Enam kui 2300 üliõpilast saavad lähipäevil kätte Tartu Ülikooli diplomi. See on tasu viimaste aastate suure töö ja pühendumise eest. Eelolevatest lõpuaktustest saavad UTTV vahendusel osa kõik lõpetajate lähedased ja sõbrad.

Siia lehele tulevad jooksvalt nii käimasolevate aktuste otseülekanded kui ka juba toimunud aktuste salvestused.

Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi bakalaureuse- ja magistriõppe lõpuaktus 15. juunil kell 14 TÜ aulas:

LÕPUAKTUSTE AJAKAVA:

Ülikooli aulas toimuvate lõpuaktuste otseülekandeid on võimalik jälgida interneti vahendusel, peahoone auditooriumides 139 ja 140 (välja arvatud 15. juunil) ning restoranis Ülikooli kohvik.

20. juunil hakkab Tartu Ülikool võtma vastu avaldusi neilt, kes soovivad asuda õppima eestikeelsete õppekavade alusel. Kõrghariduse esimesel astmel saavad tulevased üliõpilased valida 53 ja magistriõppes 48 õppekava vahel. Sügisel alustab ülikooli seinte vahel õpinguid üle 3800 uue üliõpilase.

Kandideerima on oodatud nii noored, kes on äsja lõpetanud gümnaasiumi, need, kes on juba saanud bakalaureusekraadi ja soovivad oma erialaseid teadmisi arendada magistriõppes, ning paindlikku õppevormi eelistavad täiskasvanud õppijad.

„Tartu Ülikool on parim valik jätkata haridusteed. Väiksemat eesmärki kui maailma muutmine ei peaks ükski meie ülikooli tudeng endale seadma,“ ütles õppeprorektor Anneli Saro. Ta lisas, et Tartu Ülikoolis on Eesti suurim valik õppekavu ja kõige laiapõhjalisem õpe, mis vastab ka nõudlikuima õppija ootustele. „Julgustan üliõpilasi kasutama ülikoolis ära kõik võimalused, sest peale maailmatasemel hariduse saate siit kaasa ka sõbrad ja asendamatud kogemused kogu eluks.“

Õppeprorektor innustas lõpetajaid bakalaureusekraadi omandamise järel kindlasti õpinguid jätkama. „Magistriõppes saab oma erialast pädevust arendada või omandada hoopis uue eriala, et olla tööturul suurepärane spetsialist. Uuringud näitavad, et Tartu Ülikooli lõpetajad on tööandjate seas hinnatud ja üle 80% meie magistriõppe vilistlastest töötab juhi või tippspetsialistina,“ lisas Saro.

Lisaks päevaõppele saab nii esimeses kui ka teises kõrgharidusastmes õppida sessioonõppes, kus on valida 38 õppekava. See on paindlik õppimisvõimalus neile, kes soovivad omandada hariduse töötamise kõrvalt. Silmast silma õppetöö toimub enamasti kuni kaks korda kuus nädala lõpus.

Avaldusi saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS 1. juuli südaööni. Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma pani üliõpilaskandidaatidele südamele, et nad peaksid vastuvõtuperioodi olulisi tähtaegu hästi silmas. „Sama tähtis kui avalduse esitamine on näiteks oma õppima tuleku kinnitamine tähtajaks juhul, kui kandidaat võeti ülikooli vastu,“ ütles Kaldma.

Olulised tähtajad:

• 20. juunist 1. juulini (k.a) avalduste vastuvõtt SAIS-is
• kuni 11. juulini kestavad sisseastumiseksamid
• 13. juulil avaldatakse esmased vastuvõetute nimekirjad
• 16. juuliks tuleb vastuvõetuil kinnitada õppima tuleku soov

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teise astme vaste on magistriõpe.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

25.-29. juunil 2018 toimub Tartu ülikooli füüsika instituudis teleparalleelse gravitatsiooni konverents, kuhu universumi süvastruktuure matemaatiliselt mõtestama on kogunenud paar tosinat füüsikateooretikut kümnest riigist.

Teleparalleelse gravitatsiooni eellugu läheb 1928. aasta Einsteini artikliteni, kus ta püüdis konstrueerida kõiki jõude ühendavat teooriat. Kui 1915. a postuleeritud Einsteini üldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonivälja aegruumi kõveruse kaudu, samas kui aegruumi vääne ja mittemeetrilisus võetakse nulliks, siis teleparalleelsetes teooriates eeldatakse, et aegruumi kõverus on null ja gravitatsiooni kirjeldab kas vääne või mittemeetrilisus. Ruumi kõverus tähendab, et geomeetriliste objektide nihutamisel nad muudavad oma orientatsiooni, puuduv kõverus aga lubab nihutamisel objektidel jääda endaga paralleelseks, sellest ka nimetus teleparallelism. Kõnealused teooriad on konstrueeritud nõnda, et füüsikaliste ennustuste poolest on nad ekvivalentsed üldrelatiivusteooriaga, ent matemaatiliste suuruste interpretatsioon on erinev ja teleparalleelse teooria ülesehitus hakkab sarnanema teisi fundamentaalseid interaktsioone kirjeldavate teooriatega. Kui teooriat laiendada või üldistada näiteks pidades silmas tumeenergia või tumeaine kirjeldamist, siis teleparallelismist lähtuvad mudelid hakkavad erinema analoogilistest üldrelatiivsusteooria laiendustest, siit ka uurijate kasvav huvi nende vastu.

Konverentsi kõrvalüritusena toimub teisipäeval, 26. juunil kell 18:15 Tartu vanas tähetornis avalik loeng, kus Napoli "Federico II"ülikooli astronoomia ja astrofüüsika professor ning Itaalia üldrelatiivsusteooria ja gravitatsiooni seltsi president Salvatore Capozziello kõneleb teemal Ajas rändamine, mustad augud ja ussiaugud. Loeng on inglise keeles, kõik huvilised on teretulnud!

 Esmaspäeva, 25. juuni ennelõunaks oli Tartu Ülikooli eestikeelsete õppekavade alusel õppimiseks esitatud kokku üle 3600 sooviavalduse. Enim tunnevad üliõpilaskandidaadid huvi arsti- ja õigusteaduse ja informaatika vastu.

Avaldusi kõrghariduse esimesse astmesse ja magistriõppesse kandideerimiseks saab esitada 1. juuli südaööni sisseastumise infosüsteemis SAIS. Kui peaks juhtuma, et tehnilistel põhjustel ei ole SAIS-is avaldust esitada võimalik, võib selle tuua ülikooli kohapeale Tartus (Jakobi 2–114), kolledžitesse Pärnus, Viljandis või Narvas, samuti Tallinna esindusse. Lisaks peaksid kohapeale tulekuga arvestama need, kellel ei kajastu SAIS-i avaldusel kõik vajalikud õppetulemused ja haridusandmed.

Vastuvõtutingimused on Tartu Ülikoolis õppekavati erinevad. Nii arvestatakse kõrghariduse esimeses astmes ligikaudu poolte õppekavade puhul erialakatse tulemust, osa õppekavade puhul riigieksamite tulemust või lõputunnistuse hinnet ning osa õppekavade puhul läheb arvesse nii riigieksami kui ka erialakatse tulemus. Magistriõppesse kandideerimisel arvestatakse eelmise õppeastme või eeldusainete keskmist hinnet, lõputöö või lõpueksami hinnet või sisseastumiseksami tulemust. Täpsed vastuvõtutingimused on kirjas iga õppekava kirjelduse juures sisseastumiveebis.

Vastuvõtt toimub üldjuhul paremusjärjestuse alusel. Mõnel õppekaval on kõrghariduse esimeses astmes kehtestatud 80 punkti lävend. See tähendab, et kõik kandidaadid, kes on saanud vastuvõtutingimuste täitmise tulemusel vähemalt 80 punkti, võetakse ülikooli vastu ja neile on õppekoht tagatud. Samuti võivad ülikooli sissesaamises olla enamiku õppekavade puhul kindlad need, kes sooritasid 24. märtsil akadeemilise testi vähemalt 65 punktile. Täpne õppekavade loetelu, kuhu testi tulemustega sisse saab, on kirjas akadeemilise testi kodulehel.

Olulisimad tähtajad vastuvõtuperioodil on järgmised:

• 20. juunist 1. juulini (k.a) avalduste vastuvõtt SAIS-is
• kuni 11. juulini kestavad sisseastumiseksamid
• 13. juulil avaldatakse vastuvõetute esmased nimekirjad
• 16. juuliks tuleb vastuvõetuil kinnitada oma õppima tuleku soov

Tartu Ülikool pakub Eesti kõige laiemat valikut erialasid ja kõige laiapõhjalisemat õpet, mis vastab ka nõudlikuima üliõpilaskandidaadi eeldustele ja ambitsioonidele. Kõrghariduse esimesel astmel saavad tulevased üliõpilased valida 53 ja magistriõppes 48 õppekava vahel. Sügisel alustab ülikooli seinte vahel õpinguid üle 3800 uue üliõpilase.

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teise astme vaste on magistriõpe.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Viimaseid päevi saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS avaldusi kõrghariduse esimese astme ja magistriõppe eestikeelsete õppekavade alusel Tartu Ülikooli kandideerimiseks. Täna hommikuks on esitatud juba üle 7100 avalduse.

Nagu ka varasematel aastatel, tunnevad kõrghariduse esimese astme päevaõppesse kandideerijad enim huvi arstiteaduse vastu. Sessioonõppes on kõige rohkem avaldusi esitatud koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekavadele. Magistriõppes soovitakse enim õppida päevaõppes õigusteadust ja sessioonõppes turundust ja finantsjuhtimist.

Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul esitatakse viimastel päevadel avaldusi kindlasti rohkem. „Paljud kandidaadid, kes peavad lisama avaldusele kirjaliku eksamitöö, kasutavad nädalavahetust sellele viimase lihvi andmiseks,“ kommenteeris Kaldma.

Kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik SAIS-is avaldust esitada, saab paberavalduse esitada ülikoolis kohapeal Tartus (Jakobi 2–114), kolledžis Pärnus, Viljandis ja Narvas või esinduses Tallinnas. Samuti peavad kohapeale tulema need, kelle SAIS-i avaldusel ei kajastu kõik vajalikud õppetulemused ja haridusandmed.

Tuuli Kaldma pani kandidaatidele südamele, et kõik lisadokumendid ja kirjalikud eksamitööd jõuaksid ülikooli hiljemalt avalduste vastuvõtu lõppemisele järgneva tööpäeva jooksul. „Just avalduse viimasel minutil esitajad peaksid olema valmis esmaspäeval kiiresti reageerima, kui on vaja täiendada avalduse infot või haridusandmeid,“ lisas Kaldma.

Vastuvõtuperioodi olulisimad tähtajad:

• avalduste vastuvõtt SAIS-is lõpeb 1. juulil kell 23.59.
• 2. juulil kella 16.00ni on võimalik tuua ülikooli lisadokumente
• kuni 11. juulini toimuvad sisseastumiseksamid
• 13. juulil avaldatakse vastuvõetute esmased nimekirjad
• 16. juuliks tuleb vastuvõetuil kinnitada oma õppima tuleku soov
• 19. augustil lõpeb vabade õppekohtade täitmine

Tartu Ülikool pakub Eesti kõige laiemat valikut erialasid ja kõige mitmekülgsemat õpet, mis vastab ka kõige nõudlikuma üliõpilaskandidaadi eeldustele ja ambitsioonidele.

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teise astme vaste on magistriõpe.

Kõrghariduse esimesel astmel saavad tulevased üliõpilased valida 53 ja magistriõppes 48 õppekava vahel. Sügisel alustab ülikooli seinte vahel õpinguid üle 3800 uue üliõpilase.

Rohkem infot Tartu Ülikooli sisseastumise kohta on TÜ sisseastujate veebis ja SAIS-is.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

 Tartu Ülikooli rahvusvahelises suveülikoolis on juuli algusest augusti lõpuni kavas 11 programmi, mille teemad ulatuvad kultuurisemiootikast ja keeleõppest kaitsepoliitikani. Iga-aastaste traditsiooniliste programmide kõrval saab tänavu osaleda kahes uues programmis: „Lähis-Ida ja Aasia: sarnasused ja erinevused“ ning „Haridusuuendused kiire tehnoloogilise innovatsiooni ajastul“.  

Aasia ja Lähis-Ida teemadele pühendatud suveülikool on mõeldud nii rahvusvahelistele kui ka Eesti üliõpilastele, et tuua kokku Aasia-huvilised kõikidelt kontinentidelt ning soodustada uute teadmiste omandamist multikultuurses klassiruumis. „On äärmiselt vajalik tuua akadeemiline mõttevahetus neist piirkondadest Tartu Ülikooli, kaasates eri kultuuridest pärit õppijaid ja lektoreid, kelle perspektiivid ning akadeemiline taust rikastavad üksteist,“ kommenteeris TÜ Aasia keskuse juht Elo Süld. Ta lisas, et ühtlasi on tänavune suveülikool hea võimalus teavitada huvilisi 2019. aasta sügisel algavast Aasia-teemalisest magistriprogrammist.

Rahvusvahelise suveülikooli peaspetsialisti Laura Roobi sõnul oli kandidaatide seas äärmiselt populaarne programm „Haridusuuendused kiire tehnoloogilise innovatsiooni ajastul“, kuhu esitati esimesel toimumisaastal üle 90 avalduse. „Selline huviliste hulk näitab, kui aktuaalne ja vajalik on see teema peale Eesti ka mujal maailmas,“ lisas Roop.

Suveülikooli tuleb sel aastal Eestisse õppijaid ligikaudu 30 riigist üle maailma. Esindatud on näiteks Luksemburg, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Soome, Kanada, Malaisia, Jaapan, Hiina ja Hong Kong.

Tänavu sai Tartu Ülikooli suveülikoolis õppimiseks stipendiumi 27 osalejat. Neist 20 pälvis Välisministeeriumi arengukoostöö stipendiumi ning seitse SA Archimedese „Riikliku välisriikide üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendiumide“ programmi stipendiumi. Stipendiaadid on pärit USA-st, Ukrainast, Venemaalt, Hiinast, Albaaniast, Iraanist, Gruusiast, Moldovast ja Valgevenest. Lisaks on Saksamaalt pärit osalejatele toeks Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) stipendiumiprogramm „Go-East“.

Stipendiumite toel on võimalik läbida programmid „Sotsiaalne dimensioon: Eesti ärikeskkond ja Euroopa ning Venemaa suhted“, „Sotsiaalne dimensioon: Euroopa ning Venemaa suhted ja Balti regionaalne julgeolek“, „Haridusuuendused kiire tehnoloogilise innovatsiooni ajastul“, „Juri Lotman ja kultuurisemiootika“ ja „Eesti keel inglise keele baasil“.

Tartu Ülikooli rahvusvaheline suveülikool tähistab 2018. aastal 20. sünnipäeva. Esimest korda korraldati rahvusvahelised suvekursused 1998. aastal ning sellest ajast alates on suveülikool olnud üks võimalus tutvustada Tartu Ülikooli õppe- ja teadustegevust õppijatele väljastpoolt Eestit.

Lisainfo: Laura Roop, Tartu Ülikooli rahvusvahelise suveülikooli peaspetsialist, 5349 0995, laura.roop [ät] ut.ee

Tartu Ülikool tunnustas ülikooli suure medaliga TÜ füüsika instituudi biofüüsika labori juhatajat ning molekulaar- ja rakubioloogia instituudi biofüüsika ja taimefüsioloogia õppetooli juhatajat, professor akadeemik Arvi Freibergi, kes 28. juunil sai 70 aastaseks. Neil päevil tähistas rahvusvahelise konverentsiga oma 30. sünniaastat ka Arvi Freibergi poolt üles ehitatud biofüüsika labor.

Arvi Freiberg on sündinud 28. juunil 1948. aastal. 1971. aastal lõpetas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi cum laude. Seejärel asus ta tööle TA Füüsika Instituuti, kus läbis erinevad ametikohad: insener, nooremteadur, vanemteadur, teadusdirektor ja direktor (1989-1995). Aastail 1996–2002 oli külalisteadurina USA-s, Arizona osariigi ülikoolis ning aastail töötas 2009-2010 samas külalisprofessorina. 2003. a. valiti ta molekulaar- ja rakubioloogia instituudi taimefüsioloogia professoriks (aastast 2008 biofüüsika ja taimefüsioloogia professor). Ühtlasi töötab ta füüsikainstituudis biofüüsika labori juhatajana.

Arvi Freiberg kaitses 1976. aastal kandidaadikraadi teemal, mis käsitles elektron-foononinteraktsiooni iseärasusi ja defektide mõju leelishalogeniidkristallide molekulaar-tsentrite spektritele ning 1986. aastal füüs.-mat. doktori kraadi (NL) teemal, mis käsitles ülikiireid relaksatsiooniprotsesse molekulaarsetes tihksüsteemides. Tema teadustöö põhisuunad ongi sealtpeale seotud fotosünteesi ja energiamuundumisprotsesside uurimisega bioloogilistes molekulides ja -süsteemides. Sel alal on ta kujunenud rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdiks, millest annab tunnistust ka tema valimine Euroopa esindajaks Rahvusvahelises Fotosünteesi Uurimise Ühingus, Rahvusvahelise Fotosünteesikomitees Ida- ja Kesk-Euroopat esindavaks liikmeks, töö paljude rahvusvaheliste konverentside korralduskomiteedes ning neis pooleteisesaja tellitud ja plenaarettekannete pidamine. Temalt on ilmunud teadustöid üle 200 nimetuse, sh kõrgelt tsiteeritavates teadusajakirjades nagu Nature ja Nature Communicatins. Tema h-indeks on 33 Web of Science andmetel. Tema  juhendamisel on kaitstud 8 doktoritööd, praegu juhendab ta ühte doktoranti. Samuti on ta juhendanud või juhendab seitset järeldoktorit, neist 5 välismaalt. Arvi Freiberg on saanud arvukalt välisgrante ja ‑stipendiume ning olnud paljude omamaiste uurimisteemade ning ‑grandiprojektide juhiks. Bioloogiatudengitele loeb kaht põhikursust: "füüsika alused" ja "bioloogiline füüsika". Kokkuvõttes on Arvi Freiberg arendanud Tartu Ülikoolis välja molekulaarse biofüüsika suuna ning taganud selle jätkusuutlikkuse.

Arvi Freiberg on oluliselt panustanud administratiivtegevusse. Lisaks tööle FI direktsioonis ning ka näiteks Tallinna Tehnikaülikooli Kuratooriumi esimehena ja Tartu Teaduspargi nõukogu esimehena eelmisel sajandil on ta aastatel 2009-2011 olnud liikmena Tartu Ülikooli nõukogus, Tartu Ülikooli akadeemilises komisjonis, TÜ LOTE nõukogus, TÜ LOTE valitsuses ning Eesti esindajaks ESF COST D35 juhtkomitees, ka olnud ETF täppisteaduste komisjoni esimees. Aastast 2003 praeguseni MRI nõukogu liige. Lisaks teadus- ja õppetööle on ta panustanud teaduse populariseerimisse arvukate artiklite ning loengutega, aga ka "Horisondi" toimetuskolleegiumi liikmena.

Rahvusvaheline konverents
“30 Years of Biophysics in Tartu Institute of Physics. Peeking Behind the Horizon”
Tartu tähetornis, 30. juunil 2018, algus kell 9:00

• Welcoming words Peeter Burk (Dean, Faculty of Science and Technology) and Toomas Plank (Director, Institute of Physics)
• Arvi Freiberg (Tartu University, Estonia): Introduction
• Villy Sundström (Lund University, Sweden): 40 Years of Ultrafast - from Bell Labs to Lund via Umeå
• Wolfgang Lubitz (MPI for Chemical Energy Conversion, Germany): Mechanism of Water Oxidation in Photosystem II
• Gyözö Garab (Biological Research Center, Szeged, Hungary): Panta Rhei. Fine-tuning of the Structure and Function of Oxygenic Photosynthetic Machineries
• Steven G. Boxer (Stanford University, USA): Electric Fields in Proteins: Carotenoids in LHII, Enzyme Active Sites and the Reaction Center
• Avigdor Scherz (Waitzmann Institute, Israel): Reaction Centers: from Photosynthesis to Cancer Therapy, Approvals.
• Leonas Valkunas (Vilnius University, Lithuania) Mechanisms of Adaptation Ability of Photosystem II
• Richard Cogdell (Glasgow University, Great Britain): Information from Gene-deletion Mutants of Rps. Palustris
• Gediminas Trinkunas (Center for Physical Sciences and Technology, Lithuania): Modeling of Light Harvesting in Photosynthesis.
• Rienk van Grondelle (Free University of Amsterdam, The Netherlands) The Quantum Origin of Photosynthesis
• Tõnu Pullerits (Lund University, Sweden): Weak Interaction and Delocalization.

Ka sul on ülikooli astumise avaldus esitatud? Paljudel erialadel pole sisseastumise maraton sellega veel lõppenud, vaid tuleb minna ka eksamitele. Siin on kaheksa kasulikku soovitust, kuidas näidata ennast sisseastumiseksamitel kõige tugevamast küljest. 

1. Tutvu õppekavadega.

Tulevane tudeng peab teadma, mida ta õppima tuleb. Igal õppekaval on oma sisseastumistingimused. Mõnel erialal tuleb sooritada akadeemiline test, mõnel erialakatse ja mõnel erialal vestled sisseastumiskomisjoniga. Uuri oma soovitud õppekava sisseastumistingimusi ja võimaliku eksami nõudeid ning anna endast kõik, et suudaksid need täita.

2. Ole kursis Eestis ja maailmas toimuvaga.

Loe ajalehti, vaata uudiseid ja jälgi päevapoliitikas toimuvat. Ükskõik, milline on sind huvitav õppekava, lai silmaring tuleb igal pool kasuks. Kuid ära pelgalt jälgi uudiseid, vaid mõtle kaasa ja kujunda oma seisukoht. Ära karda ka oma arvamust avaldada!

3. Mõtle läbi oma tugevad ja nõrgad küljed.

See punkt meenutab küll soovitust, mida jagatakse siis, kui hakkad töövestlusele minema, kuid see kehtib ka sisseastumiseksamitel. Komisjonile meeldib, kui kandidaat teab, mis vajab tema juures arendamist, osates samas esitleda oma tugevaid külgi.

4. Mõtle läbi oma erialaeelistused.

Komisjon tahab kindlasti teada, miks sa soovid õppida just seda eriala. Mõtle rahulikult läbi vähemalt kolm põhjust, miks sa tegid selle valiku, sest see näitab, kui motiveeritud sa oled.

5. Sõnasta oma tulevikueesmärgid.

Mõtle juba kaugemale tulevikule ja sõnasta eesmärgid, mida soovid saavutada nii õpingute ajal kui ka vilistlasena. Veel parem, pane need endale ka kirja.

6. Tunne valdkonda.

Loe oma soovitud eriala kirjandust ja tutvu olukorraga tööturul. Vii end kurssi mõne selles valdkonnas tegutseva organisatsiooni või ettevõttega, sirvides nende veebilehti. Nii on sul rohkem infot sellel alal töötamise eripära ja võimaluste kohta.

7. Loe läbi soovitatud erialakirjandus ja varu aega kodutööks.

Kui sinu õppekavale kandideerimiseks on esitatud soovituslik erialakirjandus, siis tasub need teosed ka päriselt läbi lugeda. Tihti võib vestlus komisjoniga ollagi just nende teoste põhjal. Kui aga ülikooli astumiseks tuleb teha kodune töö või kirjutada essee, siis ära jäta seda viimasele minutile ja mõtle kirjapandu hoolega läbi. Järgneva vestluse õnnestumine võib sõltuda suuresti just sellest, mida oled kirjutanud kodutöös.

8. Koosta ja võta kaasa oma portfoolio.

Eelkõige loovate õppekavade puhul tuleb kasuks (või on lausa nõutav), kui saad komisjonile tutvustada, milline on sinu senine kokkupuude selle valdkonnaga. Näiteks ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava alusel ülikooli kandideerides soovitame kokku koguda kõik artiklid, mille oled kirjutanud koolilehte või muudesse väljaannetesse. Vormista need portfoolioks, mida komisjon saab sirvida, sest see annab sealsetel sisseastumiseksamitel lisapunkte.

Loodame, et nendest soovitustest on abi ja su sisseastumiseksamid kulgevad edukalt.

Head põrumist!

Pühapäeval lõppes avalduste vastuvõtt Tartu Ülikooli eestikeelsete õppekavade alusel õppima kandideerimiseks. Koos kevadise vastuvõtuga ingliskeelsete õppekavade alusel esitati Tartu Ülikooli kõikidel õppeastmetel õppimiseks kokku 12062 avaldust. Sügisel oodatakse Tartu Ülikooli kõikides õppeastmetes õppima ligikaudu 4000 uut üliõpilast.

Kõrghariduse esimesse astmesse esitati 8139 avaldust, magistriõppes edasiõppimiseks 3527 avaldust ja doktoriõppesse astumiseks 396 avaldust.

„Kõrghariduse esimesel astmel on viimastel aastatel kõige rohkem avaldusi esitatud arstiteaduse õppekavale ja magistriõppes soovitakse konkurentsitult enim õppida infotehnoloogiat,“ kommenteeris Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.

Arstiteaduse õppekavale esitati 634 avaldust, järgnevad informaatika (497 avaldust) ja õigusteadus Tartus (350 avaldust). Magistriõppes õppimiseks esitati enim avaldusi kolmele IT-õppekavale: eestikeelse õppekava infotehnoloogia mitteinformaatikutele alusel õppimiseks 330 avaldust, tarkvaratehnika õppekava alusel õppimiseks 273 avaldust ja ingliskeelse informaatika õppekava alusel õppimiseks 210 avaldust. Doktoriõppes esitati enim avaldusi informaatika ja majandusteaduse õppekavade alusel õppimiseks.

Suurimad konkursid olid koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekaval, kus ühele õppekohale kandideerib 9,7 soovijat, eripedagoogika õppekava konkursil on 9,6 soovijat kohale ning ingliskeelse arstiteaduse õppekava konkursil on 8,1 soovijat kohale.

Kuna paljudel Tartu Ülikooli esimese astme õppekavadel on kehtestatud vastuvõtulävend ehk punktisumma, mille ületamine tagab kindlasti vastuvõtu, on 1474 tudengikandidaati juba praeguseks taganud endale õppekoha. Ülejäänud kandidaatidel tuleb sõltuvalt valitud õppekavast sooritada sel või järgmisel nädalal sisseastumiseksam või kandideerida riigieksami tulemuste alusel.

Tartu Ülikool avaldab vastuvõetute esmased nimekirjad 13. juulil ja hiljemalt 16. juulil tuleb vastuvõetuil kinnitada oma õppima tuleku soov. Vabanenud õppekohti täidetakse jooksvalt kuni 19. augustini.

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teise astme vaste on magistriõpe ja kolmanda astme vaste doktoriõpe.

Tartu Ülikool kuulub ainsa Baltimaade ülikoolina maailma 1,2% parimate ülikoolide hulka (QS University Rankings). TÜ pakub Eesti kõige laiemat valikut erialasid ja kõige mitmekülgsemat õpet, mis vastab ka nõudlikema üliõpilaskandidaadi eeldustele ja ambitsioonidele.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Patendi taotlemine on aeganõudev ja kallis, kuid selle saamine tähendab teadlase tööle suurt tunnustust. Just sellepärast tasub olla taotlusprotsessi eripäraga kursis. Nii ei ole tarvis ka hiljem tegematajätmisi kahetseda.

Kas leiutisele või ideele on võimalik patent võtta või mitte, selle analüüs algab koostööst. Tartu Ülikoolis on selles küsimuses hea partner tehnoloogiasiirde töötaja. Korrektne asjaajamine on teadlasele garantii, et saadud patent on vettpidav. Samuti toob tulu patenditud leiutise CV-sse lisamine.

Patenditaotlusi ja patente arvestatakse ülikoolile baasfinantseerimise määramisel, kuid see üksi ei ole põhjus, miks taotleda uutele tehnoloogilistele lahendustele patenti. See aitab ka suurtel välisettevõtetel TÜ teadlasi üles leida, et just neilt teadus- ja arendustööd tellida.

Loe edasi ajakirja UT kodulehelt https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2825

Palju õnne ja tere tulemast ülikooliperre! Enne, kui hakkad täiel rinnal suve nautima, tee veel üks oluline samm ja kinnita, et tuled ülikooli õppima. Anname sulle selleks mõne soovituse.

• Sellest, et oled ülikooli sisse saanud, annab märku SAIS-is avaldusele lisatud tunnus „vastuvõetav“. Sulle saadetakse selle kohta SAIS-ist ka e-kiri, kuid meie ülikoolis ei saa tagada, et see sinuni jõuab. Seepärast hoia oma avaldusel SAIS-is silm peal.
• Õppima tuleku pead kinnitama kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsust.
• Kui sa ei kinnita õppima tulekut tähtajaks, tähendab see, et sa loobud oma õppekohast.
• Kui sa said sisse mitmele õppekohale, siis kinnita õppima tulek oma lemmikõppekaval ja loobu õppekohast, kus sa ei plaani õppima asuda. Sul on palju kaaskandideerijaid, kes ootavad pikisilmi võimalust pingereas ülespoole tõusta ja saada ülikoolilt kinnitus sissesaamise kohta.
• Õppima tuleku saad vajaduse korral kinnitada mitmel õppekaval. Arvesta ainult sellega, et iga uus õppima tuleku kinnitus tühistab eelmise. Seega võid olla kindel, et kui kõrgkool, kuhu soovid õppima asuda, avaldab oma vastuvõetute nimekirjad hiljem kui see kõrgkool, kuhu oled juba sisse saanud, saad oma valikut alati muuta.
• Õppima tuleku kinnitamine ei tühista sinu teisi avaldusi, millel on tunnus „kandideeriv“ ja mis ootavad vastuvõtuotsust.
• Vabaks jäänud õppekohti täidame ülikoolis 19. augustini.
• Kui sul ei õnnestu SAIS-is oma õppima tulekut kinnitada (sa ei saa SAIS-i sisse logida vms), siis võta esimesel võimalusel ühendust Tartu Ülikooli vastuvõtutalitusega aadressil sisseastumine [ät] ut.ee või telefonil 737 5625.
• Veel täpsemalt saad õppima tuleku kinnitamisest lugeda https://www.ut.ee/sisseastumine/vastuvoetud

Kui oled õppima tuleku kinnitanud (SAIS-is on avalduse staatus sel juhul „tuleb õppima“), siis polegi sul enne õppeaasta algust vaja midagi muud teha.

Septembri alguses immatrikuleerime sind Tartu Ülikooli üliõpilaseks ja 3. septembril ootame sind õppeaasta avaaktusele. Loe kindlasti ka infot uuele üliõpilasele ja tutvu Tartu tudengieluga.

Täna said Tartu Ülikooli vastuvõtmise otsuse teada 3024 kõrghariduse esimese astme üliõpilaskandidaati, kellel tuleb hiljemalt esmaspäeval, 16. juulil kinnitada, et nad asuvad õppima. Alates 17. juulist vastu võetud üliõpilaskandidaadid peavad õppima tuleku kinnitama kahe päeva jooksul.

Enne tänast võisid olla ülikooli sissesaamises kindlad need 567 kandidaati, kes olid sisseastumisel täitnud mõne vastuvõtu eritingimuse, näiteks sooritanud kevadel akadeemilise testi vähemalt 65 punktile või saavutanud riiklikul või rahvusvahelisel olümpiaadil väga häid tulemusi.  Lisaks on vastu võetud kandidaatide seas 630 gümnaasiumi medaliga lõpetanut.

Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja professor Tõnu Lehtsaar rõõmustas, et Eesti parim ülikool saab minna uuele õppeaastale vastu taas parimate üliõpilastega. „Elus on nimekirju, millesse sattumisest pole meil tavaliselt sooja ega külma. On ka nimekirju, kuhu sattumist tuleks vältida. Edunimekirjad on aga need, kus tahame oma nime näha,“ mõtiskles Lehtsaar ning saatis värsketele üliõpilastele oma palavad õnnitlused.

Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma tuletab kandidaatidele meelde, et nad suures ülikooli sissesaamise rõõmus õppima tuleku kinnitamist ei unustaks. Ta täpsustas, et õppekoht tuleb sisseastumise infosüsteemis SAIS kinnitada hiljemalt 16. juulil. „Kui vastuvõtuotsuse saanud kandidaat õppima tulekut tähtajaks ei kinnita, siis pakume vabanenud koha pingereas järgmisele kandidaadile,“ lisas Kaldma.

Üliõpilaskandidaadid saavad kontrollida oma vastuvõtuotsuseid ning kohta pingereas SAISi kasutajakontolt. Lisaks tasub üle vaadata SAISi kontole saadetud teated. „Automaatsed teated avaldustega tehtud toimingute kohta saadetakse ka üliõpilaskandidaadi e-posti aadressile. Kahjuks on igal aastal omajagu juhtumeid, kus kandidaat ei saa vastuvõtuotsust kätte, kuna e-posti aadress SAISis on valesti sisestatud või on teade läinud rämpkirjade hulka,“ lisas Kaldma ja selgitas, et kui kandidaat leiab vastuvõtuteate liiga hilja, siis on tõenäoline, et tema õppekoht on pakutud juba järgmisele kandidaadile ja vastuvõtuotsust ennistada ei saa.

Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtuotsuseid on tehtud jooksvalt ning tänaseks on vastuvõtuotsuse teada saanuid 2083, kellest 1482 on õppekoha ka vastu võtnud.

Vastuvõtu käigus vabaks jäänud õppekohti täidetakse kõikides õppeastmes kuni 19. augustini.

Vastuvõetute nimekirjad on avaldatud SAIS-is ja juhiseid, millega peaks õppima tulekut kinnitades arvestama, saab lugeda ülikooli sisseastumisveebis. Uued üliõpilased saavad õppetööd puudutava esmase infoga tutvuda ülikooli kodulehel.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Alates tänasest, 1. augustist 2018 on Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser. Senine rektori kohusetäitja professor Tõnu Lehtsaar andis ülikooli asjaajamise, varad ja dokumentatsiooni Toomas Asserile üle eile, 31. juulil.

Tõnu Lehtsaar ütles dokumente üle andes, et ta tänab kõiki meeldiva koostöö eest. „Rektori töö oleks mõeldamatu ilma toeta. Ma sain kinnitust, et ülikool on tugev ja saab hakkama ka ootamatutes olukordades. Soovin ülikoolile õitsengut,“ ütles Lehtsaar ning lisas, et lähinädalatel plaanib ta aja maha võtta ja puhata.

Professor Toomas Asser avaldas Tõnu Lehtsaarele tema valmiduse eest tulla appi ülikooli juhtima raskel üleminekuajal suurt tänu. „Olen seisnud ülikooli juhtimisele lähedal mõnda aega ja tean, kui suur on see vastutuskoorem.“

Toomas Asser ütles, et ta on juba ette tänulik kogu ülikooliperele, kes aitab organisatsiooni toimimisele ja arengule kaasa. „Rektoriametis alustades on mul kindlustunne, sest tean, et mul on tugev meeskond. Teisest küljest tunnen ka veidi kõhedust, sest võrreldes senise arstitööga kliinikumis on Tartu Ülikool ikka hoopis teistsugune organisatsioon,“ ütles ta.

Tartu Ülikooli senat kinnitas religioonipsühholoogia professori Tõnu Lehtsaare rektori kohusetäitjaks alates 27. detsembrist 2017 pärast rektor professor Volli Kalmu ootamatut surma. Tõnu Lehtsaar naaseb 1. augustil ülikooli töötajate nõustaja – kaplani ametisse personaliosakonnas. Samast kuupäevast jätkab ta ka ülikooli nõukogu liikmena.

Neurokirurgia professor Toomas Asser valiti Tartu Ülikooli rektoriks 26. aprillil 2018. Tema ametiaeg algab 1. augustil 2018 ja kestab viis aastat. Rektori inauguratsioon on 24. augustil.

Ülikooli rektoraadiga liitus 1. augustil ka uus õppeprorektor Aune Valk. Ametis jätkavad teadusprorektor Kristjan Vassil ja arendusprorektor Erik Puura.

Ülikooli nõukogus sai Toomas Asseri asemel liikmeks kardioloogia professor Jaan Eha. Tõnu Lehtsaare rektorikohustuste ajal asendusliikmena nõukogu töös osalenud Irja Lutsar naaseb senati koosseisu.

Lisainfo: Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 737 5600, rektor [ät] ut.ee

Mullas käib sõda, näitab esimene üleilmne mullagenoomika uuring. Seente ja bakterite vahelisest madistamisest ning selle tundma õppimisest võib tulu tõusta nii põllumeestele kui ka ravimitööstusele, kirjutab ERR Novaator.

Mullas elavad mikroskoopilised seened on taimede kasvamiseks hädavajalikud, ent neil tuleb ellujäämise nimel pidevalt bakteritega võidelda. Selle mullas käiva sõja avastas Euroopa Molekulaarbioloogia Labori ja Tartu Ülikooli juhitud rahvusvaheline töörühm. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Nature.

Uuringu põhiautorid on Mohamad Bahram Tartu Ülikoolist ja Falk Hildebrand Euroopa Molekulaarbioloogia Laborist (EMBL). Need teadlased on esimesed, kes on uurinud mullas leiduvaid baktereid ja seeni üle maailma.

Uuring näitas, et miljonitest mullast leitud geenidest olid ainult pool protsenti sellised, mis on meile tuttavad ka soolestikust või ookeani mikrobioomidest. “Tundmatute geenide kogus on rabav,” ütleb EMBL-i rühmajuht ja artikli kaasautor Peer Bork, “kuid need, mida me tõlgendada oskame, viitavad selgelt bakterite ja seente vahelisele globaalsele sõjale mullastikus.“

Uute teadmiste abil saab ennustada kliimamuutuse mõju mullale ja kasutada paremini mulla looduslikke komponente põllumajanduses. See on tähtis, sest kliimamuutused ja tehisväetiste suuremahuline kasutamine on mulla mikrobioomi suurel määral vaesestanud. Mulla mikrobioom on mullas olevate mikroorganismide, nagu bakterite, mikroseente, ainuraksete ja teiste mikroskoobita nähtamatu organismide ökosüsteem. Selle süsteemi elurikkuse vähenemine on muutnud põllukultuuride kasvatamine järjest raskemaks.

Parem arusaamine mullas olevate seente ja bakterite vastastikmõjust võib aidata mullaväetiste kasutamist põllumajanduses vähendada. Tänu sellele jäävad kasulikud mikroorganismid oma looduslikus keskkonnas tõenäolisemalt ellu.

Ühtlasi selgus uuringust, et toitainete pärast pidevas olelusvõitluses olevad seened ja bakterid toodavad paremate elutingimuste nimel mitmesuguseid antibiootikume, näiteks penitsilliini.  Selle suudavad üle elada üksnes piisavalt tõhusate, antibiootikumide suhtes resistentsete geenidega bakterid.

Seda teadmist saab kasutada selleks, et ennustada, missuguste geenide levik toob kaasa resistentsuse antibiootikumidele erinevates ökosüsteemides ja mil viisil võib resistentsus jõuda inimese patogeenideni ehk haigustekitajateni. Nii võib ennustada ja leida ka piirkondi, kus on looduslikke antibiootikumitootjaid rohkem kui mujal. Meditsiinitööstusel võib sellest palju kasu olla, sest bakterite vastupanuvõime kiire arenemine on muutnud tõhusate antibiootikumide leidmise ühe raskemaks.

Selliste tulemusteni jõudsid teadlased, kui olid käed mullaseks teinud ja analüüsinud 58 000 mullaproovi, mis oli kogutud viie aasta jooksul 1450-st hoolikalt valitud kohast üle maailma. Igast kohast võeti 40 proovi. Kõik proovivõtukohad pidid olema inimtegevusest, sh põllumajandusest, puutumata. 1450 proovivõtukohast valiti omakorda põhjalikumaks analüüsimiseks 189, mis esindavad maailma mandrite kõige tähtsamaid bioome troopilisest metsast kuni tundrani.

Loe edasi ERR Novaatorist.

26. augustil peetakse Otepääl kaheksas Tartu Ülikooli rektori karika golfiturniir, mille põhivõistluse võitjad saavad peale karika auhinnaks ka rahvusliku lennufirma Nordica reisivautšeri. Eriauhinnana on AS Silberauto pannud hole in one-löögi eest välja sõiduauto Mercedes-Benz A200 kaheaastase kasutusõiguse.

 Kõikide osalejate vahel loositakse veel välja Tartu Ülikooli täiendusõppe kursus võitja vabal valikul. Esimest korda Eestis on ülikooli korraldataval golfiturniiril sedavõrd suur auhinnafond. Otepääl astub võistlusrajale ka 1. augustil TÜ rektori ametisse asunud professor Toomas Asser. 

„Rektori golfiturniir on kujunenud traditsiooniks ja kindlasti üheks hooaja oodatuimaks võistluseks just Tartu Ülikooli vilistlaste hulgas, sest individuaalsele arvestusele lisab põnevust võimalus võistelda oma valdkonna eest,“ rääkis Tartu Ülikooli torakaalkirurgia dotsent Tanel Laisaar, kes on võistluse korraldustoimkonna liige ja osalenud ise peaaegu kõigil rektori karika turniiridel.

Laisaare sõnul peavad ka Tartu Ülikooliga mitteseotud golfimängijad seda turniiri väga ihaldusväärseks. „Sel aastal on lisaboonuseks hole in one-auhind. Autot ei ole siiani Eestis veel golfivõistlusel võidetud, ehk siis õnnestub seekord,“ avaldas ta lootust.

Turniiri eesmärk on tuua kokku Tartu Ülikooli ja golfi vastu huvi tundvad inimesed, et veeta heas seltskonnas sportlik pühapäev ning tutvuda uue rektori professor Toomas Asseriga. Osalejate jaoks on võistlus ühtlasi hea koht, kus arendada ja luua koostöösuhteid.

„Igal aastal augustikuus toimuv golfiturniir pakub hea võimaluse propageerida ülikoolipere liikmete liikumisharrastust ja samal ajal kokku tuua meie häid koostööpartnereid ja vilistlasi,“ sõnas rektor Toomas Asser, rõõmustades, et turniirile registreerunute hulk üha kasvab. Asser kinnitas ka oma osalemist turniiril. „Ma ei olnud golfimänguga varem kokku puutunud, aga kuna see on ikkagi rektori karika turniir, siis tahan nüüd kindlasti selle sümpaatse spordialaga lähemalt tutvuda, eriti kui seda saab teha end ülikooliga seostavate kaasmängijate seltskonnas,“ ütles ta.

Põhivõistlus toimub Stablefordi punktiarvestuses nii individuaalselt kui ka valdkondlikult kokku 18 rajal. Hole in one-vahevõistlus peetakse neljandal rajal koos erivõistlusega „Lähim lipule“.

Samal ajal saavad huvilised osaleda golfidemol, kus kogenud treener annab harjutusväljakul ülevaate golfist ja selle reeglitest ning osalejad saavad ka ise kätt proovida. Demo on hea võimalus sündmusel osaleda neile, kes on seni golfiga vähe kokku puutunud.

Võistluspäev lõppeb golfikeskuse restoranis Mr Jakob rektori vastuvõtu, auhindade üleandmise ja õhtusöögiga.

Nii põhivõistlusele kui ka demole on võimalik registreeruda 24. augusti keskpäevani. Põhivõistlusel saab osaleda 96 võistlejat ja demole oodatakse kuni 20 külalist.

Esimene Tartu Ülikooli rektori karika golfiturniir peeti 2011. aasta augustis ja esimestel aastatel oli see mõeldud üksnes Tartu Ülikooli üliõpilastele, töötajatele ja vilistlastele. Alates 2014. aastast on võistlus avatum – osalema on oodatud kõik, kes tunnevad huvi Tartu Ülikooli ja golfi vastu.

Lisainfo: Monika Õun, Tartu Ülikooli turunduse peaspetsialist, 5664 0356, monika.oun [ät] ut.ee, www.ut.ee/golf

Laupäevani kestva astrobioloogia suvekooli fookuses on ESTCube’i-taolised väikesatelliidid. Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi osalusel korraldatavas suvekoolis astuvad üles tipptegijad kosmoseasutustest üle maailma, näiteks NASA-st.

„Väikesatelliidid võimaldavad ellu viia kosmosemissioone, mis varem polnud võimalikud,“ sõnas suvekooli üks lektor, Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadur ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis järeldoktorina töötav Mihkel Pajusalu. „Suured missioonid on äärmiselt kallid ja nende ettevalmistamine võtab tihti aastakümneid. Väikesatelliite on võimalik operatiivselt ehitada ja väga kiiresti suures koguses kosmosesse saata: missiooni saab kokku panna paari aastaga ja satelliidid üles saata juba niikuinii kosmosesse minevate kanderakettidega.“ Muu hulgas saab väikesatelliitidega korraldada väga ulatuslikke hajutatud missioone. Praeguseks on üles saadetud sadadest väikesatelliitidest koosnevaid parvi.

Väikesatelliidiprojekte saavad juhtida ka väiksemad riigid ja noored teadlased: ehe näide on Eesti ja meie edukaks kujunenud ESTCube’i programm. Suvekooli osalised ongi peamiselt noored teadlased, kes on tulnud kokku 13 riigist. Osalejad saavad uurimisteemade ja projektide üle arutleda teiste noortega, kes on nendega sarnases karjäärietapis, ning nende seast tulevasi koostööpartnereid leida.

Esimesel päeval esinesid osalejad posteriettekannetega. Teiste tegevuste seas ootab suvekoolilisi veel ees gruppides oma satelliidiprojekti kavandamine.

„Praegused noored teadlased on ju tuleviku kosmosemissioonide juhid,“ märkis suvekooli üks korraldajaid, Põhjamaade Astrobioloogiavõrgustiku koordinaator Wolf Geppert. Seetõttu on tähtis, et nad saaksid erineva taustaga teadlastelt ja tehnikutelt teadmisi missioonide planeerimise ja koostöö kohta. Geppert sõnas, et suvekooli on üritatud kutsuda parimad võimalikud esinejad. Siin on teadlasi USA-st (NASA-st ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist), Jaapanist ja mitmest Euroopa riigist. Ettekannetega esinevad ka Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadurid.

Väikesatelliitidega saab koguda andmeid teiste planeetide ja väiksemate taevakehade (näiteks asteroidide või komeetide), aga ka Maa kohta. Viimane võib Gepperti sõnul olla selliste missioonide tähtis tulevikuroll: uurida saab kliimat ja keskkonda.

Suvekool „Microsatellites in planetary and atmospheric research“ vältab laupäevani ja toimub nii Eesti Biokeskuses kui ka Tartu observatooriumis. Ürituse korraldavad Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, Põhjamaade Astrobioloogiavõrgustik ja Euroopa Astrobioloogiavõrgustik.

Täpsemat infot suveülikooli kohta saab astrobioloogia suvekooli kodulehelt ja Facebookist.

Lisainfo:
Karin Pai, TÜ Tartu observatooriumi projektijuht, 512 2665, karin.pai [ät] ut.ee
Wolf Geppert, Põhjamaade Astrobioloogiavõrgustiku koordinaator, +46(0)8 5537 8649, wgeppert [ät] hotmail.com

 Tartu Ülikooli zooloogia õppetooli doktorant ja loodusmuuseumi peaspetsialist Andro Truuverk püüdis 8. augustil Pärnu maakonnas Treimanis kinni Eesti esimese kirju-tumesilmiku ehk Lasiommata megera.  

„Tegemist on liigi esmaleiuga Eestis. Varem on kirju-tumesilmikut meile kõige lähemal leitud Põhja-Lätist,“ selgitas Andro Truuverk. Ta lisas, et lõuna poolt Lätist Eestisse levimine oli siiski oodatud sündmus. „Lätis on kirju-tumesilmik muutunud juba tavaliseks ja levimine põhja poole oli vaid aja küsimus. Sellele aitas kindlasti kaasa ka harjumatult soe suvi,“ selgitas teadlane koerlibliklaste sugukonda kuuluva liblika Eestisse jõudmise tagamaid.

Tartu Ülikooli entomoloogia õppetooli teadur Erki Õunap lisas, et Kesk- ja Lõuna-Euroopas levinud liigi Eestisse jõudmine on seotud kliimamuutusega. Üha uuesti kordub sama muster: lõuna pool Lätis ja Leedus levinud haruldane liik muutub seal üha tavalisemaks ja leitake lõpuks ka meilt. „Suur hulk lõpuks Eestist leitud liike on siia ka püsivalt elama asunud. Usun, et kirju-tumesilmikuga läheb samamoodi,“ kommenteeris Õunap.

Erakordseks teeb praeguse leiu asjaolu, et tegu on päevaliblikaga. Uusi liblikaliike, nii suur- kui ka pisiliblikaid, leitakse Eesti faunale pigem igal aastal, kuid enamik neist on hämarikuliblikad. Eestist teadaolevast umbes 1000 suurliblika liigist on nüüdseks 114 päevaliblikad.

Eelmine Eesti faunale avastatud päevaliblikas oli tutt-kasspunnpea ehk Carcharodus flocciferus, kes leiti Eesti lõunapiirilt 1995. aastal.

Kirju-tumesilmiku leid on kantud eElurikkuse andmebaasi.

Lisainfo: Andro Truuverk, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi peaspetsialist, 514 1268, andro.truuverk [ät] ut.ee

Alates 3. septembrist asub Tartu Ülikooli finantsjuhi kohusetäitjana rektoraadis tööle senine eelarvetalituse juhataja ja analüüsi peaspetsialist Kalle Hein.

Praegune finantsjuht Taimo Saan on ülikooli finantstegevust juhtinud 20 aastat. „Ma olen Taimole tänulik tema pikaajalise töö eest rektoraadis. Tema panus ülikooli rahandussüsteemi ülesehitamisse ja juhtimisse on olnud ääretult suur,” ütleb rektor Toomas Asser, kinnitades, et ta on ülikooli finantsjuhtimise tulemustega väga rahul. “Ülikooli finantsseis on olnud püsivalt väga hea ja selles on olnud Taimo Saanil suur roll,“ tunnustab Asser finantsjuhi panust. Rektor autasustab Taimo Saani pikaajalise tööpanuse eest Tartu Ülikooli väikese medaliga.

Asser rõhutab, et pidas õigeks teha kõik juhtkonna komplekteerimise otsused kohe ametiaja alguses, et võtta vastutus ülikooli juhtimise eest järgmiseks viieks aastaks ühtse meeskonnana. „Olen kindel, et uuenenud koosseisus alustavast rektoraadist kujuneb koostöise juhtimisstiili ja selge ühise visiooniga meeskond. Nii õppe- kui ka teadusvaldkonnas seisab ees mitmeid arendustöid ja uuendusi ning neid hakkab toetama võimekas tugimeeskond, ka eelarvepool,” ütleb Asser.

Kalle Heina puhul tõstab rektor esile, et ta on finantsjuhi lähedase meeskonnaliikmena teinud Taimo Saani kõrval väga vastutusrikast tööd, teda hindavad kõrgelt kolleegid ning tema teadmised ja pädevus võimaldavad tal sujuvalt ülikooli rahandusvaldkonna kureerimise üle võtta.

Kalle Hein on lõpetanud Tartu Ülikooli 1986. aastal rakendusmatemaatikuna ja kaitsnud doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikooli juures 1989. aastal. Tartu Ülikooli rahandusosakonnas töötab ta alates 1999. aasta algusest. Analüüsi peaspetsialisti ja eelarvetalituse juhatajana on ta kandnud põhivastutust ülikooli aastaeelarvete koostamise ja täitmise seire ning samuti mitmesuguste finantstegevust puudutavate analüüside koostamise eest.

Lisainfo: Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 737 5600, rektor [ät] ut.ee

Reedel, 24. augustil toimub Tartu Ülikooli nõukogu ja senati avatud istungil tänavu kevadel TÜ rektoriks valitud professor Toomas Asseri inaugureerimine. Kell 16 ülikooli aulas algaval tseremoonial annab rektorile ametiraha üle Vabariigi President.

Istungi avab TÜ nõukogu esimees Ruth Oltjer. Seejärel esinevad tervituskõnega professor Tõnu Lehtsaar ja president Kersti Kaljulaid. Ametivande andmisele ja ametiraha üleandmisele järgneb professor Toomas Asseri inauguratsioonikõne.

Tseremoonial esinevad tervituskõnega veel haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Rektorite Nõukogu nimel Tallinna Tehnikaülikooli rektor professor Jaak Aaviksoo ning Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Allan Aksiim. Muusikalisi vahepalu pakub Tartu Ülikooli Kammerkoor dirigent Triin Kochi juhatusel.

Neurokirurgia professor Toomas Asser valiti Tartu Ülikooli rektoriks tänavu 26. aprillil. Tema ametiaeg algas 1. augustil ja see kestab viis aastat.

Lisateave: Andres Soosaar, TÜ akadeemiline sekretär, 5919 1116, andres.soosaar [ät] ut.ee