Quantcast
Channel: Tartu Ülikool
Viewing all 515 articles
Browse latest View live

Füüsikateoreetikud vaatavad tagasi Stephen Hawkingi elule ja tööle

$
0
0

Teisipäeval, 27. märtsil 2018, kell 16:15 toimuv teoreetilise füüsika seminar püüab kokku võtta legendaarse füüsikateoreetiku ja teaduse populariseerija Stephen Hawkingi (1942-2018) elu ja töö põhilised teetähised. Kavas on lühikesed ettekanded (u 10 minutit):

Piret Kuusk (TÜFI)
Eluloolisi kilde
Mälestusi Stephen Hawkingi ettekannetest

Manuel Hohmann (TÜFI)
Singulaarsusteoreemid. Mustade aukude termodünaamika
Tööd üldrelatiivsusteooriast, 1965 kuni 70-ndate algus

Kristjan Kannike (KBFI)
Mustade aukude kiirgus. Informatsiooniparadoks
Kvantteooria kõveras aegruumis, 1970-ndad ja 80-ndate algus

Margus Saal (TÜFI)
Universumi lainefunktsioon. Ääreta universumi ettepanek
Kvantkosmoloogia, 1980-ndad

Laur Järv (TÜFI)
Ajas rändamine. Informatsiooniparadoksi võimalik lahendus
Gravitatsiooni- ja kvantteooria puutepunktid, 1990-ndad kuni 2017

Jaan Ruus (TÜFI)
Tsivilisatsioon, tehnoloogia, tulevik
Stephen Hawking teaduse populariseerija ja visionäärina

Lõpus küsimused-vastused ja diskussioon.

Kell 17:45 kohvilaud ja suupisted.
 

Seminar toimub TÜ Physicumis, W. Ostwaldi 1 - A101


TÜ teaduskool kutsub õpilasi osalema füüsikaviktoriinil Spekter

$
0
0

Kõik Eesti 8.–12. klasside õpilased on oodatud 3. mail lahendama põnevaid füüsikaülesandeid veebiviktoriinil Spekter.

Füüsikaviktoriinil saab nii igapäevaeluga seotud kui ka loogilist mõtlemist vajavaid ülesandeid lahendada eesti või vene keeles. Osalema on oodatud kõik 8.–12. klasside õpilased nii üldharidus- kui ka õhtu- ja kutsekoolidest. Küsimused on koostatud kahele vanuserühmale: 8.–9. ja 10.–12. klassile. Tulemusi hinnatakse klasside kaupa ja iga klassi kümme parimat õpilast saavad auhinna.

Viktoriinist saab osa võtta 3. mail kell 8–20 füüsika e-õpiku veebikeskkonnas.

Osalenud saavad oma tulemustega tutvuda samas portaalis alates 4. maist kella 12-st. Auhinnaliste kohtade võitjate nimed avaldatakse 10. mail Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel.

Füüsikaviktoriin Spekter korraldati esimest korda 2015. aastal. TÜ teaduskooli eesmärk on tuua füüsika õppimisse viktoriiniga mängulisust ja näidata õpilastele, et füüsika ei seisne alati mitte arvutusülesannete lahendamises, vaid ka oma kogemuse analüüsimises ning õigete ja valede arutluskäikude eristamises.

Viktoriini korraldab Tartu Ülikooli teaduskool koostöös Tartu Ülikooli koolifüüsika keskuse ja Eesti Füüsika Seltsiga. Viktoriini toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

 

Lisainfo: Ly Sõõrd, korraldaja ja projektijuht, 528 5484, ly.soord [ät] ut.ee;
Kaido Reivelt, koostööpartner ja füüsika e-õpiku esindaja, kaido.reivelt [ät] ut.ee

Maria Kristiina Prass
Tartu Ülikooli avalike suhete spetsialist
tel +372 737 5509
mob +372 5566 2832
e-post maria.prass [ät] ut.ee
www.ut.ee

Saksamaa suursaadik Physicumis

$
0
0

5. aprillil külastas TÜ füüsika instituuti Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Tallinnas Christoph Eichhorn. Härra suursaadik on Tartu ja ülikooliga hästi tuttav, seekordne tulek just füüsikute juurde oli ajendatud soovist näha lähemalt Eesti tippteadust.

TÜ füüsika instituudil on Saksamaa teadusasutustega väga mitmekülgne koostöö. Näiteks instituudi tahkiseteoreetikutel on Eesti-Saksa ühiste konverentside sari koos Max Plancki Tahkiseuuringute Instituudiga Stuttgartis ja Brandenburgi Tehnoloogiaülikooliga Cottbusis. TÜFI plasmafüüsikud on teinud pikalt koostööd Greifswaldi ülikooli ja Greifswaldis asuva Leibnizi Plasmateaduse Instituudiga madalatemperatuurse plasma fundamentaalsete uuringute alal ja osalenud koos rakendusuuringutes seoses plasma kasutamisega keskkonnakaitses (Interreg programmi projekt PlasTEP). Forschungszentrum Jülich on olnud instituudi koostööpartner EUROfusion programmis uurimaks plasma mõju reaktori seintele rahvusvahelises tuumafüüsika megaprojektis ITER. Samuti on TÜFI koostöös Garchingis asuva Max Plancki Plasmafüüsika instituudiga uurinud sealse tokamak reaktori seinte koostist. Saksamaa Kiirguskaitse Ametiga on sidemed läbi üleeuroopalise kiirguskaitse uuringute programmi CONCERT.

Väikesel ringkäigul insitutudi laborites pakkus pakkus suursaadikule erilist huvi füüsika instituudi kiletehnoloogia labori koostöö maailma ühe suurima gaasifirmaga, milleks on Saksa keemiahiid Linde AG. TÜ materjaliteadlased on loonud seadme prototüübi, millega on võimalik katta gaasiballoonide sisepinnad üliõhukese nanomaterjaliga, mis balloonide korrosiooni olulisel määral vähendab. Nüüd on töö jõudnud järku, kus ettevõte viib Saksamaal läbi katsetusi, et Tartus loodud prototüübist arendada välja tööstuse jaoks sobilikus mõõdus ja omadustega seade.

Füüsika instituudis töötab hetkel erinevates töörühmades viis Saksamaalt pärit teadlast, kel oli samuti meeldiv võimalus härra suursaadikut tervitada.

Koostöö võimalused ja vahendid Saksamaaga pole sellega kaugeltki ammendatud. Näiteks tõi Christoph Eichhorn välja, et DAAD programmi raames võiks Eesti osakaal nii üliõpilaste kui teadlaste vahetuseks Saksamaaga olla tublisti suurem ning kõik head soovitused on teretulnud, kuidas nende stipendiumite infot potentsiaalsete huvilisteni paremini viia.

Instituudis nähtu ja kuuldu viis suursaadiku ühtlasi mõttele, et kui saatkonna otsesel või kaudsel vahendusel tuleb ütleme kahepäevasele visiidile Eestisse Saksa poliitikute, ärimeeste või ettevõtjate delegatsioon, siis Tallinnast väljasõidul ei peaks ainult külastama ajaloolisi mõisaid ja looduskauneid paiku, vaid palju huvi pakuks ka tutvumine tegevusega Tartu Ülikooli loodusteaduste kaasaegsetes hoonetes.

 

 

Ühispilt, vasakult: Laur järv, Marco Kirm, Christoph Eichhorn, Manuel Hohmann, Toomas Plank, Chrisitain Pfeifer, Stefan Groote.

 

 

Kiletehnoloogia labori insener Lauri Aarik räägib suursaadik Christoph Eichhornile koostööst Saksa suurfimaga Linde AG.

 

Peeter Müürsepp 100

$
0
0

Teisipäeval 17. aprillil 2018 kell 16.15 toimub Physicumi auditooriumis A101 teoreetilise füüsika seminar tähistamaks teadusloolase, ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi esimese teadussekretäri Peeter Müürsepa sajandat sünniaastapäeva.

Kava:

Piret Kuusk. Peeter Müürsepa elu ja töö

Peeter Müürsepp (noorem). Saksamaal ja Saksamaa vastas: valitud seiku isa elukäigust

Sõnavõtud

Kell 17.45 kohvilaud

Peeter Müürsepp (21. märts 1918 – 3. november 1999) oli ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi esimene teadussekretär (16. okt 1952 – 1. dets 1963), hiljem teoreetilise füüsika labori vanemteadur. Kaitsnud kandidaadikraadi teoreetilises mehaanikas 1962, pöördus tema huvi teaduse ajaloole. Tema suureks teeneks on kirjalike ja suuliste andmete ülesotsimine Naissaarelt pärit kuulsa teleskoobiehitaja ja Schmidti kaamera leiutaja Bernhard Schmidti (1879-1935) kohta, kellest ta avaldas artikleid eesti, vene, inglise ja prantsuse keeles ning neli raamatut eesti, vene ja saksa keeles. Tähelepanuväärne on ka viiest eestikeelsest raamatust koosnev seeria kuulsatest matemaatikutest, mis katab matemaatika ajaloo 17.-20. sajandil. Ta võttis osa rahvusvahelistest teadusajaloo kongressidest Varssavis ja Krakovis (1965), Pariisis (1968), Moskvas (1971), Edinburghis (1977); rahvusvahelistest Leibnizi kongressidest Hannoveris (1972 ja 1977) ning esines ettekandega, ainsana Nõukogude Liidust, Greenwichi astronoomia observatooriumi 300 aasta juubelile pühendatud rahvusvahelisel sümpoosionil Londonis 1975. Oma elu viimasel aastakümnel, kui oli füüsikainstituudist pensioneerunud, avaldas ta seitse artiklit ajakirjas Akadeemia, mis käsitlesid matemaatika uusaegset ajalugu ja mitmete matemaatikaharude tähendust.

Teema: 

Füüsika instituudi teadlased fosfooride uuringute esirinnas

$
0
0

TÜ füüsika instituudi teadlased esinesid maailma ainsal ainult fosfooride uuringutele pühendatud  rahvusvahelisel konverentsil „Phosphor Global Summit 2018“

Juba 15. korda leidis aset „Phosphor Global Summit 2018“ konverents (toimus 13.-15. märtsil San-Diegos, USAs), mis on ainukene rahvusvaheline ainult fosfooride uuringutele pühendatud teadus-tehnoloogia sündmus kogu maailmas. See tõi kokku üle 200 eksperdi nii akadeemilistest ringkondadest kui ka tööstuse esindajaid üle kogu planeedi. Selle konverentsi teeb eriliseks asjaolu, et ettekannetega on kaetud valgustustööstuse kogu tehnoloogia ja tootmisahel – alates fosfooride lähtematerjalidest ning nende tehnoloogiast, valgusdioodide ja fosfooride arendamisest kuni valmisseadmeteni ja tulevikulahendusteni. Ettekannetega esinesid enamik juhtivaid valgustustööstusega seotud korporatsioone ja ettevõtteid nagu Nichia, Samsung, Osram, General Electrics, Philips Lighting, LumiLeds ja palju teised. Nemad tutvustasid oma nägemust tulevikutrendidest ja uusimaid tehnoloogia arengusuundi.

Nagu ikka, tutvustati sellel konverentsil uusi fosfoore, mis parandavad värvide kvaliteeti nii LED valgustites kui ka projektsioonisüsteemides, mida järjest enam kohtab spordiväljakutest kuni ostu- ja vabaajakeskusteni. Üha rohkem pööratakse tähelepanu valgustuse mõjule inimese heaolutunde loomisel nii töö- kui ka mistahes muus keskkonnas. Kokkuhoid ei alga mitte ainult elektrikulust, vaid inimeste suurem tööviljakus aitab kompenseerida valgustussüsteemidesse tehtud investeeringud. Autotööstus kasutab juba laialdaselt LED valgusteid, kuid üha rohkem arendusi on suunatud laseritel baseeruvatele valgusallikatele. Uued tehnoloogilised lahendused nii sensoorika kui klassikalise valgustuse osas on vajalikud ka uuele isejuhtivate sõidukite põlvkonnale.

Tartu Ülikooli füüsika instituut panustas otseselt sellesse konverentsi. Professorid Mikhail G. Brik ja Marco Kirm olid kutsutud ettekandjad. Prof. Brik esines teemal „Mn4+ Zero Phonon Line Intensity and Phosphor Luminosity“, mis on eriti aktuaalne valgete valgusdioodide värvikvaliteedi parandamiseks punases spektriosas. Prof. Kirm esines „Phosphor Materials at High Drive“ sessioonil  teemal „A Systematic Study of Mn4+ Luminescence in Silicate, Gallate and Germanate Garnets for Phosphor-converted (pc) LED Applications”. See andis süstemaatilise ülevaate, kuidas materjalide koostise muutmine mõjutab Mn4+ iooni kiirgust erinevates silikaatides, gallaatides ja germanaatides ning mõjutab selle kiirguse temperatuurset kustumist.  Need uuringud olid viidud läbi koostöös partneritega Münsteri rakendusülikoolist (Saksamaa) ja Lebedevi Füüsika Instituudist Moskvas (Venemaa) projekti „NANO-LED“, mida kordineerib Euroopa ERA-NET-RUS-Plus ühisprogramm ja millega seotud TÜ FI uurimisgrupi tegevust rahastas Eesti Teadusagentuur. Mõlemad ettekanded koos järgnenud elava diskussiooniga võeti hästi vastu.

„Kas akadeemilised teadlased peaksid osalema eelkõige tööstusele suunatud konverentsidel? Kahtlemata, sest see on koht, kus on võimalik leida uusi tehnoloogiaalaseid koostööpartnereid ning samuti saab värskeima ülevaate, kuhu mingi tehnoloogiaharu suundub. Seega saab vastuse küsimusele, kuhu ja milliste füüsika ja materjaliteaduse probleemide lahendamisele panustada,“  leidis Prof. Kirm. Samuti on oluline veel rõhutada, et selliste konverentside raames on võimalik sillutada meie noorte kolleegide teed tähtede suunas. Nii mitmedki firmad on huvitatud andekatest üliõpilastest ja doktorantidest ning pakuvad neile stažeerimisvõimalust oma uurimiskeskustes.

M. Kirm tänab Baltic-American Freedom Foundation (BAFF) eraldatud stipendiumi eest, mis toetas koostöö arendamist Ameerika uurimisasutuste ja ülikoolidega ning osavõttu „Phosphor Global Summit 2018“ konverentsist.

Lisainfo: Marco Kirm, 737 4629, marco.kirm [ät] ut.ee.


 

Tahkiseteooria konverents Tartus

$
0
0

28. aprillist 1.maini toimub Tartus rahvusvaheline tahkiseteooria konverents “VI International Symposium on Strong Nonlinear Vibronic and Electronic Interactions in Solids”. Ettekannete teemadeks on kristallvõrede mittelineaarne dünaamika, tugevalt korreleeritud magnet- ja elektronsüsteemid, tahkisespektroskoopia ja mittelineaarne kvantoptika.

Konverentsi korralduskomitee juht on TÜ erakorraline vanemteadur, akadeemik prof. Vladimir Hižnjakov. Rahvusvahelise korralduskomitee liikmed on prof. Reinhard K. Kremer (Max Plancki Instituut, Stuttgart, Saksamaa) ja prof. Götz Seibold (Brandenburgi Tehnikaülikool, Cottbus, Saksamaa). Konverentsisari on alguse saanud Eesti ja Saksamaa tahkiseteoreetikute koostööst, millega seoses on toimunud regulaarsed rahvusvahelised teaduskohtumised alatest aastast 2008.

Konverentsi toetavad TÜ füüsikainstituut, Max Plancki Instituut (Stuttgart, Saksamaa), Brandenburgi Tehnikaülikool (Cottbus, Saksamaa) ja Tartu Linnavalitsus.

Rohkem infot on konverentsi kodulehel https://ttl.ut.ee/ws18/.

Valimiskogu valib täna Tartu Ülikoolile uue rektori

$
0
0

Neljapäeval, 26. aprillil kell 12 koguneb Tartu Ülikooli aulasse 263-liikmeline valimiskogu, et valida ülikoolile järgmiseks viieks aastaks rektor.

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ja neurokirurgia professor Toomas Asser. Margit Sutrop on ülikooli eetikakeskuse juhataja, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, rektoraadi liige ning Academia Europaea liige. Toomas Asser on Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja, ülikooli nõukogu liige ja Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Professor Sutropi esitas rektorikandidaadiks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna nõukogu ning professor Toomas Asseri kandidatuuri seadis üles meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu. Mõlemat kandidaati toetavad nii loodus- ja täppisteaduste valdkonna kui ka sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu.

„Mulle teeb heameelt, et Margit Sutrop ja Toomas Asser on olnud oma seisukohti tutvustades väga aktiivsed,“ sõnas valimiskomisjoni esimees Hannes Kollist, viidates kandidaatide ülesastumisele meedias ja kohtumistele ülikooliperega. Ta lisas, et rektorikandidaatide tutvustamist kroonib teisipäeva, 24. aprilli õhtul kell 20 Tartu Ülikooli aulast Eesti Televisiooni otse-eetrisse minev väitlussaade „Foorum“.

„Meil on rektori ametikohale kaks väga tugevat kandidaati. Ma olen lootusrikas, et kõik valimiskogu liikmed tunnetavad sündmuse tähtsust ja tulevad neljapäeval valima,“ rääkis Kollist.

263-liikmelisse valimiskogusse kuuluvad Tartu Ülikooli nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning need professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole valimiskogu koosseisust. Seega vajab tulevane rektor vähemalt 132 poolthäält. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole valimiskogu liikmetest.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Kui aga kandidaadid saavad esimeses voorus võrdse arvu hääli, siis järgmisse vooru pääseja loositakse. Kui ka viimases hääletusvoorus ei saa kandidaat vajalikku arvu poolthääli, jääb rektor valimata.

Valimiskogu valib rektori viieks aastaks. Rektori ametiaeg algab 1. augustil 2018. Loe rektori valimistest lähemalt.

Otseülekannet rektori valimistest saab vaadata aadressil www.uttv.ee.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, 737 4814

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Tartu Ülikooli rektoriks valiti professor Toomas Asser

$
0
0
Toomas Asser. Foto: Andres Tennus

Täna, 26. aprillil 2018 valis 263-liikmeline valimiskogu 187 häälega Tartu Ülikooli rektoriks neurokirurgia professori Toomas Asseri.

Valimiskogusse kuulusid TÜ nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid. Täna Tartu Ülikooli aulas toimunud valimiskoosolekul jagati valimiskogu liikmetele välja 218 hääletussedelit. Hääletuskastis oli 218 sedelit. Toomas Asseri poolt hääletas 120 ja tema vastaskandidaadi, praktilise filosoofia professori Margit Sutropi poolt 95 valimiskogu liiget. Märgistamata oli kolm sedelit, rikutud sedeleid ei olnud.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Seega pääses teise hääletusvooru Toomas Asser.

Teises voorus jagati välja 214 sedelit, hääletuskastis oli 212 sedelit. Valituks saamise eelduseks oli, et kandidaadi poolt hääletab üle poole valimiskogu koosseisust ehk vähemalt 132 valimiskogu liiget. Toomas Asseri poolt hääletas 187 valimiskogu liiget.

Professor Toomas Asser ütles enne valimiskoosoleku algust peetud lühikeses sõnavõtus, et on valmis pühendama järgmised viis aastat Tartu Ülikooli teenimisele. „Olen siinsamas ülikooli aulas andnud arstivande kogu eluks, mida olen nüüdseks ligi neljakümne aasta vältel vääramatult järginud. Olen valmis andma ka rektorivande, et olla rektor teie kõigi jaoks,“ sõnas Asser.

Toomas Asser on sündinud 14. juulil 1954 ja lõpetanud 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Aastal 1987 kaitses ta Moskvas meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga „Aju verevoolu regulatsiooni küsimused ja stereotaktilised operatsioonid originaalse termokauteri kasutamisega“. Alates 1995. aastast on Toomas Asser Tartu Ülikooli neurokirurgia professor ja alates 1996. aastast Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja. 2011. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

Täna valitud rektor astub ametisse 1. augustil 2018.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, hannes.kollist [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 


Tartu Ülikool on uue Euroopa parim ülikool

$
0
0
Tartu Ülikooli peahoone. Foto: Andres Tennus

Briti ajakiri Times Higher Education (THE) avalikustas eile nn uue Euroopa ülikoolide värske edetabeli (THE New Europe ranking), kus esikoha on hõivanud Tartu Ülikool. THE seab pingeritta pärast 2004. aastat Euroopa Liiduga ühinenud 13 riigi 53 parimat teadusülikooli.

Tartu Ülikoolile järgnevad kaks Küprose ülikooli, Karli Ülikool Prahas ja viiendana Semmelweisi Ülikool Budapestis. Teise Eesti ülikoolina on edetabelisse mahtunud Tallinna Tehnikaülikool, mis on 18. kohal. Suurima arvu ülikoolidega (13) on edetabelis esindatud Tšehhi. Poolast on tabelis 12, Ungarist seitse ja Rumeeniast viis ülikooli.

„Tartu Ülikool ei keskendu oma arengukavas ja tegevustes edetabelikohtade tagaajamisele, kuid loomulikult on sellist hinnangut väga meeldiv lugeda,“ kommenteeris THE tulemust Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura. „See tähendab, et nii meie ülikoolis kui ka Eesti riigis on senine areng olnud kiirem kui mujal uues Euroopas.“

Samas tõdes Puura, et tugevate teadusülikoolide organisatsioonis The Guild, kuhu Tartu Ülikool 2016. aastast kuulub, on ülikooli sõnum olnud see, et Euroopa riikide jagamine vanadeks olijateks ja nn uueks Euroopaks on järjest tinglikum. „Pigem liigume Eestis ühes rütmis Põhjamaadega ja selles konkurentsis on meil veel pikk tee minna,“ rääkis ta.

Puura sõnul on Tartu Ülikooli edu taga tugev teadustöö, teaduspõhine õpe ja rahvusvahelistumine, mille aluseks on eelkõige konkurentsivõimelised rahvusvahelised õppekavad. Oluline on ka ühiskonna teenimine, sealhulgas ettevõtluskoostöö ja uusettevõtluse arendamine. „Kõige selle tagatis on omakorda Tartu linna elukeskkond ja tugevalt akadeemiline õhkkond,“ lisas Puura.

Pingerea koostamisel on THE võtnud aluseks sama metoodika, mida kasutab oma maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulusid, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise ulatust.

Ajakiri Times Higher Education on maailmas tunnustatumaid ülikoolide edetabelite koostajaid. Maailma ülikoolide edetabelit, mida THE alates 2004. aastast avaldab, peetakse maailma mainekaimaks ja objektiivseimaks pingereaks, milles on teadusülikoole kõrvutatud kõigi peamiste tegevusalade alusel.

Lisainfo: Lauri Randveer, Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 737 5510, lauri.randveer [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Valimiskogu valib täna Tartu Ülikoolile uue rektori

$
0
0

Neljapäeval, 26. aprillil kell 12 koguneb Tartu Ülikooli aulasse 263-liikmeline valimiskogu, et valida ülikoolile järgmiseks viieks aastaks rektor.

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ja neurokirurgia professor Toomas Asser. Margit Sutrop on ülikooli eetikakeskuse juhataja, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, rektoraadi liige ning Academia Europaea liige. Toomas Asser on Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja, ülikooli nõukogu liige ja Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Professor Sutropi esitas rektorikandidaadiks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna nõukogu ning professor Toomas Asseri kandidatuuri seadis üles meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu. Mõlemat kandidaati toetavad nii loodus- ja täppisteaduste valdkonna kui ka sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu.

„Mulle teeb heameelt, et Margit Sutrop ja Toomas Asser on olnud oma seisukohti tutvustades väga aktiivsed,“ sõnas valimiskomisjoni esimees Hannes Kollist, viidates kandidaatide ülesastumisele meedias ja kohtumistele ülikooliperega. Ta lisas, et rektorikandidaatide tutvustamist kroonib teisipäeva, 24. aprilli õhtul kell 20 Tartu Ülikooli aulast Eesti Televisiooni otse-eetrisse minev väitlussaade „Foorum“.

„Meil on rektori ametikohale kaks väga tugevat kandidaati. Ma olen lootusrikas, et kõik valimiskogu liikmed tunnetavad sündmuse tähtsust ja tulevad neljapäeval valima,“ rääkis Kollist.

263-liikmelisse valimiskogusse kuuluvad Tartu Ülikooli nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning need professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole valimiskogu koosseisust. Seega vajab tulevane rektor vähemalt 132 poolthäält. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole valimiskogu liikmetest.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Kui aga kandidaadid saavad esimeses voorus võrdse arvu hääli, siis järgmisse vooru pääseja loositakse. Kui ka viimases hääletusvoorus ei saa kandidaat vajalikku arvu poolthääli, jääb rektor valimata.

Valimiskogu valib rektori viieks aastaks. Rektori ametiaeg algab 1. augustil 2018. Loe rektori valimistest lähemalt.

Otseülekannet rektori valimistest saab vaadata aadressil www.uttv.ee.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, 737 4814

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Keskkonnafüüsikud said jälile viisile, kuidas metsad ise vihma tekitavad

$
0
0
Foto: Juho Aalto
Tartu Ülikooli ja Helsingi Ülikooli teadlased on avastanud männimetsade võime paisata õhku osakesi, mis soodustavad vihmapilvede teket. Selgemaks saanud molekulaarsed mehhanismid aitavad paremini mõista atmosfääriprotsesse ja inimmõju kliimale. 
Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika vanemteaduri Heikki Junnineni sõnul on avastus väga oluline selleks, et mõista atmosfääriprotsesse, mis on seotud osakeste ja pilvepisarate tekkega. „Pilved reguleerivad planeedi energiabilanssi ja selle kaudu kliimat. Paljude osakeste, nagu ka pilvepisara tuumakeste tekkeprotsesse avastatakse alles praegu,“ tõdes ta.
Atmosfääriprotsesse ja pilvede teket mõjutavad märkimisväärselt õhumassides leiduvad osakesed, sealhulgas inimtekkelised vääveloksiidid. Teadlastele on pikka aega olnud teadmata, millised protsessid kulgesid inimmõjuta atmosfääris enne tööstusrevolutsiooni. Nüüdne uurimistöö annab aimu sellest, millist rolli mängisid neis protsessides parasvöötme okasmetsad.
„Nagu vihmametsadel nii on ka Eesti metsadel omadus tekitada endale vihma. Oleme avastanud põhjapoolkera parasvöötme metsade võime luua osakesi, mis tõusevad kõrgematesse õhukihtidesse, moodustavad seal pilvi ja, kui leidub piisavalt veeauru, tekitavadki vihma,“ rääkis Heikki Junninen. „Suure tõenäosusega valitses just see mehhanism enne inimtegevuse aktiveerumist, tööstuse plahvatuslikku arengut. Seega võiks meie avastust võrrelda uue fossiili leidmisega.“
Junnineni sõnul on avastatud mehhanism omane parasvöötme okasmetsale, seevastu parasvöötme sega- ja lehtmetsa kohta on andmed veel puudulikud. Leidub palju muid biotüüpe, mille rolli kliimat mõjutava komponendina ei ole piisavalt uuritud. Praegugi käib Tartumaal Järvseljal uuring parasvöötme segametsas kulgevate protsesside kohta.
Ajakirjas Science Advances avaldatud teadustöö on valminud Soomes SMEAR II atmosfääri uurimisjaamas koostöös Helsingi Ülikooliga.
 
Lisainfo: Heikki Junninen, Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika vanemteadur, 737 4774, heikki.junninen [ät] ut.ee
Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

In memoriam Henn Käämbre (19.03.1935 – 10.05.2018)

$
0
0

Eesti teadlaskonda on tabanud ränk kaotus. Neljapäeval, 10. mail, suri füüsik ja keelemees, Tartu linna aukodanik Henn Käämbre.

Henn Käämbre sündis 19. märtsil 1935. a Tallinnas. Ta lõpetas Tartu Ülikooli cum laude 1957 ning kutsuti tööle tollasesse Füüsika ja Astronoomia Instituuti. Tema pidevaks töökohaks on olnud praegune Tartu Ülikooli Füüsika Instituut, mille tänase näo kujundamisse on ta andnud oma panuse ka kauaaegse teadusdirektorina.

Henn Käämbre põhilised teadushuvid kuulusid tahkisefüüsika ja kiirgusfüüsika piirimaile, ta oli üks eksoelektronemissiooni teadussuuna rajajaid. 1987. a pärjati tema tööd Eesti riikliku teaduspreemiaga. Ta on käsitlenud ka mitmeid teaduse ajaloo lõike.

Henn Käämbre sulest on ilmunud töid igale maitsele – eriala-kolleegidele on ta kirjutanud enam kui 100 teadusartiklit, füüsikute riiulis on mahukad “Eesti-inglise-vene füüsika sõnaraamat” (1992) ja “Inglise-eesti füüsika sõnaraamat” (2002, mõlemad kahasse V.Korrovitsiga). Abiturientide laual on tema kirjutatud füüsikaõpik (1998) koos juurdekuuluva õpetajaraamatuga (2002). Kõigi füüsikahuviliste jaoks on ta koostanud kümnete viisi ENE ja EE artikleid ja populaarteaduslikke kirjutisi, mille tipuks on kahtlemata “Laseriraamat” (1978). Ja lõpuks need, kes füüsikast midagi kuulda ei taha, on saanud nautida tema täppisteadlaslikke tähelepanekuid-sõnavõtte meedias paljudelt elualadelt. Mahukas on olnud ka tema töö tõlkijana (18 raamatut inglise, vene, soome ja saksa keelest).

Laulva revolutsiooni ajal võttis ta agaralt osa tollastest üritustest, oli valitud Eesti Kongressi delegaadiks ja osales aktiivselt selle töös. Tartu muinsuskaitsepäeval 1988 pidas ta sütitava kõne, mida veel hulga hiljem hästi mäletati. Henn Käämbre oli Eesti Füüsika Seltsi asutajaliige ja auliige, Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Loodusuurijate Seltsi ning Eesti Muinsuskaitse Seltsi liige; Eesti teadlaste Liidu asutajaliige.

Leinavad kolleegid Tartu Ülikooli füüsika instituudist

 

Henn Käämbre ärasaatmine toimub laupäeval, 19. mail kell 14 Tartu Pauluse kiriku krüptist.

Teema: 

Vladimir Hižnjakov 80

$
0
0

25. mail saab 80 aastaseks TÜ füüsika instituudi tahkiseteooria labori vanemteadur akadeemik Vladimir Hižnjakov, kelle peaaegu kuus aastakümmet väldanud töö teoreetilise füüsika valdkonnas kuulub eriala klassikasse.

Juubilari arendatav teadusvaldkond on lai: tahkiste optilised omadused ja spektrid, eksitonid ja polaronid, kõrgtemperatuurne ülijuhtivus, mittelineaarne kvantoptika, klassikaline ja kvantdünaamika tahkistes. Tunnustatud saavutuseks teooria valdkonnas on optilise sekundaarkiirguse üldteooria, mis oli teoreetiliseks aluseks uue optilise nähtuse – kuuma luminestsentsi – avastamisel (1968). Esile tõstmist väärib tema panus kaasaja füüsika aktuaalse probleemi kõrgtemperatuurse ülijuhtivuse vallas: ühistöös saksa kolleegidega Stuttgarti Ülikoolist pakkus ta välja ühe võimaliku ülijuhtivuse mehhanismi. Kõrget rahvusvahelist tunnustust pälvinud teadustöö tulemused on avaldatud mitmesajas erialapublikatsioonis, mitmed neist on leidnud arvukat tsiteerimist. Akadeemik Hižnjakov on Tartu tahkiseteoreetikute koolkonna üks rajajaid, kelle tihe koostöö Füüsika Instituudi eksperimentaatoritega on oluliselt määranud spektroskoopiauuringute tulemuslikkust. Paralleelselt teadustööga Füüsika Instituudis on juubilar töötanud professorina ülikoolis – ligi 50 aastat, lugedes nii põhikursusi, nagu elektrodünaamika ja kvantmehhaanika, kui ka erikursusi kiirguse kvantteooriast, mittelineaarsest optikast ja Greeni funktsioonidest.

Vladimir Hižnjakov on vabariigi teaduspreemia ja elutööpreemia laureaat ning Valgetähe III järgu ordeni kavaler.

Tähistame juubilari sünnipäeva Physicumi auditooriumis A106, kus kõneleb professor Jaak Kikas. Järgneb kohvilaud fuajees. Ürituse algus on 25. mail kell 16:15.

Vaata Tartu Ülikooli demopäeva ettekandeid!

$
0
0

18. mail toimus Tartu Ülikooli vastavatud raamatukogus TÜ demopäev, kus teadlased ja tudengid esitlesid ettevõtjatele uusi tehnoloogiaid, teaduspõhiseid teenuseid ja äriideid. Vaata videost kõiki demopäeva ettekandeid ja lühikõnesid.

Teema: 

Tartu Ülikool maksab doktorantidele uuest õppeaastast tulemusstipendiumi

$
0
0

Alates 1. septembrist 2018 hakkab Tartu Ülikool maksma doktorantidele tulemusstipendiumi suurusega 400 eurot kuus.See lisandub riigi makstavale doktoranditoetusele ning aitab sajaprotsendiliselt õppekava täitvale doktorandile tagada 2018/2019. õppeaastal sissetulekuks 1060 eurot kuus.

Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil selgitas, et tulemusstipendiumi maksmise eesmärk on võimaldada doktorantidel keskenduda täielikult õpingutele. Selle tulemusena ootab ülikool ka doktoriõppe lõpetamise tõhususe paranemist. „Paljud doktorandid käivad normaalse sissetuleku nimel õpingute kõrvalt tööl, ent see lükkab lõpetamise kaugemale tulevikku,“ rääkis Vassil. „Tulemusstipendiumi loomise ajend on asjaolu, et riik ei ole täitnud lubadust tagada 2018. aasta riigieelarvest doktorantidele poole suurem sissetulek. Rektoraadi ja nõukogu ettepanekul võtame selle puudujäägi ajutiselt ülikooli kanda. Kindlasti jätkame koostööd ka Vabariigi Valitsusega, et leida lahendus doktorantide sissetuleku suurendamiseks riigieelarvest.“

Tulemusstipendiumi maksmist toetab Tartu Ülikool kuni 2020. aastani oma kesksest eelarvest ning meetme tõhusust ja vajalikkust kaalutakse kord aastas. Tulemusstipendiumi on kuni 48 kuu jooksul õigus saada doktorandil, kes vastab järgmistele tingimustele:

  • õpib täiskoormusega õppes;
  • ei viibi akadeemilisel puhkusel;
  • tema õppeaeg ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, st ta ei õpi pikendusaastal;
  • ta ei täida ülikooli töölepingu alusel selliseid tööülesandeid, mis toetavad tema õpinguid. See tingimus ei laiene esimese aasta doktorandile, kes ei ole läbinud atesteerimist;
  • ta on esimese aasta doktorant, kes ei ole veel läbinud atesteerimist või doktorant, kes on atesteerimistulemuste kohaselt täitnud õppekava sajaprotsendiliselt.

Doktorandi tulemusstipendiumi maksmist reguleerib stipendiumi ja õppetoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord (TÜ senati määrus 25. maist 2018).

Lisainfo: Anneli Saro, TÜ õppeprorektor, 5557 5657, anneli.saro [ät] ut.ee


Ülikooliastuja valikute lihtsustamiseks on valminud erialade kompass ERKO

$
0
0
Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi abituriendid Liis Marii Valeika (vasakul) ja Anette Jaani. Foto: Mari-Liis Pintson

Tartu Ülikool on töötanud välja erialade kompassi ERKO, mis aitab koolilõpetajal leida edasiõppimiseks sobiva eriala ja suurendab teadlikkust Tartu Ülikooli õppekavadest.

Kui Eesti elanike seas populaarseks saanud valimiskompass aitab leida endale valimiste eel maailmavaateliselt sobiva erakonna, siis ERKO näitab teed haridusvaldkonnas.

„Kuna Tartu Ülikoolis on bakalaureuseõppes ligikaudu 60 eriala, otsustasime tulla gümnaasiumilõpetajatele valiku tegemisel appi. Loodame, et erialade kompass aitab valikuvõimalusi avardada ning suunab noore inimese tutvuma ka nende erialade ja võimalustega, mis olid seni tema huviorbiidist välja jäänud,“ rääkis Tartu Ülikooli kantsler Meelis Luht.

Kuigi äsja valminud erialade kompass ei asenda kogenud karjäärinõustajaid, paneb testi küsimustele vastamine tulevase sisseastuja mõtlema sellele, millised eluvaldkonnad ja erialad võiksid talle sobida.

Meelis Luht lisas, et ülikool arendab erialade kompassi edasi nii, et sellest saaks karjäärivalikul sama oluline abiline, kui on valimiste eel valijakompass. „Ka ERKO õpib. Tulevikus suudab ta anda kindlasti veelgi rohkem ja täpsemaid soovitusi,“ sõnas Luht.

ERKO loomisele aitasid kaasa ka gümnasistid ise. Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi abituriendid Liis Marii Valeika ja Anette Jaani tunnistasid erialade kompassi küsimustele vastamise järel, et ERKO soovitused langesid kokku sellega, millistele erialadele nad olid ka ise mõelnud. Näiteks Anette Jaanil soovitas ERKO leida kutsumuse meditsiiniteaduste valdkonnast. „Arstiks õppimine on asi, millele olen mõelnud küll,“ tõdes Jaani.

„Paljudel mu sõpradel ei ole veel aimugi, mida nad õppida tahaksid, ja see test näitab neile suuna kätte. Küsimused annavad mõtlemisainet ja võib-olla isegi tutvustavad mõnda sellist eriala, millest nad varem kuulnud ei olnud,“ rääkis Liis Marii Valeika. Tema enda mõtteis mõlguvad ajakirjandus- või politoloogiaõpingud ja ka ERKO soovitas tal õppida ühiskonnateaduseid.

Läinud nädala lõpus avatud erialade kompassi küsimustele on vastanud juba üle 3000 inimese. Noortel on praegu veel veidi aega enda tulevikueriala kaaluda, sest Tartu Ülikooli astumine algab 20. juunil. Seega tasub enne seda vastata ERKO küsimustele ja saada soovitusi erialavalikuks.

Lisainfo: Karin Kustavus, TÜ turunduse peaspetsialist, 5621 1461, karin.kustavus [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee

 

Peatselt saab hakata esitama sisseastumisavaldusi

$
0
0

Vähem kui kuu aja pärast, 20. juunil, saab hakata esitama avaldusi Tartu Ülikooli õppima asumiseks. Seni tasub tutvuda õppekavade ja sisseastumistingimustega, et valida välja kõige paeluvam eriala.

Olulised kuupäevad bakalaureuse- ja magistriõppesse astujatele

  • 20. juunist 1. juulini saab SAIS-i kaudu esitada avaldusi
  • 13. juulil avalikustatakse vastuvõetute nimekirjad
  • 16. juuliks tuleb vastuvõetuil kinnitada õppima tuleku soov
  • 15. juunini võetakse vastu avaldusi doktoriõppesse astumiseks. Viimased vastuvõtuotsused tehakse hiljemalt 6. juulil.

Eelmisel aastal esitati Tartu Ülikool 12 307 sisseastumisavaldust. Õpinguid alustas 3976 uut üliõpilast: kõrghariduse esimesel astmel 2394 (60%), magistriõppes 1405 (35%) ja doktoriõppes 177 üliõpilast (5%).

Ühel õppeastmel õppimiseks saab esitada kuni kaks avaldust. Nende hulka loetakse ka ülikooli Pärnu ja Narva kolledžisse ning Viljandi kultuuriakadeemiasse kandideerimise avaldused.

Info selle kohta, mitu inimest eelmisel aastal TÜ õppekavadele kandideeris ja kui suur oli konkurss, on vastuvõtutatistika lehel.

Sisseastumisinfoga saab kursis olla, kui tellida endale Tartu Ülikooli sisseastumise infokiri.

Baltimaade ülikoolid ühendasid CERN-i tegevusteks jõud

$
0
0
Foto: cds.cern.ch
Eesti, Läti ja Leedu ülikoolid sõlmisid koostööleppe ning asutasid Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) Baltimaade töörühma. Sellega avaneb Eesti ülikoolide magistrantidel ja doktorantidel võimalus teha uurimistööd maailma juhtivas osakestefüüsika teaduskeskuses.
28. mail Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskus (European Center for Nuclear Research, CERN) sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum on ainulaadne, sest seni pole ükski teine riikide rühm sõlminud CERN-iga ametlikku lepet koostöö tihendamiseks.
Vast loodud koostöögrupi üks esimesi ülesandeid on luua osakestefüüsika ja kiirenditehnoloogia rahvusvaheline magistri- ja doktoriõppe programm, et hakata andma haridust, mis on vajalik tööks CERN-i teadustaristuga. Programm ühendab fundamentaal- ja rakendusteaduse aspektid ning annab üliõpilastele praktilise kogemuse CERN-is kohapeal.
Koostöögrupi esimees on Riia Tehnikaülikooli professor ja CERNi teadustöö assistent Toms Torims, aseesimees Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudi (Eesti) asedirektor Mario Kadastik.
Kadastiku sõnul on Baltimaade koostöögrupi loomine signaal nii CERNi juhtkonnale kui Balti riikide poliitikutele, et siinsed teadus- ja arendusasutused on väga huvitatud koostööst CERNiga. „Näeme selles suurt potentsiaali kaasata koostöösse lisaks teadusasutustele ka Balti regiooni tööstust ning suurendada tudengite huvi reaalteaduste vastu,“ rääkis Kadastik. Ta lisas, et CERN-i Baltimaade töörühm ei ole loodud ainult teaduskoostöö edendamiseks, vaid ka innovatsiooni ja tööstussuhete arendamiseks ning  ühiste poliitiliste huvide eest seismiseks. Samuti saab Eesti CERN-i täisliikmena oma huvide eest paremini seista.
CERN-i Baltimaade koostöögruppi kuuluvad Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Riia Tehnikaülikool, Läti Ülikool, Riia Stradiņši Ülikool, Kaunase Tehnikaülikool ja Vilniuse Ülikool.
Järgmine kord kohtub koostöögrupp septembrikuus Tallinnas.
CMS eksperimendi detektorid CERNi hadronite põrgutis. Siin toimuvad osakestefüüsika ühed tähtsaimad eksperimendid. Foto: Randel Kreitsberg
 
Lisainfo:
Mario Kadastik, KBFI asedirektor, 5037434, mario.kadastik [ät] kbfi.ee
Kristjan Vassil, Tartu Ülikooli teadusprorektor, 737 5610, kristjan.vassil [ät] ut.ee
Renno Veinthal, TTÜ teadusprorektor, 620 2005, renno.veinthal [ät] ttu.ee

 

Lõputööde kaitsmised ja lõpuaktused

$
0
0

Lõputööde kaitsmised füüsika instituudis

  • Füüsika eriala bakalaureusetööde kaitsmised toimuvad 7. ja 8. juunil:  ajakava ja tööd
  • Füüsika eriala magistritööde kaitsmised toimuvad 11. juunil: ajakava ja tööd
  • Materjaliteaduse eriala bakalaureusetööde kaitsmised toimuvad 11. juunil: ajakava
  • Materjaliteaduse eriala magistritööde kaitsmised toimuvad 8. juunil: ajakava

Lõpuaktused loodus- ja täppisteaduste valdkonnas

  • Bakalaureuseõpe, 20. juunil kell 16 ülikooli aulas
  • Magistriõpe, 20. juunil kell 14 ülikooli aulas

 

Teema: 

Veebiseminaril saab esitada küsimusi ülikooli astumise kohta

$
0
0

15. juunil kell 11 toimub Tartu Ülikooli sisseastumise veebiseminar, kus korratakse üle kõige olulisem info sisseastumise kohta, jagatakse nõuandeid eriala valiku tegemiseks ja vastatakse osalejate tekkinud küsimustele.

Seminaril saab muu hulgas teada:

• kuidas valida õige eriala,

• milline on sisseastumise ajakava,

• mis on SAIS ja kuidas seal avaldusi esitada,

• millised dokumendid tuleb sisseastujal esitada,

• millised on vastuvõtutingimused,

• kes saab ülikooli astuda eritingimustel,

• kuidas arvutab kalkulaator konkursipunkte,

• millal teeb ülikool vastuvõtuotsused,

• mida tuleb veel jälgida sisseastumisperioodil.

Sisseastumise vebinar kestab umbes 45 minutit.

Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, kohtade arv on piiratud. Registreeru hiljemalt 14. juunil siin.

Viewing all 515 articles
Browse latest View live