Rektor Toomas Asseri inauguratsioonikõne Tartu Ülikooli aulas 24. augustil 2018.

Austatud Eesti Vabariigi president, austatud ministrid, ekstsellentsid, head kolleegid rektorid, head kolleegid ülikooli nõukogus ja senatis, akadeemilise pere liikmed, daamid ja härrad! Minu üliõpilased!

Alustan siit kõnetoolist oma esimest sõnavõttu Tartu Ülikooli 86. rektorina. Auväärsete eelkäijate eeskujul ja valimistel ülikooliperele antud lubaduste täitmiseks pühendun Tartu Ülikooli ja tema inimeste panuse suurendamisele Eesti ühiskonna arukal juhtimisel.

Tänan kõiki, kes mind toetasid rektori ametisse valimise ajal, ja juba ette tänan ka kõiki teid, kellega koos me selle eelseisva suure töö ette võtame.

Kinnitan, et rektorina järgin alati heasoovliku professor Kuno Kõrge õpetussõnu ülikooliõpingute ajast: „Ascultare disce!“ – õpi kuulatlema, õpi kuulama. Toona tähendas see arstitudengitele südametoone ja hingamiskahinat. Aga see tähendas eelkõige kuulamisoskust, mida aastaid hiljem on vaja olnud. Seda pidasin meeles arstiks õppides, kirurgina töötades ja tulevasi arste õpetades.

Tartu Ülikoolil on olnud palju silmapaistvaid juhte. Ülikooli rajaja Johan Skytte, taasavaja Georg Friedrich Parrot, Eesti rahvusülikooli esimesed juhid Peeter Põld ja minu arstist kolleeg Henrik Koppel täitsid oma ülesandeid suure andumuse ja vilumusega, viies ülikooli uutesse ajastutesse.

Ülikooli uute alguste eeskäijate reas kuulub minu eriline lugupidamine Jüri Kärnerile ja Peeter Tulvistele, kelle juhtimisel kujundati Tartus uuesti Eesti ülikool avatud ja uuendusmeelse akadeemilise kogukonnana.

Ka täna ja homme seisab ülikoolil ees mitmete suurte eesmärkideni jõudmine. Oma tegevusprogrammis lubasin töötada ööpäevaringselt ülikooli heaks.

Lahendust vajavad doktorantidele senisest kohasemate võimaluste loomine oma teadustööle pühendumiseks; karjäärimudeli põhimõtete paikarääkimine ja rakendamine, et meil oleks selged printsiibid meie töötajate väärikaks kohtlemiseks ja ekstsellentsusepüüde õhutamiseks; paremad koostöömudelid teiste ülikoolide, valitsusasutuste, aga ka näiteks raviasutuste kaasamiseks.

Ühiskonda teenime ka sellega, et järjekindlalt ja tõenduspõhiselt selgitame Eesti valitsusele, miks on viimane aeg asuda liikuma ümberjagamismajanduselt teadmuspõhise suunas.

Väikese rahva arengu ja edenemise garantii on koostöö, Eesti vajab koostööd. Minu eesmärk rektorina on mõistlik, argumenteeritud dialoog kõrgkoolide vahel, et kasutada Eesti teaduspotentsiaali parimal võimalikul viisil nii ülikooli sees kui ka Eestis tervikuna, aga ka rahvusvahelises keskkonnas.

Meie igapäevatöö on jätkuvalt suunatud õppetöö sisu ja korralduse täiustamisele, et meie aktiivsed, sihikindlad ja avarapilgulised üliõpilased siirduksid tööellu parima võimaliku pagasiga.

Edu saavutamiseks tuleb seada prioriteete ja keskenduda. Me ei suuda tegeleda kogu elurikkuse ja maailma kõiksusega, kuid see, millega me tegeleme, peab olema tipptasemel ja suunatud tulevikku.

Mõned asjad muutuvad ja arenevad iseenesest, mõned ainult siis, kui me ise selleks midagi teeme. Mina eelistan keskenduda sellele, mis sünnib panusest ja ühisest pingutusest.

21. sajand on suure kiirendusega ajajärk, kus ümbritsev maailm tuleb iga hetkega üha lähemale, ja väike Eesti muutub selle maailmaga üha seotumaks. Tartu Ülikoolil tuleb selles kiirendis liikumiseks muutuda järjest kaalukamaks. Eks me muutume ka – iga uus lõpetaja, iga uus talendikas töötaja, iga teadussaavutus ja rahvusvaheline kontakt lisavad meile kaalukust.

Oleme järjest rahvusvahelisemad nii ülikooli kui ka ülikoolilinnana. Laenan järgmise mõtte meie nõukogu liikmelt ja Uppsala Ülikooli rektorilt Eva Åkessonilt: rahvusülikool, jah, loomulikult, Tartu Ülikool on selle väikse omakeelse riigi keskpunkt ja püsimise garantii! Aga kujutagem end korraks ette kangekaelselt ainult eestikeelsena. Mis ülikool me siis oleksime? Mõelgem sellele ise. Me saame ja peame olema rahvusülikool, ainuke eestikeelne universitas, aga seda nii, et meil on lisaks ka teine püsiv aktiivne töökeel, mis ühendab meid maailmaga.

Rahvusvahelistumine on viimase aasta-pooleteise jooksul saanud meie jaoks täiesti uue tulevikuväljavaate. Me oleme rahvusvahelise tähelepanu, teiste suurepäraste ülikoolide huvi keskpunktis. Meie käest tullakse nõu küsima ja koostööd pakkuma. Siinkohal tuleb avaldada tänu ja lugupidamist ülikooli lahkunud rektorile Volli Kalmule. Volli juhitud ülikool liikus õigel kursil peaaegu kõiges, mida ette võeti, aga just rahvusvahelise positsiooni kindlustamine oli üks tema eesmärke ja nagu täna näeme, siis ka üks suuremaid saavutusi.

Ülikooli rektorina seisan ma selle eest, et ülikooli inimesi väärtustataks, ülikooli juhitaks targalt ja ülikooli mõjukus Eesti arengu eestvedajana kasvaks veelgi. Oma edaspidises töös rektorina tahan ma järgida mõttetera, mis on isiklikul kogemusel kinnitust saanud: „Chirurgus mente prius et oculis agat, quem armata manu“ – „Kirurg toimigu pigem mõistuse ja silmadega kui relvastatud käega (skalpelliga)“. Ka rektorina tõotan olla rektor teie kõigi jaoks, üliõpilased, doktorandid, õppejõud, teadustöötajad ja tugitöötajad.

Aga siiski on kõigist olulisimad tänased ja tulevased üliõpilased. Eesti rahvusülikoolina vastutab Tartu Ülikool pädeva ja hakkaja teadlas- ja haritlaskonna kasvatamise eest nii ülikooli, Eesti kui ka kogu maailma tuleviku hüvanguks.

Nüüdseks on mul olnud eriline au lugeda siinsete sammaste vahel oma ametitõotust kahel eri ajal ja kahes erinevas rollis. 40 aastat tagasi andsin siinsamas ülikooli aulas arstivande kogu eluks ja olen seda vääramatult järginud. Täna lugesin siinsamas Tartu Ülikooli juhiks asudes rektorivande ja kinnitasin selle oma allkirjaga. See vanne on antud kõikidele teile. See on minu jaoks sedavõrd suur ja siduv, et kordan selle siit puldist veel kord üle.

„Asudes täitma oma kohustusi Tartu Ülikooli rektorina, annan vande järgida oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusi, Tartu Ülikooli põhikirja ja akadeemilisi tavasid. Tõotan pidada oma ametit väärikalt ja ausalt ning hoolitseda kõige selle eest, mis aitab kaasa ülikooli hüvangule.“

Olen kindel, et Tartu Ülikooli elujõud ja hea käekäik on suur ja siduv eesmärk meile kõigile. Ülikool vajab Eesti arengu eestvedaja olemiseks meie kõigi pühendumist ja koostööd.

Minu ülikoolitunnetus on kujunenud ühe maailma ülikoolide varasema lingua franca, ladina keele toel. Seepärast lõpetan oma sõnavõtu sama akadeemilist komberuumi järgides: Vivat, Crescat, Floreat, Alma Mater Tartuensis in Aetarnum.

Ja päris viimaks luban, et rektoriametis ma ei unusta: pro scientia atque sapientia– [me töötame] teadmise ja tarkuse nimel!

Patendi taotlemine on aeganõudev ja kallis, kuid selle saamine tähendab teadlase tööle suurt tunnustust. Just sellepärast tasub olla taotlusprotsessi eripäraga kursis. Nii ei ole tarvis ka hiljem tegematajätmisi kahetseda.

Kas leiutisele või ideele on võimalik patent võtta või mitte, selle analüüs algab koostööst. Tartu Ülikoolis on selles küsimuses hea partner tehnoloogiasiirde töötaja. Korrektne asjaajamine on teadlasele garantii, et saadud patent on vettpidav. Samuti toob tulu patenditud leiutise CV-sse lisamine.

Patenditaotlusi ja patente arvestatakse ülikoolile baasfinantseerimise määramisel, kuid see üksi ei ole põhjus, miks taotleda uutele tehnoloogilistele lahendustele patenti. See aitab ka suurtel välisettevõtetel TÜ teadlasi üles leida, et just neilt teadus- ja arendustööd tellida.

Loe edasi ajakirja UT kodulehelt https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2825

Reedel, 19. oktoobril kell 16.15 peab Don Williams Physicumis, W.Ostwaldi 1-A106 avaliku loengu „Mis on pildindusteadus?". 

Don Williams töötas 25 aastat pildinusteadlasena Kodakis, kust ta lahkus 2006. aastal. Tema tolleaegne töö keskendus nii digitaalsetele kui ka traditsioonilistele pildinduspraktikatele mitmetes eri valdkondades, nagu luuretöö, mikrofilmid, harrastus- ja professionaalne fotograafia. 2007. aastal rajas ta ettevõtte Image Science Associates.
Don on pidanud regulaarselt loenguid digipildindusest ning loonud sellega seotud õppevahendeid. Sellele lisaks on ta avaldanud arvukalt digitaalkujutiste tõetruuduse ja metroloogia tehnoloogilisi ja poliitilisi küsimusi puudutavaid kirjutisi. Ta on mitme rahvusvahelise standardikomitee liige ning osaleb intensiivselt digitaalkujutiste arhiveerimise küsimustega tegelevas kogukonnas, panustades regulaarselt USA föderaalasutuste digiteerimisjuhiste algatusprogrammi (FADGI) töösse.
Don oli rahvusvahelise standardi ISO 12233 (ruumilise lahutusvõime mõõtmine: digifotokaamerad) 2. väljaande toimetaja ning on osalenud sama taseme peegelduvust ja filmiskannereid käsitlevate tehniliste standardite koostamise juhtimises.

https://reaalteadused.ut.ee/et/uritused/don-williamsi-avalik-loeng-mis-pildindusteadus

Äsja ilmunud mahukasse maailma enim viidatud teadlaste ülevaatesse on tänavu jõudnud 17 Eesti teadlast, kellest 13 töötavad Tartu Ülikoolis. Andmebaasi Clarivate Analytics Web of Science teadlaste mõjukuse ülevaates „Highly Cited Researchers report 2018“ on nimetatud üle 6000 viimase kümnendi mõjukaima loodus- ja sotsiaalteadlase, kelle andmed põhinevad Web of Science’i andmebaasil.

Kui mullu loetleti ülevaates üle 3300 teadlase, kellest kuus olid seotud Tartu Ülikooliga, siis tänavu on selles 6000 maailma tippteadlast, kellest Tartu Ülikooliga on seotud kolmteist. 6000 maailma enimviidatud teadlase hulgas on järgmised Tartu Ülikooli teadlased:

• geneetikateadlased Andres Metspalu, Tõnu Esko, Reedik Mägi ja Markus Perola;
• loodusteadlased Urmas Kõljalg, Leho Tedersoo, Martin Zobel (kahes valdkonnas: taime- ja loomateadustes ning keskkonnateaduses ja ökoloogias), Meelis Pärtel, Mari Moora, Kessy Aberenkov ja Mohammad Bahram;
• füüsik Heikki Junninen;
• statistik Krista Fischer.

Sel aastal ülevaates esimest korda mainitud taimeökoloogia vanemteadur Mari Moora leiab, et see on väga rõõmus üllatus. „Teatav annus uhkust on muidugi ka, aga pigem on see seotud sellega, et oleme oma töörühmaga aastaid suutnud hoida oma teadustegevuse eesliinil. Seda just temaatika ja kontseptuaalse lähenemise mõttes: meie ideed ja tegemised pakuvad huvi ja leiavad järgijaid,“ ütles Moora, kes on ühtlasi üks neljast ülevaates nimetatud Tartu Ülikooli naisteadlasest.

Eesti teadlaste, sealhulgas Tartu Ülikooli teadlaste arv kahekordistus ülevaates juba teist aastat järjest (2017 seitse teadlast Eestist, sh kuus Tartu Ülikoolist). Peale Tartu Ülikooli teadlaste tõsteti tänavu esile ka Eesti Maaülikooli teadlane Ülo Niinemets ning kolm Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadlast: Angela Ivask, Anne Kahru ja Kaja Kasemets.

Eesti teaduse edukust ja kõrget taset näitab ka see, et naabritega võrreldes oleme palju paremal kohal – Lätist ei ole mainitud ühtegi teadlast, Leedust üks teadlane, Venemaalt seitse ja Poolast kuus teadlast ning Soomest 36 teadlast, kellest kaks on seotud Tartu Ülikooliga. Eesti mõjukaima teadusmeetria eksperdi ja eksperimentaalpsühholoogia professori Jüri Alliku sõnul näeb Eesti välja nagu teaduse superriik. „Soomest on kokku 36 nime, mis on kolm korda rohkem kui Eestist, kuid kuna rahvaarvu suhe on suurem, siis oleme ka selles suhtarvus Soomest ees,“ lisas akadeemik Allik.

Metoodikat on 2017. aastaga võrreldes muudetud. Kui varem keskenduti analüüsis ainult kindlates valdkondades väga mõjukaks saanud teadlastele, siis sel aastal on koostajad arvestanud ka viimase kümne aasta jooksul rohkem kui ühes valdkonnas mõjukaid publikatsioone avaldanud teadlastega. Ülevaate koostajad lähtuvad teadlase mõjukuse määramisel sellest, kui palju kasutavad tema teadustöid teised teadlased, st kui kõrge on neile viitamise määr. Mida sagedamini teised teadlased kellegi töid enda oma toetuseks kasutavad, vaidlustavad või aluseks võtavad, seda mõjukam on teadlane Clarivate’i analüüsis. Lisaks igas valdkonnas viidatavuse poolest tipus olevatele teadlastele arvestatakse nimekirja veel need, kes pole ühes valdkonnas läve ületanud, kuid on kahes või enamas valdkonnas lävele väga lähedal.

Kosmoseettevõtte SpaceX kanderaketi Falcon 9 pardal lendab Maa orbiidile Euroopa Kosmoseagentuuri satelliit ESEO, mille kaamerasüsteem telliti  Tartu Ülikooli üliõpilastelt. Start pidi algselt toimuma Ameerika Ühendriikide Vandenbergi lennuväebaasist kolmapäeval, 28. novembril kell 20.31. Halbade imaolude tõttu lükkub start edasi. 

50-kilogrammise satelliidi ESEO (European Student Earth Orbiter) eesmärgiks on teha kosmoses arvukalt teaduslikke eksperimente. Satelliit kannab seadmeid, mille valmistamises on osalenud kümne Euroopa ülikooli töörühmad. 

„Meie üliõpilaste loodud kaamerasüsteem koosneb kahest erinevast kaamerast – lainurk- ja teleobjektiiviga – ning põhineb Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 missiooni käigus omandatud kogemustel,“ ütles projekti üks osalejaid, Tartu Ülikooli doktorant Indrek Sünter. „ESEO projekti otsiti ülikooli meeskonda, kellel oleks edukas kogemus mõnelt varajasemalt kosmosemissioonilt. Meie ESTCube-1 oli hiljuti teinud kosmoses imeilusaid fotosid ning nende kvaliteet veenis Euroopa kosmoseagentuuri just Eesti pakkumist valima.“

„Kui alustasime Eesti tudengisatelliidi programmiga, siis seadsime üheks tähtsamaks eesmärgiks toetada Eesti majandust kõrgtehnoloogia arenduse kaudu. Nüüd näeme, kuidas ESTCube-1 missiooni kogemusega noored spetsialistid täidavad edukalt Euroopa kosmoseagentuuri keerukaid tellimusi. Eesti maksumaksjad võivad olla kindlad, et nende kosmoseteadusesse ja -haridusse investeeritud maksuraha aitab hästi kaasa Eesti ja inimkonna arengule,“ ütles projekti juhendaja, TÜ Tartu observatooriumi kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor Mart Noorma.

Kaamerasüsteemi arendaja valiti välja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) hankemenetlusega 2014. aastal, ja tegemist on neljanda iseseisvas Eestis ehitatud ja edukalt kosmosesse viidud instrumendiga.

Aastal 2013 lendas kosmosesse Eesti esimene satelliit ESTCube-1, 2017. aastal oma missiooni alustanud soomlaste Aalto-1 pardal oli Tartu Ülikooli tudengite ehitatud komponent ning tänavu aprillis viidi Rahvusvahelise Kosmosejaama ISS pardale meditsiiniseade MyotonPRO.

Eesti panustab ESEO projekti Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuuri koostöö raames. Eesti üliõpilaste osalust projektis rahastas Euroopa Kosmoseagentuur 164 570 euroga. Projekt viidi ellu TÜ füüsika instituudi ja Tartu observatooriumi koostöös.

Täiendav info ESEO kohta (pildid ja videod paremal servas).

Täiendav info Eesti kaamerasüsteemi kohta.

Lisateave:
Indrek Sünter, Tartu Ülikooli doktorant, Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi nooremteadur, 5616 1367, indrek.sunter [ät] ut.ee
Mart Noorma, Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi kosmose- ja kaitsetehnoloogiate professor, 523 9159, Mart.noorma [ät] ut.ee

Laupäeval, 1. detsembril tähistab Tartu Ülikool rahvusülikooli 99. aastapäeva, kui pidulikul aktusel promoveeritakse doktorid ja audoktorid ning antakse üle järjekordne Rahvusmõtte auhind. Aastapäeva puhul on terve nädala jooksul ülikoolis hulk huvitavaid üritusi, kuhu oodatakse nii tudengeid, vilistlasi kui ka kõiki teisi huvilisi.

TÜ Pärnu kolledž alustab aastapäeva tähistamisega neljapäeval, 29. novembril, kui toimub tõrvikurongkäik, aktus ja ööorienteerumine. Viljandi kultuuriakadeemias peetakse pidulik aktus reedel, 30. novembril.

„99 aasta tagusele ajale tagasi vaadates võime tõdeda, et oleme rahvusülikoolina saavutanud selle, mida soovis ülikooli toonane kuraator Peeter Põld. Ta oli veendunud, et rahvusülikool ei saa tegutseda omaette, üksinda, vaid peab olema osa rahvusvahelisest teaduslikust ühispüüdest,“ rääkis aastapäeva eel TÜ rektor professor Toomas Asser. „Olla rahvusvaheline rahvusülikool – just see on meie edu ja kestvuse võti.“

1. detsembril ülikooli aulas toimuval pidulikul aktusel promoveeritakse neli audoktorit ja aasta jooksul teaduskraadi saanud 113 doktorit.

Tartu Ülikooli folkloristika audoktoriks saab Ohio Osariigi Ülikooli professor Dorothy Noyes, õigusteaduse audoktoriks Oslo Ülikooli professor Kåre Lilleholt, meditsiiniteaduste audoktoriks Turu Ülikooli füsioloogia ja Imperial College Londoni reproduktiivendokrinoloogia emeriitprofessor Ilpo Tapani Huhtaniemi ning geograafia audoktoriks Genti Ülikooli professor Frank Witlox.

Aktusel antakse üle Rahvusmõtte auhind, millega tunnustatakse inimest, kelle looming on ülikooli hinnangul edendanud silmapaistvalt Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf peab akadeemilise loengu „Arstiteadus kui rahvusteadus“.

Aktusele pääseb kutsetega. UTTV teeb sellest otseülekande ja pakub järelvaatamise võimalust.

Õhtul kell 17 algab Vanemuise 46 õppehoone eest ülikoolipere traditsiooniline tõrvikurongkäik ja kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas aastapäevaball.

Aastapäeva ürituste raames annavad avaliku loengu kaks audoktorit. Neljapäeval, 29. novembril kell 14 peab meditsiiniteaduste audoktor Ilpo Tapani Huhtaniemi Biomeedikumis loengu „Noored hiired ja vanad mehed aitavad lahendada testikulaarfunktsiooni saladusi“. Reedel, 30. novembril kell 14.15 peab folkloristika audoktor Dorothy Noyes von Bocki majas (Ülikooli 16) avaliku loengu „Mis on saanud convivència’st? Festival ja ühistegevus Hispaania üleminekuajast Kataloonia kriisini“.

Neljapäeval, 29. novembril kell 16 antakse ülikooli kunstimuuseumis üle Tartu Ülikooli Sihtasutuse tänavused stipendiumid.

Aastapäevaüritused jätkuvad ka järgmisel nädalal, 6. detsembril ülikooli muuseumis, kus kell 9.30 algab muuseumi aastakonverents „Kas me sellist (rahvus)ülikooli tahtsime?“, kell 15.30 esitletakse väljaande „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ 46. numbrit ja kell 16 avatakse ülikooli varakambri uus näitus.

Ülikooli peahoone fuajees saavad kõik huvilised 14. jaanuarini vaadata Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala lõputööde fotonäitust „Lendutõus“.

Vaata aastapäevaürituste kava.

Lisateave: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Rahvusülikooli 100. aastapäeva puhul toimub 18. mail 2019 aegade suurim Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulek. Eelmisel, 2016. aasta kokkutulekul oli ligi 2500 osalejat, nüüd on eesmärk see arv ületada ja purustada ühiselt Guinnessi rekord.

„Tartu kevadeid ei unusta ka siis, kui ülikooliõpingud jäävad aastakümnete taha. Seetõttu kutsun kõiki meie vilistlasi just kevadel tagasi Tartusse meenutama unustamatut ülikooliaega ja tähistama rahvusülikooli suurt juubeliaastat,“ sõnas Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser.

Ülikooliaegseid sõprussidemeid taaselustama ja mööda nostalgilisi linnaradu kulgema oodatakse vilistlasi nii Eestist kui ka mujalt maailmast.

Vilistlaspäev avatakse ametlikult TÜ peahoone ees. Päeva vältel toimub Tartus hulk üritusi: ringkäigud ülikooli majades ja linnas, linnaorienteerumine, maleturniirid, mängud ja muud sportlikud ettevõtmised, näitused ja akadeemilised testid. Vilistlastele on avatud õppehooned ja nostalgianurgakesed teada-tuntud paikades.

Veel toimub vilistlaspäeval ühislaulmine ja restaureeritud dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) esmaesitlus. Ühiselt on kavas püstitada vilistlaskokkutulekul osalejate Guinnessi rekord, mis praegu on 4268 inimest. Päev lõpeb rongkäigu ja õhtuse kontsertpeoga TÜ spordihoones.

Toomemäel toimuvad ülikooli ja Tartu linna ühised mõttetalgud, et arutleda nii ülikoolipere kui ka linnarahvaga oluliste teemade üle. Mõttetalgutega soovitakse tugevdada vilistlaste sidet ülikooliga ning kaasata vilistlasi aruteludesse ülikooli, Tartu linna ja Eesti ühiskonna tulevikuplaanide ja arengusuundade üle.

Vilistlaste kokkutuleku piletid on müügil alates 3. detsembrist Piletilevis. Lisainfot leiab veebilehelt kokkutulek.utalumni.ee.

Vilistlaste ja ülikooli sidemete tugevdamiseks on loodud ka vilistlasvõrgustik aadressil www.utalumni.ee. Kõik vilistlased on teretulnud sellega liituma.

Lisateave: Liina Laul, turunduse peaspetsialist, 737 6121, liina.laul [ät] ut.ee

Eesti Teaduste Akadeemia valis kolmapäeval, 5. detsembril seitse uut akadeemikut, kelle hulgas on neli TÜ teadlast: eksperimentaalfüüsika professor Marco Kirm täppisteaduste alal, geoloogia ja mineraloogia professor Kalle Kirsimäe geoloogia alal, linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru inimgeograafia alal ning isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor Anu Realo kultuuriteaduste alal. Palju õnne!

Kalle Kirsimäe juhib TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia osakonda, Tiit Tammaru inimgeograafia õppetooli ja Anu Realo on Warwicki Ülikooli kaasprofessor.

Akadeemia üldkogu valis 20 kandidaadi seast akadeemikuks veel Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professori, ehituse ja arhitektuuri instituudi direktori ja Aalto Ülikooli dotsendi Jarek Kurnitski inseneriteaduste alal; Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteaduri, keskkonna-toksikoloogia laboratooriumi juhataja ja Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professori Anne Kahru ökotoksikoloogia alal ja Tallinna Tehnikaülikooli halduspoliitika professori ja majandusteaduskonna prodekaani Tiina Randma-Liivi ühiskonna-riigiteaduste alal.

Tartu Ülikooli füüsika instituudis toimus 3.-7. detsembril 2018 COST koostöövõrgustiku raames koolitus erinevatest riikidest pärit doktorantidele, kus tutvustati mitmete mikroskoopialiikide rakendusvõimalusi pinnamorfoloogia ja adhesiooni uuringutes.

Euroopa Liidu Horisont 2020 programmist rahastatav teaduse ja tehnoloogia koostöö (COST) võrgustik „European Network of BioAdhesion Expertise“ ühendab 33 riigi füüsikute, keemikute, bioloogide ja inseneride uurimisrühmi, et paremini tundma õppida bioloogiliste organismide võimeid kleepuda või kinnituda pinna külge. Alates bakteritest ja seentest kuni suuremate loomade ja taimedeni on loodus leidnud erinevaid viise lühiajaliseks või jäävaks kinnitumiseks, mis toimivad laias temperatuuri vahemikus, niiskes või kuivas keskkonnas ning väga erineva kattega pindadel. Teadlastele pakub suurt huvi nende mehhanismide toimimine mikroskoopilisel tasemel, vastavate materjalide koostis ja struktuur ning vastastikmõju pindadega.

Koolituse viisid läbi TÜ füüsika instituudi nanostruktuuride füüsika labori vanemteadurid Sergei Vlassov ja Rünno Lõhmus, kes on kogunenud eksperdid üksikute nanostruktuuride manipuleerimisel ja karakteriseerimisel. Loengud ja praktilised tööd andsid ülevaate skaneerivast elektronmikroskoopiast ja aatomjõumikroskoopiast. Instituudi skaneeriv elektronmikroskoop võimaldab saavutada mõne nanomeetri lahutusvõime, samuti kasutades fokusseeritud ioonkiirt objekti samas vaatluskohas lõigata, lisaks võimaldab seade spektroskoopiliselt määrata objekti keemilise koostise. Aatomjõumikroskoop lubab jälgida biomolekule vedelas keskkonnas ning teha nendega nanomehaanilisi katseid.

Sergei Vlassovi sõnul oleme küll väike riik, aga meie instituudi masinapark on maailmatasemel ja sellist kompetentside komplekti, mida meie suudame täna pakkuda, mujal Euroopas kergesti ei leia. Tänu sellele valiti COST teadusvõrgustiku koosolekul doktorikooli korraldamiseks just Tartu Ülikool. Enamik koolitusel osalejatest on bioloogia taustaga doktorandid, kes tahavad õppida kaasaegse mikroskoopia meetodeid, et neid kasutada oma töös. Osalejad jäid üritusega väga rahule ning mitmelgi tekkis tahtmine tulla edaspidi Tartusse järeldoktorantuuri.

Täpsem info:

Sergei Vlassov, sergei.vlassov [ät] ut.ee
Rünno Lõhmus, rynno.lohmus [ät] ut.ee

Tartu Ülikool sai 30. novembril Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) tervisevaldkonna võrgustiku EIT Health täisliikmeks ning osaleb ka kahes uues, 5. detsembril väljakuulutatud EIT teadmis- ja innovatsioonikogukondade (KIC) võrgustikus: lisandväärtusega tootmise (Added-Value Manufacturing) ja linnalise liikuvuse (Urban Mobility) võrgustikus. EIT rahastus uutele võrgustikele suureneb järgmise kolme aastaga neljast kuni 80 miljonini aastas.

EIT Healthi täisliikmesus annab TÜ teadlastele ja üliõpilastele lisavõimalusi uute arendusprojektide algatamiseks koostöös Euroopa juhtivate teaduspartnerite ja ettevõtetega.

Lisandväärtusega tootmise ja linnalise liikuvuse võrgustikud loovad 2019. aasta jooksul viis-kuus piirkondlikku innovatsioonikeskust ning juhtimis-, rahastus- ja haridustegevuste mudelid.

TÜ teadusrühmad saavad osaleda koos võrgustiku ettevõtluspartneritega innovatsioonivoorudes, tudengid võimaluse kandideerida üleeuroopalistel äriideede konkurssidel ning õppida KIC ülikoolide ja ettevõtete ühisõppekavade alusel.

Osa välisrahastuse kasvatamise strateegiast

TÜ teadusprorektor Kristjan Vassil rõhutas, et EIT algatustega liitumine on osa ülikooli laiemast strateegiast lõimuda Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonipartnerlustega. „Selleks, et suurendada Tartu Ülikooli välisrahastust, on vaja aktiivsemalt osaleda Euroopa partnerlustes. Hiljuti ühines ülikool Euroopa suurandmete väärindamise ühendusega ning plaanis on ühineda ka järgmiste partnerlustega, et avada TÜ teadlastele ja üliõpilastele uusi koostöö- ja rahastusvõimalusi,“ kinnitas Vassil.

EIT Healthi täisliikmesus on aga suur tunnustus Tartu Ülikooli võimekusele pakkuda tervisevaldkonnas unikaalseid lahendusi. „Sellesse võrgustikku pääseda pole lihtne – selleks on vaja demonstreerida ülikooli tugevaid külgi ja selgelt näidata kasu, mida meie osalemine partnerlusele annab“, sõnas Kristjan Vassil.

„Tervisevaldkonnas on Eestil ainulaadne potentsiaal kasutada geenivaramu ja e-riigi terviseregistrite andmeid uute personaalmeditsiini teenuste ja toodete väljatöötamiseks ning kasutada EIT-i abi nende lahenduste skaleerimiseks Euroopa tasemele,“ tõi Vassil ühe näite. Samuti arendab TÜ tehnoloogiainstituut koostöös ettevõttega Philips tehislihaseid ning ellu on viidud ka muid haridus- ja arendusprojekte.

Täisliikmesus võimaldab võtta ette mahukamaid ja keerukamaid projekte ning hõlmata tegevustesse ka teisi TÜ uurimisrühmi.

EIT Healthi infopäev 14. detsembril

EIT Healthi tegevuste tutvustamiseks korraldab Tartu Ülikool 14. detsembril infopäeva, kus tutvustatakse osalusvõimalusi teadlastele, üliõpilastele ja tervisevaldkonna ettevõtetele.

Infopäev toimub Tartus Riia 23 ruumis 105, kus tehakse ülevaade rahastusmeetmetest ja taotlemisreeglitest.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) on EL-i eelarvest rahastatud sõltumatu agentuur, mis tugevdab Euroopa konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust suure lisandväärtusega tootmis- ja teenussektorites.

EIT soodustab ettevõtlusvõimekust ja toetab uuenduslikke ideid, luues juhtivaid ettevõtteid, ülikoole ja teaduskeskusi hõlmavaid piirkondlikke teadmis- ja innovatsioonikogukondi (Knowledge and Innovation Communities, KIC). Need rahastavad oma valdkonna uuenduslikke teadus- ja arendusprojekte, hariduskoostööd ning idufirmade loomist.

EIT Healthi võrgustikku kuulub üle 140 teadusasutuse, ettevõtte ja tervishoiuteenuse pakkuja. EIT Healthi missioon on parandada Euroopa inimeste elukvaliteeti ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide jätkusuutlikkust.

Lisateave: Taivo Raud, TÜ grandikeskuse juhataja, 737 6193, 5645 6580, taivo.raud [ät] ut.ee

Teate edastas: Made Laas, TÜ pressiesindaja, 737 5681, made.laas [ät] ut.ee

Soome Teaduste Akadeemia liige, Helsingi ülikooli professor Markku Kulmala pidas 9. jaanuaril Tartu Ülikooli füüsika instituudi keskkonnafüüsika seminari raames loengu „Atmospheric aerosols: from molecular clustering to global climate and air quality.“ Loeng on järelvaadatav Youtube portaalis.

Markku Kulmala on publitseerinud enam kui 900 teadusartiklit ja juhendanud 67 doktoranti. Tema teadustööd on kogunud üle 35000 tsiteeringu, mis teeb temast maailmas enim viidatud keskkonnateadlase (geoscientist). Hetkel juhib ta Helsingi Ülikoolis Atmosfääri ning Maateaduste Instituuti (INAR). Aastal 2008 valiti ta Tartu Ülikooli audoktoriks.

Markku Kulmala uurmisrühm Helsingi Ülikoolis töötab väga laiahaardeliselt atmosfääri ning kliima uurimise alal. Nad kasutavad tippaparatuuri kõige väiksemate osakeste ning atmosfääri keemilise koostise in-situ mõõtmiseks, laborieksperimente detailide uurimiseks ja globaalseid kliimamudeleid oluliste vastasmõjude selgitamiseks.

Kliimamuutuste ja vastavate keeruliste protsesside kompleksne uurimine on inimkonna ja planeedi säilimisele olulise tähtsusega. Jätkuvalt avastatakse uusi mehhanisme ja keemilisi reaktsioone, mis mõjutavad ning selgitavad arusaama inimese rolli kohta kliimamuutuses. Et poliitilisel tasandil oleks võimalik teha õigeid otsuseid kliimamuutuse peatamiseks, on vaja detailset arusaama inimtegevuse ja keskkonna vastasmõjude kohta ka molekulaarsel tasandil. 

Kulmala Tartu külaskäigu raames toimus ühtlasi teabepäev, kus keskkonnateadlastel oli võimalus esitada oma nägemus Eesti keskkonnateaduse hetkeseisust Keskkonnaministeeriumi ja ETAGi esindajatele. Kulmala tõi omalt poolt näiteid Soomest, ning tõestas, et kliimamuutustega seotud keskkonnamuudatustest ülevaate saamiseks on vajalik osaleda kõikides üle-Euroopalistes seire- ja analüüsivõrgustikes, sh AnaEE (ekosüsteemid), ICOS (kasvuhoonegaasid), ACTRIS (aerosoolid).

Prof Markku Kulmala TÜFI keskkonnafüüsika seminaris esinemas loenguga "Atmospheric aerosols: from molecular clustering to global climate and air quality“ 10.01.2019.

Prof Markku Kulmala rääkimas teaduse mõjust ühiskonnale.

Teisipäeval, 29. jaanuaril 2019 kell 16.15 toimub ülikooli aulas Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri inauguratsiooniloeng „Elusate andmete teadus“.

Biostatistika eripära on see, et analüüsitavate andmete taga on elusolendid – tihti ka inimesed. Loengus tutvustatakse mõningaid matemaatilise statistika töövahendeid, mille abil saab uurida nii inimese eluea pikkust ja seda mõjutavaid tegureid kui ka haiguseriske. Samuti näidatakse huvitavaid tulemusi, milleni on nende vahendite abiga jõutud TÜ Eesti geenivaramu andmebaasi analüüsimise ja ka rahvusvahelise koostöö käigus.

Enneaegset suremust mõjutavad küll mitmesugused teadaolevad elustiilifaktorid, kuid riskide ja põhjuslike tegurite mõistmisel on kasu nii genoomika kui ka muu -oomika uuringutest. Näiteks eristuvad eluea geneetilise riskiskoori alusel (nii meeste kui ka naiste seas) rühmad, kelle oodatav eluiga erineb enam kui viie aasta võrra.

Selle skoori komponentide uurimine põhjusliku analüüsi meetoditega näitab aga, et kõige suuremat rolli ei mängi mitte mingid müstilised „eluea pikkuse geenid“, vaid geenid, mis mõjutavad meie elustiilivalikuid.

Krista Fischer lõpetas 1994. aastal Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna ja kaitses samal aastal Belgias Limburgi Ülikoolis magistrikraadi biostatistika alal. 1999. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi matemaatika erialal ning aastatel 1999‒2001 viibis järeldoktorantuuris Belgias Genti Ülikoolis.

Hiljem on ta töötanud biostatistika dotsendina TÜ arstiteaduskonnas (2001‒2007), teadurina MRC Biostatistics Uniti juures Cambridge’is (Ühendkuningriik, 2007‒2010) ja vanemteadurina TÜ Eesti geenivaramus (2010‒2018).

Alates 1. septembrist 2018 töötab Krista Fischer TÜ matemaatika ja statistika instituudis matemaatilise statistika professorina. Ta kuulub ka rahvusvahelise biomeetriaühingu International Biometric Society (IBS) juhtkomiteesse ning oli aastatel 2013‒2016 IBS-i Põhja- ja Baltimaade piirkonna president.

Lisainfo: Kady Sõstar, protokolli peaspetsialist, tel: 737 5685, kady.sostar [ät] ut.ee

1. detsembril 1919 toimus Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avaaktus ning tegevust alustas eestikeelne, ennekõike eestlastest üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Rahvusülikooli sajandat aastapäeva tähistatakse kogu aasta jooksul üle Eesti kultuuriprogrammi, arvamusfestivali ja kõigi aegade suurima vilistlaskokkutulekuga. Juubeliaasta kulmineerub detsembris.

Rektor Toomas Asseri sõnul ei tähista Tartu Ülikool alanud aastal mitte ainult rahvusülikooli, vaid ka kogu eestikeelse kõrghariduse sajandat aastapäeva. Kuigi rahvusülikoolist rääkides keskendutakse enamasti eesti keele ja kultuuri hoidmisele, on ülikooli kohustused tunduvalt laiemad. „Rahvusülikool on Eesti ülikool. Me peame kujundama teadmuspõhist ühiskonda ja majandust, hoidma ja edendama demokraatlikku õigusriiki ja omariiklust,“ kommenteeris rektor Asser.

Aastapäeva jooksvalt täieneva programmiga saab tutvuda juubeliveebis 100.ut.ee. Aasta jooksul esitletakse ülikooli ajalugu ja teadlasi tutvustavaid raamatuid ning avatakse kunsti- ja ajaloolisi ülevaatenäitusi. 18. mail toimub vilistlaskokkutulek „Lähme koos!“, et tervitada Tartus kõigi aegade suurimat hulka Tartu Ülikooli lõpetanuid. Kokkutulekul esitletakse ka Theodor Lutsu dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) taastatud versiooni. Augustis Paides toimuval arvamusfestivalil panevad rahvusülikooli juubeli ja „Eesti Vabariik 100“ meeskonnad seljad kokku, et kutsuda ülikoolide teadlasi arutlema Eesti tuleviku üle ning kõnelema ühiskonnaga avatumalt.

Eestikeelse ülikooli sajanda õppeaasta juhatab sisse 2. septembril toimuv kontsertaktus Tartus Kassitoomel. Sügisel jõuab Eesti Televisiooni ekraanile saatesari, mis toob ajalooliste tagasivaadete kaudu fookusse tänapäeva, arutledes rahvusülikooli rolli üle. Rahvusülikooli aastapäeva tähistamiseks vermib Eesti Pank kaheeurose käibemündi ja Eesti Post annab välja postmargi.

Pidustuste kõrghetk saabub novembri viimastel päevadel ja detsembri alguses. Tartu Ülikooli muuseumis avatakse ülikooli ajaloo uus püsinäitus, esitletakse raamatut „Eesti rahvusülikool 100“ ja Vanemuise kontserdimajas tuleb esmaettekandele helilooja Pärt Uusbergi teos „...ja tuulelaeval valgusest on aerud…“. Kavas on ka valgusmäng „Vikerlaste varjuvald“ toomkiriku varemetes Toomemäel ja traditsiooniline tõrvikurongkäik. 30. novembril toimub piduõhtu Eesti Rahva Muuseumis ja 1. detsembril peetakse ülikooli peahoone aulas aastapäeva aktus.

Rahvusülikooli juubel on pühendatud Eesti riigile ja eesti keelele. Juubeliaastal toimuvad sündmused ja pidustused on ülikoolipere tänu ja kingitus, millest on oodatud osa saama kõik Eesti inimesed.

Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõpu järel 1918. aasta detsembris andis Saksa sõjavägi Tartu Ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja pärast ettevalmistusi asus 6. oktoobril 1919 õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast. Ülikooli avaaktus peeti 1. detsembril 1919, mil Tartu rahu läbirääkimised polnud veel alanudki.

Rahvusülikooli juubeliaastal koostatakse ka Tartu Ülikooli uut arengukava, millega seatakse alma materi sihte aastateks 2020-2025. Arengukava koostamise käigus toimuvad ülikoolisisesed arutelud ülikooli rolli ja eesmärkide üle. Täna, 21. jaanuaril toimub arengukava esimene seminar „Eesti keel ja rahvusvahelistumine”. Järgmised seminarid on pühendatud tasulise kõrghariduse temaatikale, teaduse rahastamisele, õppekavaarendusele ning ülikooli eesmärkidele ühiskonna teenimisel. 17. mail oodatakse kõiki nende teemade üle arutlema ülikooli visioonikonverentsile.

Lisainfo:
Kadri Asmer
„Rahvusülikool 100“ projektijuht
529 9994
kadri.asmer [ät] ut.ee

Andres Soosaar
„Rahvusülikool 100“ korraldustoimkonna esimees
5919 1116
andres.soosaar [ät] ut.ee

Juba järgmisel kolmapäeval, 13. veebruaril kell 12:00-17:00 toimub TÜ spordihoone (Ujula 4) peaväljakul Delta karjääripäev, kuhu on oodatud kõik TÜ tudengid, kes huvituvad praktika- ja karjäärivõimalustest IT ning majanduse suunitlusega ettevõtetes ning asutustes. Üritusele on oodatud nii kohalikud kui ka rahvusvahelised tudengeid igalt erialalt.  

Karjääripäeva korraldavad TÜ arvutiteaduse instituut, majandusteaduskond ning matemaatika ja statistika instituut.

Kokku osaleb karjääripäeval ligi 50 ettevõtet ja muud asutust, kes teevad külastajatele oma tegevusest lühiettekandeid.  

Registreeri end karjääripäeval osalejaks Facebookis ja vaata, millised ettevõtted üritusel osalevad.

Lisainfo: Mattias Jõesaar, e-mail: mattias.joesaar [ät] ut.ee, tel.: 513 6709

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suuruse teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvis Peeter Saari. 50 000 euro suurune teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määrati Mart Ustavile. 

Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki preemiate saajaid ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Laureaadid on pühendunud teadlased ja sihikindlad teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi laborijuhataja ja laineoptika professor akadeemik Peeter Saari on tõeline õpetlane. Oma esimese avastuseni jõudis ta juba verinoore teadlasena pool sajandit tagasi ning sellest peale on ta olnud pidevalt aktiivne ja viljakas oma erialal. Kaasaegne füüsikamaailm tunneb Peeter Saarit laialivalgumatute valgusimpulsside uurimissuuna rajajana. Tohutu töö teadusorganisatsioonilises tegevuses, alati korrektne lähenemine, terav pilk ja sulg on viinud Peeter Saari Eesti kõigi aegade väärikamate teadlaste sekka.

Akadeemik Mart Ustav pälvis avastuspreemia teadus-arendustöö „DNA onkoviiruste paljunemise molekulaarsete mehhanismide uurimisest bioloogiliste ravimite arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamiseni“ eest. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor ning Icosagen Grupi asutaja ja juht Mart Ustav on väärindanud DNA-viiruste alusteaduslike molekulaarbioloogiliste uurimuste tulemused kogu ühiskonna jaoks olulisteks praktilisteks rakendusteks (näiteks üht tüüpi AIDSi vaktsiini loomiseks). Ta on innovaatiliselt rakendanud oma avastusi viiruse genoomi paljunemise ja valkude tootmise protsessi kohta, et luua täiesti uudne tehnoloogia diagnostiliste ja terapeutiliste valkude suuremahuliseks tootmiseks. Seda litsenseerivad praegu pea kõik maailma juhtivad ravimifirmad.

Arvet Pedas pälvis preemia täppisteaduste alal tööde tsükli “Efektiivsed lahendusmeetodid murruliste tuletistega diferentsiaalvõrrandite ja singulaarsustega integraalvõrrandite jaoks” eest. Pedas töötab Tartu Ülikooli loodus- ja täpisteaduste valdkonnas diferentsiaal- ja integraalvõrrandite professorina. Professor Pedas on publitseerinud enam kui 80 teaduslikku artiklit ja on kaasautoriks ühele monograafiale ning ühele kõrgkooliõpikule.

Tõnu Esko, Reedik Mägi, Krista Fischer, Lili Milani pälvisid preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli “Geneetika ja genoomika alased alusuuringud personaalmeditsiini rakendamiseks Eestis” eest. Tõnu Esko töötab Tartu Ülikoolis genoomika instituudi asedirektorina. Reedik Mägi on TÜ genoomika instituudi bioinformaatika vanemteadur. Krista Fischer töötab TÜ matemaatika ja statistika instituudi professorina ja genoomika instituudi biostatistika vanemteadurina. Lili Milani on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige ja TÜ genoomika instituudi epi- ja farmakogenoomika juhtivteadur. Nende teadustöö on oluline samm Eesti Geenivaramu doonorite andmete rakendamisel kaardistamaks personaalmeditsiini võimalusi nii monogeensete (ehk ühe konkreetse päriliku mutatsiooni) kui polügeensete (ehk mitmetel geenvariatsioonidel põhineva) haiguste riski hindamisel ning ravimite efektiivsust ja kõrvaltoimeid mõjutavate geenivariantide kasutamisel optimaalse ravimiannuse valikul.

Allen Kaasik pälvis parima teadustöö preemia arstiteaduse alal teadus-arendustöö “Mitokondrite roll närvisüsteemi haiguste korral” eest. Professor Kaasik töötab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas molekulaarse toksikoloogia professori ja farmakoloogia vanemteadurina. Tema teadustöö on fokusseerunud mitokondrite rollile neurodegeneratiivsete haiguste korral ning on sel teemal avaldanud töid mitmetes juhtivates ajakirjades nii vastutava autori kui ka kaasautorina.

Urmas Saarma pälvis preemia geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli “Eluohtlike zoonootiliste patogeenide ja neid levitavate kiskjaliste kompleksuuringud Eestis ja globaalselt” eest. Urmas Saarma on rajanud molekulaarse ökoloogia ja süstemaatika uurimissuuna ja loonud rahvusvahelise tuntusega terioloogia töörühma, mis uurib evolutsioonilisi ja kaasaegseid protsesse imetajate ning nende patogeenide populatsioonides, nende rolli ökosüsteemides ja ohtu inimeste ja koduloomade tervisele. Töörühm on lisaks alusuuringutele tegelenud ka rakenduslike probleemide lahendamisega ning teadustulemused on olnud aluseks erinevate kaitse- ja ohjamiskavade koostamisel.

Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias.

Elmar Vesman  27. oktoober 1932 – 23. veebruar 2019

Lahkunud on Eesti elementaarosakeste füüsika silmapaistev esindaja, üks kuuest rõõmsameelsest noorest teadlasest, kes 1961-1962 alustasid tegevust Harry Õiglase juhitud töörühmas.

Elmar Vesman lõpetas Tartu I Keskkooli kuldmedaliga 1951. aastal ja TRÜ füüsikaosakonna 1958. aastal. 1958. aastal oli ta TRÜ Maa tehiskaaslaste vaatlusjaama asejuhataja ning 1959-1961 TRÜ arvutuskeskuse vaneminsener. Alates 1961. aastast kuni pensioneerumiseni kuulus ta Füüsika Instituudi töötajate hulka: oli teoreetilise füüsika sektori noorem- ja vanemteadur, arvutusmatemaatika sektori juhataja 1975-1983, hiljem taas teoreetilise füüsika labori vanem- ja juhtivteadur. Oma kandidaaditöö teema sai Elmar Vesman Dubna Tuumauuringute Instituudist, kellega koostööd vahendas Harry Õiglane. Väitekirja „Mõningad mesomolekulaarsed protsessid deuteeriumis” kaitses ta 1968. aastal. Töö kõige silmapaistvam tulemus oli müü-molekulaarse iooni tekkekiiruse temperatuurisõltuvuse teoreetiline seletamine  resonantsmehhanismi abil, mis avaldati artiklina ZhETF-i kirjades (1967) ja hiljem osutus NSVL avastuse vääriliseks (autorite kollektiiv, 1988). Eesti Vabariigi teaduspreemia pälvis Elmar Vesman 1991. aastal. Huvitava seigana võib mainida, et 1990. a ehk veel NSVL ajal tuli kaheks semestriks tema juurde Tartusse müükatalüüsi alast diplomitööd tegema rootsi üliõpilane Göteborgi Chalmersi tehnikaülikoolist. Olles aastail 1998-2008 füüsikainstituudi insener-konsultant, koostas Elmar Vesman täpse ja faktirohke „Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi kroonika 1946-2006”, mis on võrguteavikuna leitav TÜFI kodulehel.

ERR arhiivis võib kuulata kaht ammu salvestatud, ent sisult küllaltki kaasaegselt kõlavat vestlusringi, kus fundamentaalfüüsikast räägivad Tartu teoreetikud Harry Õiglane, Elmar Vesman, Jaak Lõhmus ja Ain Ainsaar:

• Kristall-66/6 Elementaarosakeste füüsika;
• Kristall-68 Universaalne füüsikateoreetik Lev Landau.

Valgus ehk elektromagnetiline kiirgus üldisemalt on väga sobiv mittedestruktiivne viis, mille abil saab hankida teavet tahkistes toimuvate füüsikaliste protsesside kohta.

Marco Kirmi teadlaskarjääri läbiv teema on olnud laia keelutsooniga materjalide elektronergastuste relaksatsiooni protsesside uurimine lühilainelise vaakum-ultraviolettkiirguse abil. Põhilised uurimisobjektid on uued funktsionaalmaterjalid, mida kasutatakse eri tüüpi lühilainelise kiirguse (UV kuni XUV, ioniseeriv kiirgus) muundajatena madalama energiaga kiirguseks ehk luminestsentsiks.

Selliseid materjale rakendatakse põhiliselt fosfooridena valgustites ja sensorites ning kõrge energiaga kiirguse ja osakeste tuvastamiseks. Uuringuteks vajalikke eksperimente korraldatakse nii TÜ füüsika instituudis kui ka suurtes rahvusvahelistes sünkrotronkiirguskeskustes.

TÜ teadlased on koostöös teiste riikide ekspertidega märkimisväärselt panustanud uute eksperimentaalsete uurimisvõimaluste loomisse. Hea näide on Eesti teadustaristu teekaardi objekt, Eesti-Soome kiirekanal FinEstBeAMS, mis paikneb Lundis Rootsi rahvuslikus sünkrotronikeskuses MAX IV laboris.

Inauguratsiooniloengus antakse ülevaade selle kiirekanali saamisloost ja uurimisvõimekusest ning selle investeeringu tulemusena Eesti teadlastele ja ettevõtjatele avanenud võimalustest. Kirm tutvustab ülikiirete stsintillaatormaterjalide uuringuid, mis võimaldaksid viia meditsiinilise kuvamise tehnoloogia uuele tasemele.

Samuti räägib Marco Kirm sellest, kuidas nii klassikaliste tahkiste kui ka nanomaterjalide elektrontsoonide struktuuri uuringutel saadud teadmised aitavad kaasa materjali koostise modifitseerimisele, et töötada ühiskonna hüvanguks välja veelgi paremaid luminestsentsmaterjale.

Marco Kirm lõpetas Tartu Ülikooli 1991. aastal laseroptika erialal cum laude. Doktorikraadi kaitses ta Lundi Ülikoolis 1995. aastal teemal „Laia keelutsooniga kristallide ja suure laenguga ioonide uuringud sünkrotronkiirguse ja kiirendatud ioonide abil“.

Marco Kirm on töötanud aastaid Hamburgi Ülikoolis (1997–2004), kus ta rakendas oma oskusi SUPERLUMI sünkrotronkiirguse (DESY) kanalil. 2012. aastal valiti ta Läti Teaduste Akadeemia välisliikmeks ning alates 2018. aastast on ta Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Lisaks aktiivsele teadustööle – Marco Kirmi 248 teaduspublikatsiooni kuuluvad Web of Science’i andmebaasi – on ta töötanud TÜ teadusprorektorina (2012–2017) ning füüsika instituudi direktori ja teadusdirektorina (2004–2012). Alates 2018. aasta juulist on Marco Kirm TÜ eksperimentaalfüüsika professor.

KÕIK HUVILISED ON OODATUD!

Inauguratsiooniloengust toimub veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV (www.uttv.ee) vahendusel

Tartu Ülikooli füüsikud on viimased viis aastat töötanud grafeenipõhise sensori kallal. Mobiiltelefoni lisatav sensor seiraks aktiivselt ümbritsevas õhus leiduvaid mürgiseid aineid ja teeks selle kandjale ettepanekuid valida ohutum teekond. Esimene prototüüp on nüüd valmis ja seda tutvustatakse mobiiltelefonide tootjatele Barcelonas toimuval suurüritusel.

„Kui enne saime vaid laboris katseid teha, siis nüüd on meil võimalik tehnoloogiat läbi proovida tegelikus keskkonnas – õues. Minna on veel pikk tee ja nagu teada, kasvab investeeringute vajadus tipu pool samuti päris palju,“ selgitas Tartu Ülikooli vanemteadur Raivo Jaaniso seadme arendajate järgmisi samme.

25.–28. veebruarini Barcelonas toimuv World Mobile Congress on maailma suurim tulevikutehnoloogiat tutvustav mess. Grafeeniprojekti teadlaste eesmärk on sõlmida kohapeal sidemeid mobiiltelefonide tootjatega ja seejärel jätkata arendustööd. „Järgmine eesmärk on teha uus prototüüp, milles kõik oleks tunduvalt väiksem ja millest valmis tooteni oleks veel vaid viimane samm,“ täpsustas Jaaniso. Muu hulgas tuleb veel põhjalikult katsetada pikaajalist stabiilsust. Jaaniso sõnul võiks katseprojekti käigus proovida seadet igapäevakasutuses mõnikümmend inimest.

Tartu Ülikooli teadlaste väljatöötatud sensor erineb teistest turul olevatest oma tundlikkuse poolest. See töötab edukalt ka välitingimustes, kus mürgiste ainete kontsentratsioon on väike, hoiatades kandjat näiteks sõidukite heitgaaside eest. „See töötab umbes samamoodi nagu inimese nina,“ ütles Jaaniso.

Tartu Ülikooli teadlased töötavad grafeenipõhist sensorit välja üleeuroopalise teaduspartnerlusprojekti „Graphene Flagship“ raames. Miljardi euro suuruse eelarvega projekti eesmärk on arendada grafeenil põhinevaid tehnoloogilisi tulevikulahendusi ja selles osalevad 23 riigi teadlased. Peale eestlaste sensori töötatakse ka näiteks puutetundlike ekraanide, superakude, nutiriietuse ja 5G-internetiga seotud riistvara arenduse kallal.

Loe täpsemalt ERR Novaatorist.

Lisateave: Raivo Jaaniso, Tartu Ülikooli vanemteadur, 507 4752, raivo.jaaniso [ät] ut.ee

Kolmapäeval, 6. märtsil kell 16.15 räägib eksperimentaalfüüsika professor Marco Kirm ülikooli muuseumi valges saalis valguskiirgusest, mille abil saab hankida teavet tahketes ainetes toimuvate füüsikaliste protsesside kohta.

Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan Peeter Burk ütles, et Marco Kirmi uurimistöö põhirõhk on olnud sünkrotronkiirguse kasutamisel luminestsentsmaterjalide uurimiseks. Ühelt poolt aitab see mõista kiirguse toimel materjalides toimuvaid protsesse ja selle põhjal uurida materjalide struktuuri, teisalt võimaldab luua uusi materjale, mida saab kasutada meditsiiniuuringutes (kuvamistehnikas ja tomograafias), lennujaamades tehtavas turvakontrollis, tööstuslikus kvaliteedikontrollis ja mujal.

„Inauguratsiooniloengus räägibki Marco Kirm luminestsentsmaterjalide uurimise tänapäevastest võimalustest ja rakendusviisidest. Samuti räägib ta tulevikuväljavaadetest seoses Eesti-Soome kiirekanaliga FinEstBeAMS, kus peale füüsikute ja materjaliteadlaste võiksid oma probleemidele lahendusi otsida ka näiteks rakubioloogid ja meditsiiniteadlased,“ lisas Burk.

Funktsionaalmaterjale rakendatakse põhiliselt fosfooridena valgustites ja sensorites ning kõrge energiaga kiirguse ja osakeste tuvastamiseks. Uuringuteks vajalikke eksperimente korraldatakse nii Tartu Ülikooli füüsika instituudis kui ka suurtes rahvusvahelistes sünkrotronkiirguskeskustes.

Inauguratsiooniloengus tutvustab Kirm ülikiirete materjalide uuringuid, mis võimaldaksid viia meditsiinilise kuvamise tehnoloogia uuele tasemele. Samuti räägib Marco Kirm sellest, kuidas nii klassikaliste tahkiste kui ka nanomaterjalide elektrontsoonide struktuuri uuringutel saadud teadmised aitavad kaasa materjali koostise muutmisele, et töötada ühiskonna hüvanguks välja veelgi paremaid materjale.

Marco Kirm lõpetas Tartu Ülikooli 1991. aastal laseroptika erialal cum laude. Doktorikraadi kaitses ta Lundi Ülikoolis 1995. aastal teemal „Laia keelutsooniga kristallide ja suure laenguga ioonide uuringud sünkrotronkiirguse ja kiirendatud ioonide abil“. Kirm on töötanud aastaid Hamburgi Ülikoolis (1997–2004), kus ta rakendas oma oskusi SUPERLUMI sünkrotronkiirguse (DESY) kanalil. 2012. aastal valiti ta Läti Teaduste Akadeemia välisliikmeks ning alates 2018. aastast on ta Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Lisaks aktiivsele teadustööle – Marco Kirmi 248 teaduspublikatsiooni kuuluvad Web of Science’i andmebaasi – on ta töötanud Tartu Ülikooli teadusprorektorina (2012–2017) ning füüsika instituudi direktori ja teadusdirektorina (2004–2012). Alates 2018. aasta juulist on Marco Kirm Ülikooli eksperimentaalfüüsika professor.

Inauguratsiooniloengust tehakse veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV (www.uttv.ee) vahendusel.

Lisateave: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogiate professori Mart Noorma inauguratsiooniloeng „Kuidas Eesti kosmose- ja kaitsetehnoloogiad aitavad maailma paremaks muuta“ toimub neljapäeval, 28. märtsil 2019 kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis.

Eesti teadusel on tähtis ülesanne aidata lahendada Eesti elanike ja inimkonna ees seisvaid keerdküsimusi. Kosmosetehnoloogia aitab jagu saada nii maapealsetest probleemidest kui ka luua inimkonna jaoks uusi võimalusi kosmoses.

Kuigi kosmilises mõttes võib öelda, et inimkond peaks sihiks seadma toimimise harmoonilise ühiskonnana, tuleb sellise aja saabumiseni arvestada ka reaalsete turvariskidega. Kaitsetehnoloogia arendamisel tuleb ühest küljest toetada turvalisust Eestis ja Euroopa Liidus, kuid samal ajal pidada silmas ka arendatavate uudsete tehnoloogiliste lahenduste võimalikku rahumeelset kasutust tsiviilvaldkonnas.

Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia valdkonna teadustöö aitab leida vastuseid nii fundamentaalteaduslikele küsimustele kui ka toetab Eesti ettevõtteid Eesti majanduse kasvatamisel.

Professor Mart Noorma tutvustab inauguratsiooniloengus lähemalt TÜ Tartu observatooriumi kosmose- ja kaitsetehnoloogia valdkonna teadustööd nanosatelliitidest tehisintellektil põhineva lahinguväljarobootikani. Samuti käsitleb ta selle uurimisvaldkonna seoseid teiste TÜ teadusvaldkondadega: õigusteadusega, eetikaga, Aasia uuringutega jne.

Mart Noorma on lõpetanud 2000. aastal Tartu Ülikooli füüsika bakalaureuseõppe ning pärast seda läbinud magistri- ja doktoriõpingud Helsingi Tehnikaülikoolis. 2005. aastal sai ta tehnikadoktori kraadi optiliste täppismõõtmiste alal ning aastatel 2005–2006 töötas Ameerika Ühendriikide Riiklikus Standardite ja Tehnoloogia Instituudis (NIST). Seejärel pöördus Noorma tagasi kodumaale, et alustada tööd Tartu Ülikoolis ja Tartu Observatooriumis.

Noorma on juhtinud kosmosetehnoloogia uurimissuuna ülesehitamist Tartu Ülikoolis ning olnud samal ajal ka aktiivne õppejõudude õpetamisoskuste arendamise eestkõneleja. Aastatel 2009–2015 oli ta TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan ning 2015–2017 TÜ õppeprorektor.

Alates 2017. aastast on Mart Noorma ettevõtte Milrem Robotics teadus- ja arendusdirektor ning alates 1. septembrist 2018 TÜ kosmose- ja kaitsetehnoloogiate professor.

Aastal 2013 nimetas ajaleht Postimees Mart Noorma Eesti esimese kosmosemissiooni ESTCube-1 juhendamise eest aasta inimeseks.

KÕIK HUVILISED ON OODATUD!