioosne fundamentalism ja radikaalne poliitika“, „Security in the Baltic Sea Region“ ja „Estimation of Measurement Uncertainty in Chemical Analyses“. Lisateave ja registreerimine on veebilehel moocs.ut.ee. Tartu Ülikooli kõigi e-täiendusõppe võimalustega saab tutvuda veebilehel ut.ee/et/e-taiendusope.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee

Reedel, 20. märtsil kell 14.00 toimub ülikooli veebilehel videoülekanne, kus Tartu Ülikooli juhtkond annab ülevaate ülikooli töö ümberkorraldamisest eriolukorra ajal ning vastab ülikoolipere küsimustele.

Uuest töökorraldusest räägivad rektor Toomas Asser, akadeemiline sekretär Tõnis Karki ja õppeprorektor Aune Valk.

Kõikidel ülikooli töötajatel ja üliõpilastel on võimalik küsimusi esitada.

Videoülekannet saab vaadata UTTV vahendusel.

Vabandame, et tehnilistel põhjustel lükkus videoülekanne edasi. Tegemist on täna ennelõunal salvestatud videoga, mida saate vaadata endale sobival ajal orienteeruvalt kella 15st alates. Me anname endast parima, et tuua info teieni esimesel võimalusel.

Täna kell 12.30 toimus infopooltund „Kaugtöö Tartu Ülikoolis“, kus vaadati tagasi möödunud nädalale.

Infopooltunnis heideti pilk eriolukorra aja esimesele kaugtöö ja kaugõppe nädalale. Tartu Ülikooli digiarengu juht Erkki Leego tutvustas koostatud juhiseid ja kasulikke nippe.

Enne infopooltundi ja selle ajal oli võimalik kõigil esitada küsimusi, millele vastasid e-õppe ja IT-spetsialistid.

Infopooltundi saab vaadata järele Teams Event Lives vahendusel ja slaidiega saab tutvuda siin.

Lisateave: Erkki Leego, Tartu Ülikooli digiarengu juht, erkki.leego [ät] ut.ee

Kuigi Tartu Ülikooli raamatukogu on eriolukorra tõttu suletud, saavad lugejad alates tänasest, 25. märtsist e-kataloogi ESTER vahendusel taas raamatuid tellida. Raamatud saab kätte kuni kolme päeva jooksul raamatukogu fuajees asuvast targast kapist.

E-kataloogi ESTER kaudu saab tellida kojulaenutatavaid eksemplare, mille staatus kataloogis on „kohal“. Raamatukogu töötajad panevad tellitud raamatud tarka kappi, mis asub raamatukogu (W. Struve 1) fuajees peaukse kõrval. Lugejad pääsevad kapi juurde esmaspäevast reedeni kella 12–17 ja raamatu kättesaamiseks on vaja ID-kaarti või lugejakaarti. Kuna kappide arv on piiratud, võib tellitud raamatute ooteaeg olla kuni kolm päeva.

Raamatukogu alustas ajutiste laenutusvõimaluste väljatöötamist kohe, kui riigis kuulutati välja eriolukord. „Sel esmaspäeval kontrollisime kiiresti loodud uue laenutussüsteemi töökindlust ja kõik toimis,“ ütles ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru. „See on parim lahendus, mida me praeguses keerulises olukorras pakkuda saame, ohustamata kellegi tervist.“

Laenutuskappide juurde pannakse ka desinfitseerivad vahendid. Lugejatel palutakse siseneda fuajeesse ühekaupa ja desinfitseerida käed nii enne kui ka pärast raamatu kapist välja võtmist. Raamatukogu palub liikuda ainult piiratud laenutusalal.

Loe juhendist, kuidas eriolukorra ajal ülikooli raamatukogust raamatuid laenutada.

Lisateave: Olga Einasto, Tartu Ülikooli raamatukogu teenindusosakonna juhataja, 553 7982, olga.einasto [ät] ut.ee

2. aprillist 4. maini on kõik Tartu Ülikooli doktorandid oodatud avaldama arvamust doktoriõppe teemadel, et aidata ülikoolil doktoriõppes muudatusi planeerida.

Tartu Ülikool kavandab lähiaastatel doktoriõppes suuri muudatusi. Valminud on doktoriõppe arendamise visioon ja käib doktoritöö nõuete ajakohastamine. Ülikool on suurendanud doktorandi sissetulekut tulemusstipendiumi kaudu.

Nüüd on igal doktorandil võimalus kavandatavaid muudatusi mõjutada. Selleks palutakse kõigil doktorantidel vastata küsimustikule, milles on võimalik hinnata rahulolu Tartu Ülikooli doktoriõppega. Uuringus osalemise e-kutse jõuab 2. aprillil kõigi doktorantide meiliaadressile. Küsitlus lõppeb 4. mail 2020.

Küsitlust korraldab TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koos õppeosakonnaga. Lisaks analüüsib õppeosakond koos rektoraadi bürooga TÜ andmebaaside põhjal üldist doktoriõppe olukorda ülikoolis.

Lisateave: Monika Tasa, uuringu projektijuht, monika.tasa [ät] ut.ee

31. märtsil kell 13 toimus otse-eetris Teams live event, kus õppeprorektor Aune Valk rääkis õppetööst eriolukorra ajal ning vastas ülikooli töötajate ja üliõpilaste küsimustele.

Otseülekanne on lõppenud, vaata salvestist siit.

Ainetes, kus on võimalik korraldada virtuaalset õppetööd, jätkame semestri lõpuni sel viisil. Loodame, et kui koroonaviirus taandub, on sarnaselt koolidega võimalik mai teisel poolel taastada õppetöö väikestes rühmades. Peame silmas praktikume ja vajaduse korral ka eksameid, st tegevust, mida on keeruline või võimatu teha arvuti vahendusel.

Lõplik otsus õppetöö taastamise mahu ja aja kohta tehakse pärast läbirääkimist Haridus-ja Teadusministeeriumiga. Täpne teave konkreetsete ainete kohta saadetakse nendes osalejatele.

Lisateave: Ülle Hendrikson, TÜ õppekorraldus- ja kvaliteeditalituse juhataja, 518 5919, ulle.hendrikson [ät] ut.ee