25. mail saab 80 aastaseks TÜ füüsika instituudi tahkiseteooria labori vanemteadur akadeemik Vladimir Hižnjakov, kelle peaaegu kuus aastakümmet väldanud töö teoreetilise füüsika valdkonnas kuulub eriala klassikasse.
Juubilari arendatav teadusvaldkond on lai: tahkiste optilised omadused ja spektrid, eksitonid ja polaronid, kõrgtemperatuurne ülijuhtivus, mittelineaarne kvantoptika, klassikaline ja kvantdünaamika tahkistes. Tunnustatud saavutuseks teooria valdkonnas on optilise sekundaarkiirguse üldteooria, mis oli teoreetiliseks aluseks uue optilise nähtuse – kuuma luminestsentsi – avastamisel (1968). Esile tõstmist väärib tema panus kaasaja füüsika aktuaalse probleemi kõrgtemperatuurse ülijuhtivuse vallas: ühistöös saksa kolleegidega Stuttgarti Ülikoolist pakkus ta välja ühe võimaliku ülijuhtivuse mehhanismi. Kõrget rahvusvahelist tunnustust pälvinud teadustöö tulemused on avaldatud mitmesajas erialapublikatsioonis, mitmed neist on leidnud arvukat tsiteerimist. Akadeemik Hižnjakov on Tartu tahkiseteoreetikute koolkonna üks rajajaid, kelle tihe koostöö Füüsika Instituudi eksperimentaatoritega on oluliselt määranud spektroskoopiauuringute tulemuslikkust. Paralleelselt teadustööga Füüsika Instituudis on juubilar töötanud professorina ülikoolis – ligi 50 aastat, lugedes nii põhikursusi, nagu elektrodünaamika ja kvantmehhaanika, kui ka erikursusi kiirguse kvantteooriast, mittelineaarsest optikast ja Greeni funktsioonidest.
Vladimir Hižnjakov on vabariigi teaduspreemia ja elutööpreemia laureaat ning Valgetähe III järgu ordeni kavaler.
Tähistame juubilari sünnipäeva Physicumi auditooriumis A106, kus kõneleb professor Jaak Kikas. Järgneb kohvilaud fuajees. Ürituse algus on 25. mail kell 16:15.