Tartu Ülikool tunnustas ülikooli suure medaliga TÜ füüsika instituudi biofüüsika labori juhatajat ning molekulaar- ja rakubioloogia instituudi biofüüsika ja taimefüsioloogia õppetooli juhatajat, professor akadeemik Arvi Freibergi, kes 28. juunil sai 70 aastaseks. Neil päevil tähistas rahvusvahelise konverentsiga oma 30. sünniaastat ka Arvi Freibergi poolt üles ehitatud biofüüsika labor.
Arvi Freiberg on sündinud 28. juunil 1948. aastal. 1971. aastal lõpetas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi cum laude. Seejärel asus ta tööle TA Füüsika Instituuti, kus läbis erinevad ametikohad: insener, nooremteadur, vanemteadur, teadusdirektor ja direktor (1989-1995). Aastail 1996–2002 oli külalisteadurina USA-s, Arizona osariigi ülikoolis ning aastail töötas 2009-2010 samas külalisprofessorina. 2003. a. valiti ta molekulaar- ja rakubioloogia instituudi taimefüsioloogia professoriks (aastast 2008 biofüüsika ja taimefüsioloogia professor). Ühtlasi töötab ta füüsikainstituudis biofüüsika labori juhatajana.
Arvi Freiberg kaitses 1976. aastal kandidaadikraadi teemal, mis käsitles elektron-foononinteraktsiooni iseärasusi ja defektide mõju leelishalogeniidkristallide molekulaar-tsentrite spektritele ning 1986. aastal füüs.-mat. doktori kraadi (NL) teemal, mis käsitles ülikiireid relaksatsiooniprotsesse molekulaarsetes tihksüsteemides. Tema teadustöö põhisuunad ongi sealtpeale seotud fotosünteesi ja energiamuundumisprotsesside uurimisega bioloogilistes molekulides ja -süsteemides. Sel alal on ta kujunenud rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdiks, millest annab tunnistust ka tema valimine Euroopa esindajaks Rahvusvahelises Fotosünteesi Uurimise Ühingus, Rahvusvahelise Fotosünteesikomitees Ida- ja Kesk-Euroopat esindavaks liikmeks, töö paljude rahvusvaheliste konverentside korralduskomiteedes ning neis pooleteisesaja tellitud ja plenaarettekannete pidamine. Temalt on ilmunud teadustöid üle 200 nimetuse, sh kõrgelt tsiteeritavates teadusajakirjades nagu Nature ja Nature Communicatins. Tema h-indeks on 33 Web of Science andmetel. Tema juhendamisel on kaitstud 8 doktoritööd, praegu juhendab ta ühte doktoranti. Samuti on ta juhendanud või juhendab seitset järeldoktorit, neist 5 välismaalt. Arvi Freiberg on saanud arvukalt välisgrante ja ‑stipendiume ning olnud paljude omamaiste uurimisteemade ning ‑grandiprojektide juhiks. Bioloogiatudengitele loeb kaht põhikursust: "füüsika alused" ja "bioloogiline füüsika". Kokkuvõttes on Arvi Freiberg arendanud Tartu Ülikoolis välja molekulaarse biofüüsika suuna ning taganud selle jätkusuutlikkuse.
Arvi Freiberg on oluliselt panustanud administratiivtegevusse. Lisaks tööle FI direktsioonis ning ka näiteks Tallinna Tehnikaülikooli Kuratooriumi esimehena ja Tartu Teaduspargi nõukogu esimehena eelmisel sajandil on ta aastatel 2009-2011 olnud liikmena Tartu Ülikooli nõukogus, Tartu Ülikooli akadeemilises komisjonis, TÜ LOTE nõukogus, TÜ LOTE valitsuses ning Eesti esindajaks ESF COST D35 juhtkomitees, ka olnud ETF täppisteaduste komisjoni esimees. Aastast 2003 praeguseni MRI nõukogu liige. Lisaks teadus- ja õppetööle on ta panustanud teaduse populariseerimisse arvukate artiklite ning loengutega, aga ka "Horisondi" toimetuskolleegiumi liikmena.
Rahvusvaheline konverents
“30 Years of Biophysics in Tartu Institute of Physics. Peeking Behind the Horizon”
Tartu tähetornis, 30. juunil 2018, algus kell 9:00
- Welcoming words Peeter Burk (Dean, Faculty of Science and Technology) and Toomas Plank (Director, Institute of Physics)
- Arvi Freiberg (Tartu University, Estonia): Introduction
- Villy Sundström (Lund University, Sweden): 40 Years of Ultrafast - from Bell Labs to Lund via Umeå
- Wolfgang Lubitz (MPI for Chemical Energy Conversion, Germany): Mechanism of Water Oxidation in Photosystem II
- Gyözö Garab (Biological Research Center, Szeged, Hungary): Panta Rhei. Fine-tuning of the Structure and Function of Oxygenic Photosynthetic Machineries
- Steven G. Boxer (Stanford University, USA): Electric Fields in Proteins: Carotenoids in LHII, Enzyme Active Sites and the Reaction Center
- Avigdor Scherz (Waitzmann Institute, Israel): Reaction Centers: from Photosynthesis to Cancer Therapy, Approvals.
- Leonas Valkunas (Vilnius University, Lithuania) Mechanisms of Adaptation Ability of Photosystem II
- Richard Cogdell (Glasgow University, Great Britain): Information from Gene-deletion Mutants of Rps. Palustris
- Gediminas Trinkunas (Center for Physical Sciences and Technology, Lithuania): Modeling of Light Harvesting in Photosynthesis.
- Rienk van Grondelle (Free University of Amsterdam, The Netherlands) The Quantum Origin of Photosynthesis
- Tõnu Pullerits (Lund University, Sweden): Weak Interaction and Delocalization.