Kolmapäeval, 17. aprillil 2019 kell 16.15 räägib Tartu Ülikooli astronoomia professor Elmo Tempel ülikooli aulas teemal „Universum astronoomi pilgu läbi“.

Ilmselt on iga inimene vaadanud öösel taevasse ja imetlenud meie kodugalaktikat Linnuteed. Silmaga nähtav tähistaevas on aga ainult pisike osa meie galaktikast ning veelgi tühisem osa kogu universumist. Muu hulgas ajendasid just küsimused „Mis jääb meile silmaga nähtamatuks?“ ja „Kui kaugele ulatub universum?“ ka Elmo Tempelit füüsikat ja astronoomiat õppima.

Meie tänapäevane arusaam universumist on palju laiem kui pelgalt Linnutee. Universum, mis sai alguse suurest paugust, koosneb miljarditest galaktikatest, mis omakorda sisaldavad miljardeid tähti. Seda võib tunduda väga palju, kuid see pole kaugeltki kõik. Peale nähtava aine sisaldab universum veel viis korda rohkem tumeainet. Tumeaine olemuse selgitamine on tänapäeva astrofüüsika üks peamisi eesmärke.

Inauguratsiooniloengul kirjeldab Elmo Tempel universumit sellisena, nagu see astronoomile paistab. Samuti räägib ta, kuidas tema teaduslik tegevus aitab täita lünki meie teadmistes universumist ja mida võib oodata lähiaastatel kavandatavatest astronoomilistest vaatlusprogrammidest.

Elmo Tempel on lõpetanud Tartu Ülikooli 2003. aastal ning kaitsnud astrofüüsika erialal doktoriväitekirja „Galaktikate evolutsiooni mõistmine nende heledusfunktsiooni abil“ 2011. aastal. Ta on töötanud järeldoktorina nii Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis (2011–2014) kui ka Saksamaal Potsdamis Leibnizi Astrofüüsika Instituudis (2016–2018).

Elmo Tempel on Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi galaktikate füüsika ja kosmoloogia osakonna juhataja. Tema uurimistöö keskmes on matemaatiliste meetodite arendamine ja nende rakendamine kosmoloogiliste vaatlusandmete suhtes. Ta juhib ka üht töörühma Euroopa Lõunaobservatooriumi uues vaatlusprojektis „4MOST“.

8. märtsil toimus füüsika e-õpiku keskkonnas neljas veebiviktoriin Pulsar. Võistlusel osales ligikaudu kuussada 5.–12. klassi õpilast.

Võisteldi kolmes vanuserühmas: 5.–7. klass, 8.–9. klass ja 10.–12. klass. 40 minuti jooksul pidid võistlejad vastama valikvastustega küsimustele, kus tuli muu hulgas mõelda, millistel planeetidel on rõngad ning mille poolest erineb tähtede abil navigeerimine Euroopas ja Polüneesias.

5.–7. klasside arvestuses oli viktoriini parim Jakob Vilhelm Maikalu Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 7. klassist. 8.–9. klasside arvestuses võitis Mihkel Jakobson Tallinna Reaalkooli 9. klassist. 10.–12. klassi õpilaste seas oli võitja Richard Luhtaru Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassist. Kõikide klasside parimatele saadeti kodukooli diplomid ja meened.

Kõik veebiviktoriini tulemused on Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel.

Veebiviktoriinil tunnustati koole ka aktiivse osavõtu eest. Nooremas vanuserühmas paistsid tänavu aktiivsusega silma Metsküla Algkool, Surju Põhikool ja Mooste Mõisakool. Keskmises vanuserühmas oli aktiivseim osavõtt Surju Põhikoolist, Kostivere Koolist ja Mooste Mõisakoolist. Gümnaasiumiõpilasi osales kõige enam Tartu Waldorfgümnaasiumist, Lihula Gümnaasiumist ja Luunja Keskkoolist. Aktiivseid osavõtjaid autasustasid Tartu Ülikooli Tartu observatoorium, Energia avastuskeskus ja Tartu Ülikooli tähetorn.

Viktoriini korraldas MTÜ Tähemeri koostöös Tartu Ülikooli teaduskooli, Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi, Tartu Ülikooli koolifüüsika keskuse ja Eesti Füüsika Seltsiga.

Pulsari korraldust rahastas Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lisateave:
Kaido Reivelt, TÜ koolifüüsika keskuse juhataja, 737 4623, kaido.reivelt [ät] ut.ee
Kelli Hanschmidt, TÜ teaduskooli haridustehnoloog, 737 6117, 529 8272, kelli.hanschmidt [ät] ut.ee

Eesti teadlaskonda on tabanud ränk kaotus. Neljapäeval, 11. aprillil lahkus peale rasket haigust Eesti Teaduste Akadeemia asepresident, Tartu Ülikooli elektronspektroskoopia professor Ergo Nõmmiste.

Ergo Nõmmiste sündis 27. juunil 1956. aastal Kiviõlis. 1974. aastal lõpetas ta Nõo keskkooli ning astus Tartu Ülikooli füüsikaosakonda, mille lõpetas 1979. aastal. Filosoofiadoktori kraadi teemal “Leelishalogeniidide röntgenelektronemissioon kiiritamisel footonitega energiaga 70-140 eV” kaitses Ergo Nõmmiste Tartu Ülikoolis 1991. aastal.

Pärast ülikooli lõpetamist asus Ergo Nõmmiste tööle Eesti Teaduste Akadeemia füüsika instituudis, kus töötas kuni 1991. aastani inseneri, nooremteaduri ja teaduri ametikohtadel. 1992. aastal suundus ta järeldoktorantuuri Oulu Ülikooli, kus töötas erinevatel ametikohtadel 1998. aastani. Aastatel 1994-1995 oli ta Soome kiirekanali teadlane MAX-labis ning 1995. aastal valiti Oulu Ülikooli dotsendiks. Pärast tagasipöördumist Eestisse (1998) töötas Ergo Nõmmiste Tartu Ülikooli füüsika instituudis algul PHARE eksperdina, siis teadusala asedirektorina (1999-2003), direktori kohusetäitja ja direktorina (2004-2009). 2009. aasta sügisel valiti ta Tartu Ülikooli elektronspektroskoopia professoriks.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Ergo Nõmmiste 2012. aastal täppisteaduste alal. Aastast 2014 kuni tänaseni oli ta akadeemia asepresident.

Ergo Nõmmiste teadustöö põhisuunad olid aatomi- ja molekulaarfüüsika, kus eksperimendid tehti gaasfaas-metoodikatega erinevatel MAX-labi kiirekanalitel. Tartu Ülikooli füüsika instituudis töötas ta pinnafüüsika suunal, eriti selle praktiliste rakendustega, nagu näiteks metallipindade biofunktsionaliseerimine. Hiljem lisandusid eksperimendiarendus elektrokeemiliste reaktsioonide in situ tingimustes jälgimiseks ja ioonvedelike uuringud kasutades elektron- ja ioonspektroskoopiat ning nende samaaegsuse metoodikat.

Akadeemik Nõmmiste pidas Tartu Ülikoolis loenguid arvutikomponentidest. Tema loengud erinevatest eksperimenditehnikatest, suureskaalalistest teaduskeskustest, aatomi- ja molekulaarfüüsikast olid oodatud ka Oulu Ülikoolis, Tampere Tehnoloogiaülikoolis, Turu Ülikoolis ja Max-labis. Tema käe all ja otsesel juhendamisel on töötanud doktorandid nii Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast, Inglismaalt, USA-st ja mujalt.

Akadeemik Ergo Nõmmiste oli Eesti esindaja paljudes rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides. Eestisiseselt on ta kuulunud teaduspreemiate komisjoni, kosmosetehnoloogia ekspertgruppi, füüsikumi ehitamise juhtkomiteesse jne. Ergo Nõmmistet on autasustatud Eesti Füüsika Seltsi aumedaliga, Tartu Ülikooli väikese ja suure medaliga ja Eesti Teaduste Akadeemia medaliga. 2016. aastal autasustati teda Valgetähe kolmanda klassi teenetemärgiga.

Ergo Nõmmiste oli aktiivne orienteerumisneljapäevakutel osaleja, ta armastas head muusikat ning pidas lugu kokakunstist. Kolleegid füüsika instituudist jäävad teda meenutama alati rõõmsameelse, heatahtliku, abivalmi ja sõbraliku inimesena.

Prof Ergo Nõmmiste ärasaatmine toimub esmaspäeval 22. aprillil kell 13:00 Tartu Ülikooli aulas.

Eesti Teaduste Akadeemia        
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli füüsika instituut

Loe edasi Novaatorist.

Viies Physicumi seminar toimub neljapäeval, 25. aprlllil 2019 kell 16:15 Physicumi auditooriumis A106. Physicumi seminarid on mõeldud füüsikute ja materjaliteadlaste, aga ka teiste loodus- ja täppisteadlaste laiale ringile (alates bakalaureuse astme üliõpilastest) ning püüavad avada seda, mis mingis valdkonnas on parasjagu oluline ja uudne või kuhu teatud uurimissuund on tänaseks välja jõudnud. Seekordne seminar toimub inglise keeles, kõik huvilised on teretulnud.

THE DAWN OF BLACK HOLE ASTRONOMY
how to observe something completely dark and why is it so exciting?

On 10 April 2019 the international Event Horizon Telescope collaboration revealed the first image of a black hole. The seminar aims to give a concise scientific background of this major discovery and highlight some future perspectives. There will be five short talks:

A Brief Introduction to Dark Compact Objects
how to distinguish black holes from more exotic wormholes, gravastars, boson stars, etc?
Laur Järv (University of Tartu, Institute of Physics)

The Astrophysics of Supermassive Black Holes
where to find the beasts and how they feed?
Indrek Vurm (University of Tartu, Tartu Observatory):

Observations with the Event Horizon Telescope
how an interferometer of the size of the Earth got the picture, and what was actually measured?
Antti Tamm (University of Tartu, Tartu Observatory)

The Black Hole "Shadow"
where can the light rays near a black hole go, and how does the image arise?
Christian Pfeifer (University of Tartu, Institute of Physics)

The Dawn of Black Hole Astronomy
what can be inferred from the image of M87*, what are the next tasks and targets?
Manuel Hohmann (University of Tartu, Institute of Physics)
 

XLIX Eesti füüsikapäevad ja XLI füüsikaõpetajate päevad toimuvad 26.-27. aprillil Tartus TÜ Physicumis ja Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia hoones. Koos seekordsete füüsikapäevadega tähistame Eesti Füüsika Seltsi 30. aastapäeva.

Reede, 26. aprill on füüsikaõpetajate päev, mis toimub Tartus, TÜ Füüsikumis. Füüsikaõpetajate päeva kohta on info füüsikaõpetajate võrgustiku kodulehel.

Laupäeval, 27b. aprillil räägime Tallinnas, Eesti Teaduste Akadeemia hoones (Kohtu 6) teadusest ja füüsikaharidusest. Päeva info on füüsika kodulehel.

18.-19. mail 2019 toimub Physicumis kvantarvutite programmeerimise töötuba, mille viib läbi kvanttarkvara idufirma Ketita Labs OÜ. Tegu on kahepäevalise kvantarvutamise algkursusega, mis koosneb lühikesest sissejuhatusest ning praktilistest harjutustest. Töötuba on mõeldud entusiastlikele bakalaureuse ja magistritudengitele füüsikas ja arvutiteaduses, aga doktorandid ja õppejõud-uurijad on samuti teretulnud. Osalemine on tasuta.

Eelduseks on elementaarne kvantmehaanika (a la pt 1-4, Susskind ja Friedman, "Quantum mechanics"). Palun võtke kaasa oma sülearvuti.

Registreerimine ja täpsem info: quantum-days.ketita.com

Lõputööde kaitsmised füüsika instituudis

• Füüsika õppekava ning füüsika, keemia ja materjaliteaduse õppekava füüsika suuna bakalaureusetööde kaitsmised toimuvad 6. ja 7. juunil: ajakava 1. päev, ajakava 2. päev, FKM tööd, F tööd.

• Füüsika õppekava magistritööde kaitsmised toimuvad 10. juunil: ajakava.

• Materjaliteaduse õppekava ning füüsika, keemia ja materjaliteaduse õppekava materjaliteaduse suuna bakalaureusetööde kaitsmised toimuvad 6. juunil: ajakava.

• Materjaliteaduse õppekava magistritööde kaitsmised toimuvad 7. juunil: ajakava.

13. juunil külastavad Tartu Ülikooli füüsika instituuti füüsika õppejõud TTÜ-st. Külaskäik toimub IT Akadeemia projekti „Füüsika õppekavade üliõpilaste IKT alaste oskuste arendamine vabavaraliste programmeerimisvahendite õppetöösse lõimimise kaudu“ raames ja ruumis B103 peetakse ühisseminar.

Seminari päevakava on järgmine:

13:30 Seminar ja arutelud (ettekannete pikkus 15 minutit)

Tervitused

• Piia Post (TÜ) – käesoleva projekti tutvustus
• Lembit Kurik (TalTech) – Kauglabor
• Valter Kiisk (TÜ) – Mehaanika praktikumide aruanded Jupyter'i keskkonnas
• Raavo Josepson (TalTech) – Inglise keelne Rakendusfüüsika magistrikava

Kohv

• Küllike Rägo (TÜ) – Osatuletistega diferentsiaalvõrrandite lahendite visualiseerimine Jupyteri keskkonnas
• Aarne Männik (TalTech) – IKT kasutamine Meresüsteemide instituudi õppetöös
• Mari-Liis Tommula (TÜ) –  Jupyteri ning Jupyterhubi kasutamisest ja selle õppimisest tudengi vaatepunktist
• Manuel Hohmann (TÜ) – Jupyteri lehed loengus ja iseseisvas töös

Vaba arutelu edasise koostöö osas

17:00 orienteeruv lõpuaeg

Projekti eesmärk on suurendada füüsika erialade lõpetajate konkurentsivõimet tööturul, andes neile avaramad IKT oskused kombinatsioonis erialateadmiste ning teiste ülekantavate oskustega. Selleks koostati õppematerjalid ja õpiobjektid ning anti koolitust õppejõududele, et hakata kasutama Pythoni ökosüsteemi kuuluvaid arvutus- ja programmeerimisvahendeid füüsika õppekavade erinevates kursustes kogu õppekava ulatuses.

Mõte on luua füüsika õppimisel ja õpetamisel situatsioon, kus üliõpilastel kujuneb harjumus ja kompetents tõlkida oma teoreetilisi ja praktilisi füüsika ja matemaatika teadmisi ja oskusi arvutikeelde. Selleks lõimitakse füüsika õppekavade ainetesse Pythonil põhinevate programmeerimisvahendite kasutamine ning luuakse Jupyteri töölehtede repositoorium. Üliõpilastel arenevad oskused leida ja rakendada sobivaid kaasaegseid vabavaralisi tarkvaralahendusi konkreetsete arvutus- ja programmeerimisülesannete lahendamiseks. Ühtlasi peaksid üliõpilastes kinnistuma programmeerimise head tavad, harjumus koodi dokumenteerida, nii et uurimistulemused või digitaalsed rakendused on kregesti reprodutseeritavad.

Seminari kuulama on teretulnud kõik huvilised.

17.–21. juunini toimub Tartu Ülikooli füüsika instituudis teine rahvusvaheline konverents „Gravitatsiooni geomeetrilised alused“, mis toob kokku üle 60 teoreetilise füüsiku ja matemaatiku ligi 20 riigist.

Einsteini üldrelatiivsusteooria, mis kirjeldab gravitatsioonijõudu matemaatiliselt aegruumi kõveruse kaudu, seletab paljusid astronoomilisi nähtuseid ning on hiljuti saanud hiilgavad kinnitused gravitatsioonilainete avastamise ja musta augu ülesvõtte kujul. Ometi tõstatavad kosmoloogias seni lahenduseta tumeaine ja tumeenergia probleemid võimaluse, et üldrelatiivsusteooria on vaid osa mingist üldisemast teooriast, mille märgatavad efektid avalduvad universumi käitumises alles siis, kui vaatleme seda ülisuurtes mastaapides.

"Osakestefüüsika, kosmoloogia ja gravitatsiooniteooria standardmudelite kokkusobitamine universumi terviklikuks kirjeldamiseks ei anna päris kooskõlalist pilti. See ajendab uurijaid minema tagasi gravitatsiooni geomeetriliste aluste juurde ja süstemaatiliselt kaaluma kõiki matemaatilisi alternatiive," selgitas teemapüstitust konverentsi üks korraldajatest, Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika vanemteadur Manuel Hohmann.

Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli füüsika instituudi teoreetilise füüsika labor ja see on osa tumeda universumi tippkeskuse tegevusest, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Konverentsile kutsutud esinejate hulgas on näiteks prof Fawad Hassan (Stockholmi Ülikool), prof Lavinia Heisenberg (ETH Zürich), prof Jutta Kunz (Oldenburgi Ülikool) ja prof Derek Wise (St. Pauli Concordia Ülikool).

"Tartu on kujunenud gravitatsiooniteooria rahvusvaheliselt arvestavaks keskuseks ning on hea meel näha, et kahe aasta järel on hulk erialaspetsialiste ja noori uurijaid taas leidnud võimaluse koos meiega universumi mõistatustesse süüvida," sõnas Tartu Ülikooli füüsika instituudi asedirektor Laur Järv, kes on samuti konverentsi korraldaja.

Populaarteaduslikul tasemel on kõigil huvilistel võimalik gravitatsiooniga seotud problemaatikast aimu saada avalikul loengul, mis toimub teisipäeval, 18. juunil kell 18 Tartu vanas tähetornis. Professor Lavinia Heisenberg tutvustab teemat inglise keeles pealkirja "Our Dark Universe" all.

Rohkem infot on konverentsi veebilehel.

Lisateave: Laur Järv, TÜ teoreetilise füüsika vanemteadur ja TÜ füüsika instituudi asedirektor, 5341 6324, laur.jarv [ät] ut.ee

21. juunil 2019 valis Tartu Ülikooli senat füüsika instituudi ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna soovitusel keskkonnafüüsika professoriks Heikki Junnineni, kelle töö on seotud atmosfääri keemilise koostise määramise ning atmosfääri osakeste tekke uurimisega. Heikki Junninen kuulub 1% maailma enim viidatud teadlaste sekka.

Heikki Junninen lõpetas põhikooli Pärnus Koidula Gümnaasiumis ning jätkas edasist haridusteed Soomes, pälvides magistrikraadi keskkonnateadustes Kuopio ülikoolis (2001) ning filosoofiadoktori kraadi füüsikas Helsingi Ülikoolis (2014). Ta on töötanud assistendina Kuopio Ülikoolis ning teaduri ja järeldoktorina Helsingi Ülikoolis, samuti tarkvara arhitektina firmas Kärsa Oy. 2017. a septembris naasis Heikki Mobilitas+ tippteadlase grandiga Eestisse, mil alustas tööd Tartu Ülikooli füüsika instituudis atmosfäärifüüsika vanemteadurina.

Heikki Junnineni kaasautorlusel on ilmunud üle saja teadusartikli, sealhulgas üksteist tööd ajakirjades „Nature“ ja „Science“. Tema publikatsioonide tsiteeringute arv ulatub üle kümne tuhande, andes viidatavuse h-indeksiks Web of Science andmebaasi järgi 45 ning Google scholari järgi 52. Heikki kontosse kuulub ka seitse patenti ja üks patenditaotlus. Heikki Junnineni teadustegevus keskendub mass spektromeetriliste meetodite rakendamisele ja arendamisele atmosfääri, aerosooli ning nanoklastrite füüsikalis-keemiliste omaduste uurimisel, hõlmates nii väli- kui ka laborimõõtmisi, andmetöötlust ja tarkvaraarendust, samuti mõõtmistehnikate ja -instrumentide parendamist.

Helsingi ülikoolis ning erinevates talve- ja sügiskoolides on Heikki Junninen õpetanud mitmeid statistilise andmetöötluse ja mõõtmistehnikatega seotud kursuseid, Tartu Ülikoolis on ta praegu kaasõppejõuks füüsika magistriõppekava andmetöötluse ja teadusarvutuste kursuse juures ning lisaks ka sügisel algaval uuel kursusel „Atmosfääri- ja kliimateadused“. Peale selle osaleb Heikki veel Helsingi Ülikooli poolt kureeritud rahvusvahelise avatud e-kursuse (MOOC) „Õhukvaliteet muutuvas maailmas“ arendamises. Heikki Junnineni juhendamisel on valminud kaks bakalaureuse- ja neli magistritööd ning kaitstud üks doktoritöö. Hetkel juhendab ta nelja doktoranti.

Heikki Junnineni võib kuulata oma teadustööst rääkimas Kuku raadio teadussaates „Kukkuv õun“ (25.11.2018).

Ka sul on ülikooli astumise avaldus esitatud? Paljudel erialadel pole sisseastumise maraton sellega veel lõppenud, vaid tuleb minna ka eksamitele. Siin on kaheksa kasulikku soovitust, kuidas näidata ennast sisseastumiseksamitel kõige tugevamast küljest. 

1. Tutvu õppekavadega.

Tulevane tudeng peab teadma, mida ta õppima tuleb. Igal õppekaval on oma sisseastumistingimused. Mõnel erialal tuleb sooritada akadeemiline test, mõnel erialakatse ja mõnel erialal vestled sisseastumiskomisjoniga. Uuri oma soovitud õppekava sisseastumistingimusi ja võimaliku eksami nõudeid ning anna endast kõik, et suudaksid need täita.

2. Ole kursis Eestis ja maailmas toimuvaga.

Loe ajalehti, vaata uudiseid ja jälgi päevapoliitikas toimuvat. Ükskõik, milline on sind huvitav õppekava, lai silmaring tuleb igal pool kasuks. Kuid ära pelgalt jälgi uudiseid, vaid mõtle kaasa ja kujunda oma seisukoht. Ära karda ka oma arvamust avaldada!

3. Mõtle läbi oma tugevad ja nõrgad küljed.

See punkt meenutab küll soovitust, mida jagatakse siis, kui hakkad töövestlusele minema, kuid see kehtib ka sisseastumiseksamitel. Komisjonile meeldib, kui kandidaat teab, mis vajab tema juures arendamist, osates samas esitleda oma tugevaid külgi.

4. Mõtle läbi oma erialaeelistused.

Komisjon tahab kindlasti teada, miks sa soovid õppida just seda eriala. Mõtle rahulikult läbi vähemalt kolm põhjust, miks sa tegid selle valiku, sest see näitab, kui motiveeritud sa oled.

5. Sõnasta oma tulevikueesmärgid.

Mõtle juba kaugemale tulevikule ja sõnasta eesmärgid, mida soovid saavutada nii õpingute ajal kui ka vilistlasena. Veel parem, pane need endale ka kirja.

6. Tunne valdkonda.

Loe oma soovitud eriala kirjandust ja tutvu olukorraga tööturul. Vii end kurssi mõne selles valdkonnas tegutseva organisatsiooni või ettevõttega, sirvides nende veebilehti. Nii on sul rohkem infot sellel alal töötamise eripära ja võimaluste kohta.

7. Loe läbi soovitatud erialakirjandus ja varu aega kodutööks.

Kui sinu õppekavale kandideerimiseks on esitatud soovituslik erialakirjandus, siis tasub need teosed ka päriselt läbi lugeda. Tihti võib vestlus komisjoniga ollagi just nende teoste põhjal. Kui aga ülikooli astumiseks tuleb teha kodune töö või kirjutada essee, siis ära jäta seda viimasele minutile ja mõtle kirjapandu hoolega läbi. Järgneva vestluse õnnestumine võib sõltuda suuresti just sellest, mida oled kirjutanud kodutöös.

8. Koosta ja võta kaasa oma portfoolio.

Eelkõige loovate õppekavade puhul tuleb kasuks (või on lausa nõutav), kui saad komisjonile tutvustada, milline on sinu senine kokkupuude selle valdkonnaga. Näiteks ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava alusel ülikooli kandideerides soovitame kokku koguda kõik artiklid, mille oled kirjutanud koolilehte või muudesse väljaannetesse. Vormista need portfoolioks, mida komisjon saab sirvida, sest see annab sealsetel sisseastumiseksamitel lisapunkte.

Loodame, et nendest soovitustest on abi ja su sisseastumiseksamid kulgevad edukalt.

Head põrumist!

30. juunist 5. juulini 2019 toimunud 69. Lindau Nobeli foorumil osales Eesti esindajana Tartu Ülikooli füüsika magistrant Priidik Gallagher.

Saksamaal Lindaus alates 1951. a toimuvatel üritustel saavad kokku Nobeli preemia laureaadid ja noorteadlased ning loengud ja arutelud ei käsitle ainult viimaseid teadustulemusi vaid igasuguseid teemasid, mis on teadlastele laiemalt olulised. Käesoleva aasta kohtumise keskmes oli füüsika, täpsemalt tumeaine, kosmoloogia, lasetite füüsika ja gravitatsioonilained. Sel aastal foorumil osalenud 39 Nobeli laureaadiga oli kohtuma tulnud 600 noort teadlast 89 maalt.

"Lindau foorum on võimalus kohtuda nii oma ala meistrite, Nobeli laureaatide, kui ka tulevase põlvkonna teadlastega, arutada olulisimate teadusküsimuste üle ja tutvuda füüsika erialal tehtava uurimistööga nii lähedasemates kui ka kaugemates alamvaldkondades," võttis oma muljed kokku Priidik Gallagher. "Mul on hea meel, et mul oli võimalus sellest üritusest osa võtta."

Eesti osalemist vahendas Eesti Teaduste Akadeemia.

Palju õnne ja tere tulemast ülikooliperre! Enne, kui hakkad täiel rinnal suve nautima, tee veel üks oluline samm ja kinnita, et tuled ülikooli õppima. Anname sulle selleks mõne soovituse.

• Sellest, et oled ülikooli sisse saanud, annab märku SAIS-is avaldusele lisatud tunnus „vastuvõetav“. Sulle saadetakse selle kohta SAIS-ist ka e-kiri, kuid meie ülikoolis ei saa tagada, et see sinuni jõuab. Seepärast hoia oma avaldusel SAIS-is silm peal.
• Õppima tuleku pead kinnitama kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsust.
• Kui sa ei kinnita õppima tulekut tähtajaks, tähendab see, et sa loobud oma õppekohast.
• Kui sa said sisse mitmele õppekohale, siis kinnita õppima tulek oma lemmikõppekaval ja loobu õppekohast, kus sa ei plaani õppima asuda. Sul on palju kaaskandideerijaid, kes ootavad pikisilmi võimalust pingereas ülespoole tõusta ja saada ülikoolilt kinnitus sissesaamise kohta.
• Õppima tuleku saad vajaduse korral kinnitada mitmel õppekaval. Arvesta ainult sellega, et iga uus õppima tuleku kinnitus tühistab eelmise. Seega võid olla kindel, et kui kõrgkool, kuhu soovid õppima asuda, avaldab oma vastuvõetute nimekirjad hiljem kui see kõrgkool, kuhu oled juba sisse saanud, saad oma valikut alati muuta.
• Õppima tuleku kinnitamine ei tühista sinu teisi avaldusi, millel on tunnus „kandideeriv“ ja mis ootavad vastuvõtuotsust.
• Vabaks jäänud õppekohti täidame ülikoolis 19. augustini.
• Kui sul ei õnnestu SAIS-is oma õppima tulekut kinnitada (sa ei saa SAIS-i sisse logida vms), siis võta esimesel võimalusel ühendust Tartu Ülikooli vastuvõtutalitusega aadressil sisseastumine [ät] ut.ee või telefonil 737 5625.
• Loe veel täpsemalt õppima tuleku kinnitamisest. 

Kui oled õppima tuleku kinnitanud (SAIS-is on avalduse staatus sel juhul „tuleb õppima“), siis polegi sul enne õppeaasta algust vaja midagi muud teha.

Septembri alguses immatrikuleerime sind Tartu Ülikooli üliõpilaseks ja 2. septembril ootame sind õppeaasta avaaktusele Tartusse Kassitoomel. Loe kindlasti ka infot uuele üliõpilasele ja tutvu Tartu tudengieluga.

Emakeelsest teaduskeelest loobumisel ähvardab meid keskpärane mõtteruum, mida iseloomustab üksnes eesti-inglise keele vaesestunud-lihtsustunud segu, kirjutab akadeemik Peeter Saari Arvamusfestivali ja Eesti rahvusülikool 100 artiklitesarjas «Teadlased Eesti tulevikust».

Sõna «teaduskeel» guugeldamine toob välja umbes paarkümmend tuhat viidet eestikeelseile allikaile. Juhtumisi võib kohe nimestiku algusesse sattuda kõrvuti kaks pealkirja: «Maarja Vaino: keele säilimiseks peab säilima teaduskeel» ja «Margus Niitsoo: mida kiiremini eesti teaduskeel sureb, seda parem». Esimese arvamusloo autor on eesti kirjandusteadlane ja Tallinna Kirjanduskeskuse direktor, teise autor aga arvutiteadlane, Tartu ülikooli õppejõud ja ettevõtja.

Küüniline lugeja võib seepeale öelda, et no muidugi – kumbki leer lihtsalt kaitseb oma leivakannikat. Nagu ikka ja jälle, koduselt rukkilillelõhnaline humaniora versus kosmopoliitselt metallilehaline või valemikribuline realia.

Alljärgnevas üritan ma teemale läheneda füüsikaseaduste toel. Ehkki nende ülekantavus humanitaaria valdkonda piirdub pigem vaid kvalitatiivsete analoogiatega, on nad objektiivsed ja ranged. Eks proovige gravitatsiooniseadust ignoreerides lendu tõusta kuurikatuselt alla hüpates. Seepärast ühiskonnanähtuste nägemine läbi füüsikaterminite emotsioonivaba prisma võib selgendada pilku ja võimaldab ette aimata arenguid. Ma ei paku lahendusi. Jäägu need pädevate asjatundjate ja otsustajate leida. Ma hoidun ka – välja arvatud ehk päris lõpus – eetiliste hinnangute andmisest.

***

Kes ei sooviks soojal suvepäeval jahedat õlut? Mida külmem, seda parem! Kui aga panna pudel sügavkülma, juhtub varsti teadagi mis: õllest saab mittejoodav pruun sogane jää. Pealegi paisub tema ruumala äkitselt sedavõrd, et pudel võib puruneda. Füüsikaterminites: toimus faasisiire, kus temperatuuri pidevalt langedes selle teatava väärtuse juures muutuvad hüppeliselt aine olek ja omadused.

Tavaettekujutuse järgi on mingi mõjuri põhjustatud muutus proportsionaalne mõju tugevusega ja seega mõju väikese muutuse tagajärg eeldatavasti samuti väike. Komplekssüsteemide teooria järgi kehtib selline lihtne seos nn lineaarsetes süsteemides, millena aga kirjeldatakse vaid osa eluta ja elusas looduses – aga ka inimühiskonnas – eksisteerivaid nähtusi.

Faasisiire on aga rängalt mittelineaarne nähtus, mille käsitlemiseks on välja arendatud ka füüsikast kaugeteski valdkondades rakendatavad üldised matemaatilised teooriad, sh katastroofiteooria jt. Seepärast pole sugugi nii, et võime ülikoolide reitingus kõrgema koha püüdlemiseks või omamaiste tudengite vähesuse kompenseerimiseks muudkui tõsta ingliskeelsete õppekavade protsenti, ilma et see eesti teaduskeelt eriti mõjutaks ja õppekeelte kasutust tasakaalust välja viiks.

Ülikoolis pole nii nagu parlamendis, kus kuni 51 protsenti hääli on n-ö omade käes, on ka jäme ots omade käes. Teadusseminaris piisab ühest võõrkeelsest osalejast, et toimuks üleminek inglise keelele. Kusjuures, kui välismaalane pole ajutine külaline, vaid aastaid juba kohalik ning ehk eesti naise/mehegi võtnud, siis pole see keelesiire enam eestlaste viisakuse, vaid teatava muu omaduse avaldus.

Iirimaal toimus siire inglise keelele 19. sajandil kõigest mõne inimpõlve jooksul – katoliku kiriku survel iiri keele koolidest kaotamise tagajärjel. Ajendiks olnud ka ametlikult heakskiidetud katoliikliku piiblitõlke (Biobla Naofa) puudumine. Vaatamata iiri keele riigikeele staatusele ning arvukatele pingutustele keelesiiret tagasi pöörata, kasutab praegu Iiri Vabariigis igapäevaselt iiri keelt vaid 6,3 protsenti elanikkonnast ja 67,3 protsenti ei tee seda mitte kunagi. Kuidas meist suuremgi rahvas omakeelset kõrgharidust kaitseb, selleks sobib näitena maailma ülikoolide saja parima hulka kuuluv Leuveni katoliiklik ülikool Belgia flaamikeelses põhjaosas. Seal on riiklikult kehtestatuna ingliskeelsete õppekavade osakaalu ülempiir kuus protsenti bakalaureuseastmes ja 20 protsenti magistriastmes, kusjuures permanentsele kohale valitud akadeemiline personal peab kolme aasta jooksul omandama flaami keele B2 tasemel.

Faasisiiretes on oluliseks mõisteks «kriitiline punkt», kus mõjurite mittelineaarne toime kasvab drastiliselt ja kaovad faase eristavad omadused ning tekib ebamäärane segaolek. Samamoodi tekib ka pidžin: kahe keele vaesestunud-lihtsustunud segu. Kui pealekasvav teadlaste põlvkond ei tunne emakeelseid termineid, aga inglise keelt vallatakse vaid kõnekeelse žargooni tasemel, muutub nende väljenduslaad erialapidžiniks. Tagajärjeks võib kujuneda primitiivne pidžin-mõtlemine ja vastav väljendusvõime, mille ilmingud tudengite hulgas ongi täheldatavad. Aga ka meie üldkeel vaesestub anglitsismide levides. Nii näiteks on isegi telediktorite jutust ja keelekorrektuuri läbinud meediatekstidest täiesti kadumas sõna «arv», mida kontekstist olenemata asendatakse «numbriga». Või näiteks mitmesuguseid täpseid ja nüansirikkaid nõusolekuhüüatusi asendav «absoluutselt», mis Ameerikas on juba ammu pandud keelest väljarookimist väärivate sõnakõlksude ja parasiitsõnade nimekirja.

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et isegi emotsioonivabalt täppisteaduslikult teemale lähenedes on ilmne, et lastes keelevalikuil akadeemilises (aga ka avalikus) sfääris minna vähima energiakulu printsiibil isevoolu, taandub eesti keel köögikeeleks, millel pole – nagu peatuks jäänud kukel, kes veel köögis ringi lennata rapsib – enam pikka eluiga enne globaalses keelesupis ärakeetmist.

Aga on’s eesti teaduskeel ja eesti keel üldse väärtus, mille pärast peaks muretsema ja pingutama? Ka selles väärtushinnangus on loodusteadustel sõna sekka öelda. Kohanemisvõime ja arengu tagajaks eluslooduses ja ühiskonnas on mitmekesisus, mille füüsika võtab üldistavalt kokku oma loomult väärtushinnangulise terminiga «negentroopia». Loodushoidliku ja rohelise mõtteviisi levides mõistab üha rohkem inimesi mitmekesisust taime- ja loomariigis kui väga olulist väärtust ning paljudki on valmis eneseohverduslikult kaitsma mõnd kadumisohus liiki. Miks sellist mõistmist kohtab palju vähem, kui kõne all väiksemad kultuurkeeled?

Muidugi kaob meie emakeel kunagi. Entroopia kasvu vääramatu seadus ei sureta mitte ainult keeli, vaid astronoomilises ajaskaalas lõpetab igasuguse mitmekesisuse ja üldse kogu elu Maal soojussurmaga. Inimlikus ajaskaalas surevad ka me ema ja isa – enamasti enne meid. Kas selle paratamatusest peaks täiskasvanud inimene järeldama, et mida kiiremini tema veel hea tervisega ema sureb, seda parem? Et siis on elu vabam ega pea kulutama aega ja ressursse tema eest hoolitsemisele?

Kahe aasta eest tegi kultuurileht Sirp (kuri)kuulsaks ühe noormehe, Mikk Pärnitsa, avaldades tema arvamusloo, kus laulupidu kuulutati vabaduse nõrkuseks, autoritaarse mõttemaailma tööriistaks, natsismisüstiks ja veel paljuks muuks seesuguseks. Tänavuse emakeelepäeva puhul kuulutab sama kirjamees, et keel ei vaja kaitset. Kõrvutades selliseid seisukohti käesoleva arvamusloo alguses toodud tsitaadiga arvutiteadlaselt, tõdeme, et veelahe (või rindejoon?) ei pruugi sugugi kulgeda reaalia ning humanitaaria esindajate mõttemaailma vahel. Määravaks on miski muu.

Esmaspäeval, 26. augustil peab Tartu Ülikooli Chemicumis loengu professor Johann Gasteiger. Saksamaal asuva Friedrich Aleksandri Ülikooli professor räägib teemal „Tehisintellekt keemias – ravimite väljatöötamisest kuni materjalide omaduste ennustamiseni“.

Tartu Ülikooli molekulaartehnoloogia vanemteaduri Uko Marani sõnul on keemiliste ühendite ja nende omaduste uurijad toetunud alati katsetele ning andmetele. „Sellise teadmiste omandamise hõlbustamiseks on kasutusele võetud erinevaid arvutusmeetodeid, näiteks tehislikud närvivõrgud,“ selgitas ta.

„Johann Gasteiger annab enda ettekandes ülevaate tehisintellekti ja keemiainformaatika rakendustest analüütilises keemias, ravimidisainis, biokeemias, kosmeetikatoodete ja materjaliteaduse valdkondades,“ lisas Maran. Professor Johann Gasteiger on keemiainformaatika üks teerajajatest ja tehislike närvivõrkude rakendaja nii keemias kui ka sellega seotud valdkondades.

Gasteiger kaitses doktorikraadi orgaanilises keemias Müncheni Ülikoolis ja läbis järeldoktorantuuri California Ülikoolis Berkeleys. Akadeemilist karjääri alustas ta abiprofessorina Müncheni Tehnikaülikoolis. Ta on omandanud ülikooliloengute pidamise õiguse Eestis sündinud Saksa keemiku professor Ivar Ugi juhendamisel ja olnud kauaaegne professor Erlangen-Nürnbergi Ülikoolis arvutuskeemia keskuses, mille kaasasutaja ta on.

Akadeemilise karjääri kõrval on professor olnud aktiivne ka teadustulemuste juurutamisel ettevõtluses – ta on asutanud keemiatarkvara ettevõtte Molecular Networks. Teda on pärjatud mitme valdkondliku autasuga ning ta on osalenud erinevate nõuandvate kogude ja organisatsioonide tegevuses. Professor Johann Gasteiger on kirjutanud ja toimetanud ka raamatuid , millest osa võib pidada keemiainformaatika tüviteosteks.

Loeng toimub 26. augustil kell 14.00 Tartu Ülikooli Chemicumis aadressil Ravila 14a, auditooriumis 1021. Loengut rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi Tartu Ülikooli ASTRA projektist PER ASPERA.

Lisateave: Uko Maran, TÜ molekulaartehnoloogia vanemteadur, 737 5254, 503 7163, uko.maran [ät] ut.ee 

11. septembril anti kolmele silmapaistvale esmakursuslasele üle Tartu Ülikooli Sihtasutuse stipendium, mis on mõeldud programmis „Talendid Tartusse“ osalejatele. Kokku hakkab programmi käigus eriõpet saama 44 talendikat noort.

Tartu Ülikool pakub programmiga „Talendid Tartusse“ võimekatele Eesti noortele eneseteostuseks tavalisest mitmekesisemaid õpivõimalusi. Kolmele parimale makstakse kolme aasta jooksul stipendiumi 220 eurot kuus. Üliõpilastel on võimalus juba esimesel kursusel tavaliste õppeainete kõrval osaleda projektides või arendada oma õpetamisoskusi.

Iga osaleja võib ise koostada omale meelepärase õpiprogrammi, valides, kas keskenduda teadus-, ettevõtlus- või hoopis noore õpetaja projektile. Õpetajaprojekti korral saab noor end õpetajana üldharidus-, teadus- ja/või ülikoolis juba proovile panna.

Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul soovib ülikool, et lisaks kodumaa-armastusele oleks esimese õppeastme noortel ja andekatel ka sisuline põhjus Eestisse õppima jääda. „Programm annab talentidele võimaluse teha tasemel teadustööd siinsamas Tartus ja luua püsivad sidemed siinsete erialainimestega. See suurendab tõenäosust, et kui noored lähevad hiljem välismaale õppima, on neil ka soov tagasi Eestisse pöörduda ja nad saavad olla kindlad, et nende oskused leiavad siin rakendust,“ selgitas Asser.

Tänavu said stipendiumi endised treffneristid Hant Mikit Kolk ja Hannes Kuslap ning endine Tallinna Reaalkooli õpilane Uku Hannes Arismaa. Kõik kolm stipendiaati on kooliajal väga edukalt osalenud rahvusvahelistel olümpiaadidel.

Arismaa asus Tartu Ülikoolis õppima informaatikat ja talendikate programmis võtab ta osa iAkadeemia ettevõtlusprojektist. Kolk õpib alates sügisest eesti ja soome-ugri keeleteadust ning osaleb valdkonnaüleses noore õpetaja projektis. Kuslap õpib aga füüsikat, keemiat ja materjaliteadust ning hakkab arendama putukatest inspireeritud pehmeroboteid.

Hannes Kuslap otsustas programmi kandideerida seepärast, et see tundus huvitav ja andis talle võimaluse osaleda teadustöös juba esimesel kursusel. „Ma hakkan arendama pehmeroboteid, millel on väga palju rakendusvõimalusi, näiteks meditsiinis. Kuna arendame uusi roboteid putukate põhjal ehk bioloogilisel baasil, siis on need inimesele ohutud. Pehmerobot võib olla abiks näiteks siis, kui on vaja lahustada veresoones tekkinud tromb,“ selgitas Kuslap.

Programmi „Talendid Tartusse“ kohta on rohkem infot Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel.

Lisateave:
Kelli Hanschmidt, TÜ teaduskooli õppetegevuse peaspetsialist, 737 6117, kelli.hanschmidt [ät] ut.ee
Hannes Kuslap, TÜ füüsika, keemia ja materjaliteaduse esmakursuslane ning programmi stipendiaat, 504 6600, kuslaphannes [ät] gmail.com

Rahvusvahelises kaugseire sügiskoolis Võrumaal Kubijal saavad kokku noored teadlased ja üle maailma tunnustatud eksperdid, et arutleda, kuidas teha elu Läänemere maades kaugseire abil paremaks.

Kaugseire on meetod, millega jälgitakse satelliitidelt Maal toimuvaid protsesse. See on koos kosmosetehnoloogiaga kiiresti arenenud ning on praeguseks kujunenud oluliseks teadus-, arendus- ja ettevõtlusvaldkonnaks. Eestis on kaugseire seatud nii kosmosepoliitika töögrupi kui ka kosmoseasjade nõukogu heakskiidul üheks kosmosevaldkonna arendamise prioriteediks.

Eesti teadus- ja arenduskeskuste ning ettevõtete võimekus katab kõik peamised keskkonnaga seotud valdkonnad, samuti Eestile kõige vajalikumad rakendused veekogude, metsanduse, põllumajanduse ning atmosfääri uuringutes ja seires.

Kaugseire sügiskooli tuleb nii idast kui ka läänest paarkümmend tunnustatud kaugseireeksperti, kelle eesmärk on jagada oma teadmisi ja kogemusi kolmekümne doktorandi, magistrandi ning noorteadlasega Eestist, aga ka teistest Läänemere maadest ja isegi Taiwanilt.

ESTHub talletab satelliidiandmeid meile tähtsate piirkondade kohta

Eestil on kaugseires omad tugevad küljed. Eelkõige oleme olnud eesrindlikud järvede ja Läänemere veekvaliteedi uuringutes, aga ka lainetuse, meretuulte ja jääkatte seires. Neid teemasid lahkavad sügiskoolis teiste seas TÜ Tartu observatooriumi direktor dr Anu Reinart ja teadur dr Krista Alikas. Viimastel aastatel on suurte sammudega edasi läinud ka põllumajanduslikud uuringud, mida tehakse satelliidiandmete abil. Observatooriumi teadur Kaupo Voormansik tegutseb näiteks ettevõttes KappaZeta, mis arendab koostöös PRIA-ga süsteemi rohumaade niitmise ja niidetud ala ulatuse mõõtmiseks.

Rohumaade niitmise rakendus talletab andmed Maa-ameti riiklikus satelliidiandmete keskuses ESTHub, mis valmis tänavu ja millele keskendub suur osa sügiskoolist. ESTHub on loodud selleks, et kasutada Euroopa Liidu kaugseireprogrammi Copernicuse raames orbiidile saadetud Sentineli satelliitide andmeid võimalikult hästi ära. Keskuses hoitakse missioone puudutavat teavet nii Eesti kui ka muude huvipakkuvate piirkondade kohta. Andmed on kõigile tasuta kättesaadavad, kuigi ESTHubi andmetöötlusvõimalus on praegu mõeldud veel vaid riigiasutustele ja nende jaoks teenuseid arendavatele ettevõtetele.

Selliseid teenuseid arendatakse näiteks projekti „RITA kaugseire“ raames, mille käigus demonstreeritakse, kuidas saaks satelliidi- ja drooniandmeid kasutada maastikutulekahjude, üleujutuste, põllumajanduslike maade kasutamise ja ehitiste tuvastamisega seotud probleemide lahendamiseks.

Satelliidid kui tulekahjude ja kliimamuutuste tuvastajad

Et tutvustada sügiskoolis uusi teadmisi, on kaasatud maailmanimega kaugseireteadlasi. Üks külaline, dr Ivan Csiszar USA riiklikust ookeani- ja atmosfäärinähtuste ametist on juba ligi 30 aastat satelliitidega atmosfääri ja maapinda uurinud. Koos töörühmaga on ta välja arendanud algoritmi, mis võimaldab satelliidipiltide abil tulekahjusid tuvastada ja kaardistada. Samu algoritme kasutati ka hiljutiste Amazonase vihmametsapõlengute ning Arktika metsa- ja maastikutulekahjude ulatuse ja mõju uurimiseks.

Satelliidid saavad tulekahjusid tuvastada tulekahjust eralduva erilise kiirguse tõttu. Satelliidi valgussensor tunneb selle kiirguse ära ja suudab seetõttu põlevaid piirkondi eristada. Peale aktiivse tulekahju saab satelliidipiltidelt tuvastada ka juba põlenud alade ulatuse. Selle põhjal saab teha järeldusi selle kohta, millist mõju avaldas tulekahju nii looduskeskkonnale kui ka atmosfäärile, kuhu gaasid põlemise tagajärjel jõudsid.

Satelliidipildid aitavad ka kliimamuutusi tõestada. Kaugseire sügiskooli saabub teiste seas Taiwanis asuva Riikliku Keskülikooli doktor Kuo-Hsin Tseng, kelle uuringute põhjal näitab kliima soojenemist veekogude suurenemine ja veetaseme muutus, mis on tingitud liustike sulamisest. Kui veekogude suurenemist saab näha satelliidipiltide abil, siis veetaseme tõusu kindlaksmääramiseks kasutatakse satelliidi kõrgusmõõturit. Mõõtur saadab satelliidilt Maale radarisignaali ja mõõdab ära, kui kaua aega kulub selleks, et signaal Maalt tagasi satelliidini peegelduks. Tseng uurib satelliitide abil ka maalihete seost maakasutusega: tema arvates soodustab maalihkeid liigne põhjavee väljapumpamine põllumajanduses.

Sügiskooli organiseerivad Tartu Ülikooli Tartu observatoorium ja füüsika instituut, maateadlaste võrgustik Baltic Earth, Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut ning Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituut.

Kooli suurtoetaja on maateaduste ja ökoloogia doktorikool. Samuti saadakse toetust projektidest „Komeet“, „Väärtusahelapõhine biomajandus“, „RITA kaugseire“ ja „BalticSatApps“.
Sügiskool kestab 15.–20. septembrini. Täpsem teave ja esinejate nimistu on sügiskooli veebilehel.

Lisateave:
Karin Pai, TÜ Tartu observatoorium tugiteenuste osakonna projektijuht, 737 4512, karin.pai [ät] ut.ee
Piia Post, TÜ meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent, 737 5563, piia.post [ät] ut.ee

17. septembril 2019 külastas Physicumi USA ajutine asjur Eestis hr Brian Roraff, kes tutvus instituudi teadus- ja õppetöö võimalustega. Eriti pakkus asjurile huvi Eesti osalus ülemaailmses õpilaste keskkonnateemalises haridus- ja teadusprogrammis GLOBE, millele instituut on kaasa aidanud.

GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit Environment) on ülemaailmne alg-, põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud uurimuslikku õpet ja praktilisi tegevusi pakkuv keskkonnasuunitlusega haridus- ja teadusprogramm, mille idee algatas 1994. aastal USA asepresident Al Gore ja mis käivitati „Maa päeva“ ürituste raames. GLOBE-i toetavad USA kosmoseuuringute keskus ehk NASA, USA Rahvuslik Teadusfond ning USA Välisministeerium koostöös GLOBE riikide ülikoolide, koolisüsteemi ja valitsusväliste organisatsioonidega.

Physicumi katusel ilmavaatlusriistade juures tehtud pildil on (vasakult) saatkonna majanduspoliitika nõunik Andrea Lindgren, TÜFI direktor Toomas Plank, asjur Brian Roraff ning saatkonna haridus- ja kultuuriprogrammide spetsialist Tiiu Vitsut.